Vali liiklusmüra tekitab käitumis- ja kõnehäireid

Tänavaile ei tohikslubada enam kui 80 db müra tekitavaid muskelautosid ja mootorrattaid.

Pilt: Scanpix

Vali liiklusmüra tekitab käitumis- ja kõnehäireid

Vsevolod Jürgenson

Tänavaile ei tohikslubada enam kui 80 db müra tekitavaid muskelautosid ja mootorrattaid.

Viimasel ajal pööratakse tänuväärselt palju tähelepanu liikluse põhjustatud õhusaastele ning tegeletakse edukalt selle vähendamisega.

Transpordisaastet teadvustatakse kui tõsiste terviseriskide põhjustajat, mille vastu võitlemise on võtnud südameasjaks nii riik, omavalitsused kui ka mitmed vabatahtlike ühendused. Samas on kahetsusväärselt vähe käsitletud liiklusmüra mõju inimeste elule ja tervisele, kuigi tegemist on õhusaastega võrdselt ohtliku nähtusega.

Eriti tundlikud on lapsed

Kell on kuus hommikul ja und jätkuks veel mitmeks tunniks, ent paneelmaja elanikke äratab läbi suviselt avatud akende tuppa paiskuv kõrvulukustav mürin. Teises trepikojas elav edukas idufirma omanik Martin on otsustanud tema juures öö veetnud sõbranna oma Mustangi muskelautoga koju sõidutada. Kogu maja on hetkega ärkvel ja ei suuda tükil ajal sõba silmale saada. Ent just siis, kui magus uni taas võimust võtab, kärgatab uus kõuehäälne mootor. Mootorrattur Viktor on oma kaherattalise sadulasse hüpanud ja paneb maja eest minema, nii et kummijälg asfaldil ja ving õhus. Paljudes Tallinna kortermajades algab hommik just sarnaselt. Kahjuks pole tegemist harvaesineva juhusega.

Võib ju väita, et asi on üksnes mõne inimese kasvatamatuses, ent probleem on märksa laiem. Forsseeritud mootoriga autod ning summutajata mootorrattad teevad elu põrguks kõigil suurte tänavate ja magistraalide ääres elavatel inimestel. Võimsalt mürisev tsikkel võib siis, kui selle seljas istuv maanteerüütel kõvasti gaasi keerab, panna majaseinad värisema.

Pidev vali liiklusmüra tekitab käitumis-, kõne- ja unehäireid. Ühtlase foonina toimivast mürast laastavamaks peetakse ootamatut müra. Mürast tingitud stress avaldab mõju igapäevasele käitumisele, raskendab keskendumist, pärsib sotsiaalset käitumist, toob kaasa kõrgenenud vererõhu ja südame-veresoonkonna haigestumise riski. Magistraalide ääres elavatel inimestel on ka suurem võimalus dementseks jääda. Kõik see omakorda tõstab arsti poole pöördumiste arvu, tervishoiuteenuste ja ravimite kasutamist. Eriti müratundlikud on lapsed.

Pidevas müratsoonis kujunevad 5-6 aastaga püsivad tervisekahjustused. Elukeskkonna planeerimise seisukohalt peetakse lubamatuks paigutada elumaju vahetult magistraaltänavate äärde, määrates inimesed elama tervistkahjustavasse keskkonda. Kui nii on juhtunud, tuleb võtta kasutusele kõik meetmed mürataseme, eriti ootamatu, foonist eristuva müra vältimiseks.

Uuringud kinnitavad, et Euroopas kahjustab liiklusmüra iga kolmanda inimese tervist. Viiendik eurooplastest puutub öösiti regulaarselt kokku tervistkahjustava müraga.

Tallinnas on müraprobleem samuti terav. Kesklinna tiheda liiklusega tänavate ning Tammsaare tee ja Sõpruse puiestee äärsed majad kuuluvad ohtlikku müratsooni. Elektriautode kiirest arengust innustunult võime ju loota, et paari-kümne aasta pärast liigub juba pool sõidukitest hääletult ning 40 aasta möödudes pole liiklusmüra enam üldse teemaks, kuid seni tuleb elada ja üles kasvatada põlvkond, kelle närvikava poleks muskelautode mürinast ja illegaalsete väljalaskesüsteemidega mootorrataste põrinast rikutud.

Kontroll puudub

Probleem on tõsine ning oleks aeg sellega tulemuslikumalt tegeleda. Kui suudame EL-i tasemel vähendada tolmuimejate mootorite võimsust, siis peaks olema võimalik kehtestada ka seadused, et tänavaile ei jõuaks enam kui 80 db müratasemega muskelautosid ja mootorrattaid, samas kui elamualade päevane müratase ei tohiks ületada 60 db ja öine 55 db. Ka Eesti valitsus ning Tallinna linn võiks kaaluda, kas piiratud arvu auto- ja motohuviliste soosimine kaalub üles inimeste meelerahu ning tervise.

Illegaalse väljalaskesüsteemiga mootorratta müratase võib ulatuda 95 db-ni. Samas pole seda võimalik tehnilisel ülevaatusel tuvastada, sest sumbuti eemaldamine või tagasipanek võtab vaid mõne hetke. Liiklusseadus sätestab küll liigset müra tegeva sõiduki puhul kontrolli ja karistuse, ent praktikas seadus ei tööta. Esiteks puudub politseil tehnika mürataseme määramiseks ning teiseks ei peeta lärmisõidukitega võitlemist oluliseks, kuna ka korravalvurite seas püsib väär-arusaam, et mis see väike törts müra ikka teeb. Aga nagu juba tõdesime, siis teeb küll ja kuidas veel!

Eesti riik ja politsei on selleks, et kaitsta kodanike elu ja tervist. Mürarikkad sõidukid tuleb liiklusest kõrvaldada ning selleks peavad oma osa andma nii seadusandja, valitsus, omavalitsused kui ka politsei.

Laadimine...Laadimine...