Vaata, millest tuleb juttu tänasel valitsuse pressikonverentsil

Istungil osalevad peaministri ülesannetes tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, riigihalduse minister Jaak Aab, rahandusminister Toomas Tõniste, siseminister Andres Anvelt ja kultuuriminister Indrek Saar.

Pilt: Scanpix

Vaata, millest tuleb juttu tänasel valitsuse pressikonverentsil

Istungil osalevad peaministri ülesannetes tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, riigihalduse minister Jaak Aab, rahandusminister Toomas Tõniste, siseminister Andres Anvelt ja kultuuriminister Indrek Saar.

 

1. 2017. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Valitsus kiitis täna heaks selle aasta riigieelarve muudatused, millega kohandatakse kulusid seoses muutunud vajadustega. Riigieelarve kulude ja tulude kogumaht selle tulemusel ei muutu, kuid täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud.

Eelnõu link EIS-i: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/954f3cf9-500f-4b22-8c14-a0fdb1094e3e#th78ZTUi

 

2. Perekonnaseisutoimingute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on muuta inimeste asjaajamist lihtsamaks ja riigi andmekogusid efektiivsemaks. Muuhulgas luuakse eelnõuga paindlik regulatsioon lapse sünni registreerimiseks, tulevikus saavad kõik vanemad seda teha veebis. Lihtsustub ka surma registreerimine ning rahvusvahelise kaitse saanud inimeste perekonnaseisuandmete rahvastikuregistrisse kandmine.

Kehtiva seaduse järgi saavad lapse sünni registreerida digitaalallkirjaga kinnitatult vaid abielus vanemad. Uue reeglistiku kohaselt selline piirang kaob ja õiguse registreerida lapse sünd veebi kaudu saavad ka vanemad, kes omavahel abielus ei ole. Seni peavad nad lapse sünni registreerimiseks minema perekonnaseisuasutusse.

Samuti muutub eelnõu kohaselt oluliselt lihtsamaks surma registreerimise kord. Üldjuhul ei pea inimene surma registreerimiseks enam perekonnaseisuasutusse minema, surmaandmed kantakse rahvastikuregistrisse automaatselt, kui tervishoiuteenuse osutaja on tuvastanud surma fakti ja koostanud surmateatise.

Eelnõu vastuvõtmisel muutub võimalikuks rahvusvahelise kaitse saajate perekonnaseisuandmete kandmine rahvastikuregistrisse. Paljudel juhtudel ei ole neil inimestel Eestisse tulles kaasas perekonnasündmusi tõendavaid dokumente, samas kantakse nende andmed pärast rahvusvahelise kaitse andmise otsuse tegemist rahvastikuregistrisse ning seal peaksid sisalduma andmed ka nende inimeste suhete kohta. Avaliku ülesande täitmisel on rahvastikuregistri andmetest lähtumine kohustuslik. Eelnõuga võimaldatakse kanda perekonnaseisuandmed rahvastikuregistrisse politsei- ja Piirivalveameti koostatud rahvusvahelise kaitse andmise otsuse alusel.

Eelnõu on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2018, välja arvatud surma registreerimist puudutavad muudatused, mis jõustuvad 1. juulil 2018 ja sünni registreerimist puudutavad muudatused, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2019. aastal.

 

3. Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Praegu mittetöötavad pensionärid ravikindlustussüsteemi ei panusta ja töötava elanikkonna palkadelt makstav sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa katab ka nende ravikulud. Eelnõu kohaselt hakatakse riigieelarvest igakuiselt haigekassa eelarvesse tasuma täiendavat eraldist iga mittetöötava pensionäri pensionilt. Eraldist arvestab sotsiaalkindlustusamet, kuna neil on olemas nii riikliku pensioni kulu andmed kui ka ligipääs töötamise registri andmetele.

Riigi eelarvestrateegia 2018–2021 raames otsustati eraldada haigekassale mittetöötavate pensionäride eest 2018. aastal 89 miljonit, 2019. aastal 133 miljonit, 2020. aastal 153 miljonit ja 2021. aastal 176 miljonit eurot. Lisaraha annab võimaluse parandada ravi kättesaadavust, kvaliteeti ja järjepidevust.

Praegune Eesti tervishoiu rahastus sõltub peamiselt tööhõivel põhinevast rahastamisest, mis toob kaasa raskusi piisava tulubaasi tekkimisel. Seega on ravikindlustuse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisel oluline vähendada tervishoiu rahastamise süsteemi tulubaasi sõltumist vaid tööhõivel põhinevate maksude laekumisest. Valitsus otsustas 23. aprilli kabinetinõupidamisel laiendada Eesti Haigekassa tulubaasi ja panustada täiendavalt Eesti Haigekassa eelarvesse 2018. aastal 7%, 2019. aastal 10%, 2020. aastal 11%, 2021. aastal 12% ja 2022. aastal 13% mittetöötavate vanaduspensionäride pensionilt.

