VIDEO! Raidla: Eesti põhiseadus on töövõimeline

"Praegune põhiseadus on Eestit väga hästi teeninud. Rõhutan, et selle põhiseaduse kehtivuse ajal ei ole Eestis olnud mitte ühtegi põhiseaduslikku kriisi," kinnitas Põhiseaduse Assamblee ekspertkomisjoni juht Jüri Raidla. 

Pilt: Scanpix
Eesti

VIDEO! Raidla: Eesti põhiseadus on töövõimeline

Toimetaja: Sandra Lepik

"Praegune põhiseadus on Eestit väga hästi teeninud. Rõhutan, et selle põhiseaduse kehtivuse ajal ei ole Eestis olnud mitte ühtegi põhiseaduslikku kriisi," kinnitas Põhiseaduse Assamblee ekspertkomisjoni juht Jüri Raidla. 

Riigikogu põhiseaduskomisjon pidas Eesti Vabariigi põhiseaduse sajanda aastapäeva puhul piduliku istungi, mille teemaks oli "Rahvas kõrgeima riigivõimu kandjana". 

"Praegune põhiseadus on Eestit väga hästi teeninud. Rõhutan, et selle põhiseaduse kehtivuse ajal ei ole Eestis olnud mitte ühtegi põhiseaduslikku kriisi," selgitas Raidla, et põhiseadus on töövõimeline.

"Põhiseaduse omaduseks on mitte olla kivisse rajutud ning seetõttu tuleb aegajalt ette põhiseaduse täiendamist," väitis Raidla, et suuri muudatusi meie põhiseaduses pole vaja teha. "Väga suur osa eesseisvatest muudatustest on tehtud selleks, et valmistada Eesti riiki ette perioodideks, kui rahvaarv on alla miljoni," rääkis Raidla, et siis peab olema Eesti riik erksam ja efektiivsem. 

Taasiseseisvunud Eesti põhiseaduse sündi meenutasid ka Põhiseaduse Assamblee liikmed Tunne Kelam ja Ignar Fjuk, kuid ei piirdutud ainult Eestiga, vaid ka Śveitsi kogemust võrreldi Eesti omaga. 

"Mõlemad riigid on väikesed ning on pidanud taluma väga suurt survet," rääkis ajakirjanik ja reklaamiärimees Dario Cavegn. "Tihti väidetakse, et Šveitsil on läinud hästi, sest meid ei ole konkreetselt kunagi okupeeritud ja 20. sajandil on see absoluutne tõde, milles pole kahtlust."

Ta rääkis, et igasugusele arengule on okupatsioon tõsine löök. "Meie olime okupeeritud sakslaste poolt, teie venelaste poolt, kuid siin on suur sarnasus inimeste vahel ja see läheb mulle väga korda," rääkis Cavegn.

Muudatusettepanekuid on kokku 67 ja need ei tähenda põhiseaduse muutmist igal juhul, vaid paremaks tegemist ja tulevad pärast suvevaheaega tõsisele arutlusele Riigikogus.

Istungil võtsid sõna veel president Kersti Kaljulaid, Riigikogu esimees Henn Põlluaas ja peaminister Jüri Ratas.

Laadimine...Laadimine...