Lisaks otsustati haigekassa tulubaasi laiendamise raames viia osa riigieelarvest rahastatavaid teenuseid Eesti Haigekassasse, et vähendada rahastamise killustatust ja seeläbi suurendada tervishoiusüsteemi tõhusust. 2018. aastal antakse riigieelarvest rahastatavatest teenustest haigekassale üle hambaravi toetuse, sügava vaimupuudega täiskasvanute üldanesteesias hambaravi tagamise, kiirabi osutamise, viljatusravi kulude hüvitamise, HIVi ja AIDSi ravikonsiiliumi töö toetamise, meremeeste ööpäevaringse eesti- ja ingliskeelse meditsiinilise kaugkonsultatsiooni võimaluse tagamise, täiendava ravimihüvitise ja perearstide asendustasude rahastamise kohustus.

Alates 2019. aastast rahastatakse Eesti Haigekassa kaudu HIVi ravimeid, immuunpreparaate, ravikindlustamata isikute vältimatu abi, tuberkuloosiravimeid ning antidoote. Alates 2020. aastast rahastatakse Eesti Haigekassa kaudu riikliku siirdamisasutuse ülesannete täitmise tagamist ja osaliselt residentuuri kulusid.

Eelnõuga antakse ravikindlustus usuliste ühenduste registrisse kantud kloostri liikmeskonda kuuluvatele munkadele ja nunnadele.

Seaduse jõustumine on planeeritud etapiti. Alates 2018. aastast jõustub haigekassa tulubaasi laiendamine ja sellega seotud muudatused. Lisaks jõustuvad etapiliselt sätted teenuste rahastamise kohustuste üle andmiseks haigekassale. 2019. aastast jõustuvad osad kiirabi korraldamisega ja antidootide varu moodustamisega seotud sätted ning 2020. aastal rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise ja osutamisega seotud sätted.

Eelnõu link EIS-is: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d687d07c-51d6-4236-b95e-b6d2890bee8e#XemqTpil

 

4. Ravikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

 

Eelnõuga muudetakse täiendava ravimihüvitise maksmise korda, et hüvitada suurenenud ravivajadusega inimestele ravimitele tehtud kulutusi senisest suuremas määras. Eelnõu kohaselt hüvitab haigekassa isikule retseptiravimite kuludelt vahemikus 100–300 eurot 50 protsenti ning 300 eurot ületavast osast hüvitatakse 90 protsenti. Näiteks, kui inimene kulutab aastas retseptiravimitele 110 eurot, siis on täiendav ravimihüvitis tema jaoks 5 eurot, kui ravimikulu on 200 eurot, siis hüvitatakse 50 eurot ning 400 euro puhul 150 eurot. Hüvitist hakatakse arvutama automaatselt apteegis ravimiretsepti realiseerimisel retseptikeskuse kaudu ja inimene ei pea enam hüvitist taotlema . 

Kompenseerimissüsteemi lihtsustamiseks ja omaosaluskoormuse ühtlustamiseks kehtestatakse ühtne retsepti omaosaluse alusmäär (ehk retsepti kohustuslik tasu) – praegu kehtiva 1,27 euro ja 3,19 euro asemel 2,5 eurot. Praegu kehtiva süsteemi korral on omaosaluse alusmäär sõltuvuses konkreetsest soodusmäärast ning seeläbi ka konkreetsest diagnoosist. 75, 90 ja 100% soodusmääraga kompenseeritavate ravimite korral on omaosalus 1,27 eurot retsepti kohta ning 50% soodusmääraga kompenseeritavate ravimite korral 3,19 eurot retsepti kohta. 

Kehtiva korra kohaselt maksab haigekassa kindlustatud isikule, kelle kulutused retseptiravimitele ületavad 300 eurot kalendriaastas täiendavat ravimihüvitist. Hüvitist peab eraldi taotlema. Kuludelt, mis jäävad vahemikku 300–500 eurot, hüvitatakse 50 protsenti, kuludelt, mis ületavad 500 eurot hüvitatakse 90 protsenti. Senine kord ei taga suurenenud ravivajadusega isikute toetamist ravimitele tehtud kulutustele parimal viisil. 

Muudatus võimaldab oluliselt vähendada enam kui 110 000 kõrgendatud ravimivajaduse ja suurte ravimikuludega inimese ravimikulutusi, kes kulutavad praegu ravimitele vaatamata olemasolevatele soodustustele enam kui 100 eurot aastas, neist ligi 15 000 kulutavad üle 300 euro aastas. Täiendava hüvitisel maksmisel üle 300 euro kulutavaid inimesi praktiliselt enam ei ole.

Eeldatav lisakulu täiendava ravimihüvitise süsteemi muutmisega on 2018. aastal 3 miljonit eurot, mis kaetakse riigieelarvest. Retseptikeskuse tehniline arendamine läheb maksma ligikaudu 50 000 eurot, mis kaetakse haigekassa eelarvest.

Eelnõu link EIS-is: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/613d56d6-d070-4442-b880-ba...

 

5. Ülevaade "Eesti spordipoliitika põhialuste aastani 2030" elluviimise kohta 1.9.2016-31.8.2017
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: Aruanne

 

Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 on strateegiadokument, mille Riigikogu võttis vastu 18. veebruaril 2015. Selles on määratud Eesti spordipoliitika visioon, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad.

Ülevaade koosneb viiest osast: hetkeolukorra kirjeldusest, olulistest muudatustest spordis, ülevaade Sport 2030 elluviimisest, Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest spordivaldkonnas ja vaatest tulevikku. Kultuuriminister esitab Sport 2030 tänavuse ettekande Riigikogule 27. septemberil.

 

6. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 "Kõrgharidusstandard" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Kõrgharidusstandardiga kinnitab valitsus õigused kõrgharidustasemel õpet läbi viia ja õppekavasid avada. Valitsus uuendab kõrgharidusstandardit igal aastal. Valitsusele teeb ettepanekud haridus- ja teadusminister, kes lähtub Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri hinnangutest.

Eelnõu kohaselt tohib Eesti Kunstiakadeemia koolitada magistri tasemel kunstiõpetajaid ning Tallinna Tehnikaülikool kutseõpetajaid. Mõlemal ülikoolil on sõlmitud ühisõppekava koostööleping Tallinna Ülikooliga. Eelnõuga nähakse ette erarakenduskõrgkoolidele Eesti EKB Liidu Kõrgemale Usuteaduslikule Seminarile ja EMK Teoloogilisele Seminarile usuteaduse õppekavagrupis ning Euroakadeemiale keelte ja kultuuride õppekavagrupis rakenduskõrgharidusõppes tähtajatu õppe läbiviimise õigus.

Taotluse uues õppekavagrupis õppekava avamiseks esitasid Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor. Eelnõu järgi saavad nad tähtaegse õppe läbiviimise õiguse - Tartu Tervishoiu Kõrgkool terviseteaduse magistriõppes ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor informaatika ja infotehnoloogia rakenduskõrgharidusõppes.  Uutele õppekavadele anti luba esialgu kolmeks aastaks.

Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kordushindamise läbisid veel mitme kõrgkooli õppekavad, mis saavad eelnõu järgi tähtajatu õppe õiguse.

Eelnõu link EIS-is: http://eelnoud.valitsus.ee/main#BJvdQcVT

 

7. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 177 "Rahandusministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu peamised muudatused on tingitud maavalitsuste tegevuse lõpetamisest. Maavalitsuste tegevus lõpetatakse alates 1. jaanuarist 2018 ning teatud maavalitsuste ülesandeid hakkab täitma rahandusministeerium. Nende ülesannete täitmiseks luuakse uus osakond – regionaalhalduse osakond.

Osakonna ülesanneteks on kohalike omavalitsuste nõustamine, haldus- ja asutusüksuse piiride muutmise korraldamine, arvamuste andmine maakonda puudutavates valdkondlikes poliitikates, osalemine regionaalpoliitika kavandamisel ja väljatöötamisel, maakonnaplaneeringute ja riigi eriplaneeringute koostamise korraldamine, järelevalve teostamine kohalike omavalitsuste planeeringute üle. Täiendava ülesandena lisandub osakonnale riigi teenuste osutamise koordineerimine. Enamik loodava osakonna teenistujatest asub tööle väljaspool Tallinna.

Lisaks tehakse ministeeriumi struktuuris muid muudatusi, et ülesandeid efektiivsemalt täita. Finantspoliitika ja välissuhete asekantsleri alluvusest viiakse kantsleri alluvusse avalike suhete osakond, mis nimetatakse ümber kommunikatsiooniosakonnaks. Lisaks viiakse halduspoliitika asekantsleri alluvusest finantspoliitika ja välissuhete asekantsleri alluvusse üle riigikassa osakond.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018.

Eelnõu link EIS-is: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/80a08b9f-d212-4f85-9383-d0...

 

8. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 141 "Audiitortegevuse registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus" muutmine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt viiakse põhimäärus kooskõlla 1. septembril 2017 jõustunud audiitortegevuse seaduse muudatustega, millega võeti üle EL direktiiv 2014/56/EL.

Seadusemuudatusega anti mõned rahandusministeeriumi pädevuses olnud ülesanded audiitortegevuse järelevalvenõukogu pädevusse. Seetõttu vajab põhimäärus muutmist osas, kus sätestatakse, et vandeaudiitori tegevusloa taotlus esitatakse rahandusministeeriumile. Edaspidi esitatakse taotlus audiitortegevuse järelevalvenõukogule.

Eelnõuga loobutakse ka tegevusloa avalduse vormi kehtestamisest ja selle asemel kehtestatakse määruses avalduse andmete koosseis, mis võimaldab suuremat paindlikkust registri arendustöödes.

Määrus jõustub üldises korras.

Eelnõu link EIS-is: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/981c3f0c-f908-4b50-8312-bc...

 

9. Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2018–2021
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga kehtestatakse töötuskindlustusmakse määrad aastateks 2018-2021. Kehtivad töötuskindlustusmakse määrad ei muutu. Kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks jääb 1,6% ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks jääb 0,8% töötuskindlustuse seaduses nimetatud summadelt.

Arvestades töötuskindlustusmakse määraga kokku 2,4% laekub töötuskindlustusmakseid 2018. aastal ligi 181miljonit eurot. 2019. aastal laekub töötuskindlustusmakseid ligi 191 miljonit eurot ning 2020. ja 2021. aastal vastavalt 202 ning 213 miljonit eurot.

Töötuskindlustusmakse määrad kehtestab Vabariigi Valitsus igal aastal 1. oktoobriks.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018.

 

10. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2018. aastal
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on tagada 2018. aastaks tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks vajalike vahendite olemasolu.

Kehtiva korra kohaselt võib tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali üle kanda kuni 30% töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning kuni 30% koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekunud töötuskindlustusmaksetest.

Eelnõu kohaselt kantakse järgmisel aastal sihtkapitali üle 25,6% kummastki töötuskindlustuse sihtfondist, kokku 46,3 miljonit eurot. 2018. aastal on kavas tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste (stipendium ning sõidu-ja majutustoetus) maksmiseks kasutada sihtkapitalist töötuskindlustusvahendeid kokku 49,3 miljonit eurot, sellest kindlustatute sihtfondist 30,1 miljonit ja tööandjate sihtfondist 16,2 miljonit eurot. Lisaks kantakse riigieelarvest sihtkapitali 3,02 miljonit eurot.

Käesoleval aastal on sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 19% mõlemast töötuskindlustuse sihtfondist. Töötukassa Nõukogu prognoosi kohaselt peab sihtkapitali ülekantavate vahendite määra suurendama, et koguda sihtkapitali vahendeid aktiivsete meetmete jaoks, sh töötust ennetavate meetmete kulu ja vähenenud töövõimega inimestele osutatavate meetmete kulu 15% ulatuses.

Sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestab Vabariigi Valitsus igal aastal 1. oktoobriks.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018.

 

11. Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 2017. a korralduse nr 16 „Riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiseks komisjoni moodustamine“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

16. juulil 2017 jõustusid riigivaraseaduse muudatused, millest tulenevalt muudetakse Vabariigi Valitsuse seaduse alusel moodustatud valitsuskomisjon riigivaraseaduse alusel tegutsevaks nimetamiskomiteeks.

 

12. Maavanemate teenistusest vabastamine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korralduse kohaselt vabastatakse Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Järva, Lääne, Lääne-Viru, Põlva, Pärnu, Rapla, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maavanemad teenistusest alates 1. jaanuarist 2018.
Uuest aastast lõpeb maavalitsuste tegevus ning seoses sellega ka maavanemate kui asutuste juhtide teenistussuhe.

 

13. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (A.P.)

Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest inimesele, keda on korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2007–2010 on toime pannud 9 väärtegu. Inimese karistatus ei ole kustunud.

 

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (A.T.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku keelduda Eesti kodakondsuse andmisest inimesele, kes on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ning kes aastatel 2001–2016 on toime pannud kakskümmend väärtegu. Inimese karistatus ei ole kustunud.

Laadimine...Laadimine...