Peapiiskop Urmas Viilma saatis laupäeval vaimulikele ja kogudustele laiali ringkirja, milles kutsub üles kirikukellade helistamisega meelt avaldama, et valitsus lubaks kirikuuksed taas avada ja kogudused saaksid üle pika aja jumalateenistustele koguneda. Kellade helistamine saab sisu lähtuvalt valitsuse toimimisest, kirjutas Viilma.

“Kui saame sõnumi, et võime taas inimesed jumalateenistustele kutsuda ja kogudusega koos sakramentidest osa saada, järgides konkreetseid kehtivaid tingimusi, näiteks 2+2-reegel, desinfitseerimiskohustus ja muu seesugune, helisevad kellad tänu- ja rõõmukelladena. Kuni avalikke jumalateenistusi lubavat sõnumit kirikutele ei anta, helisevad kellad eeloleval nädalal rahumeelse, kuid mõjusa meeleavaldusena, märkides kiriku ja koguduseliikmete valmisolekut jumalateenistustele kogunemisest,” selgitas Viilma.

Peapiiskop nentis oma pöördumises, et koroonaviiruse tõttu väljakuulutatud eriolukorra tingimustes on kirikutes jumalateenistuste ja armulauasakramendi paast kestnud täpselt viiskümmend päeva. Kirikutes on tegutsetud korralduste suhtes lugupidavalt ja järgitud hoolega kõiki kehtestatud nõudeid nakatumise vältimiseks, jumalateenistusi on kirikutes peetud ainult vaimulike ja teiste lähimate kaastööliste osavõtul ning kogudus on teenistustest osa saanud ainult veebi- või teleülekannete vahendusel.

Viilma märkis, et olukorras, kus mitmetes eluvaldkondades on hakatud rangeid reegleid ametlikult leevendama, on ta koos teiste Eesti kirikujuhtidega teinud kriisijuhist peaministrile väga konkreetsed ettepanekud, millal võiks taasalustada koguduse osalusega jumalateenistustega ning võimaldada kristliku usu mõistes näljas viibinud kristlastele armulaua sakramendist osasaamist. Vaatamata sellele, et nendesse ettepanekutesse on suhtutud lugupidamise ja mõistmisega, ei ole valitsuselt siiski saabunud selget sõnumit, millal võiks “jumalateenistuste paast” kirikutes koguduseliikmete jaoks lõppeda.

“Lootus on üks kristlikest voorustest ja seda meil jagub,” märkis Viilma. “Arvan siiski, et meil on nüüd aeg kristlastena teha pisut kõvemat häält. Kui eriolukord algas, kuulutasin välja kuus palvepäeva koos kellade helistamise üleskutsega kolmel järjestikusel nädalal kolmapäeviti ja reedeti kell 12 ja kell 15 päeval. Need olid palvekellad, mille helistamisega kaasnesid seal, kus võimalik, konkreetsed piiblilugemised ja palvehetked. Kuna nüüd on äratundmine, et kriisi järjestikuse leevenemise olukorras võiksid kogudused taas koguneda jumalateenistustele, on aeg kelladega selleks märku anda.”

Peapiiskop andis oma otsusega vaimulikele ja kogudustele korralduse helistada kirikukelli algava nädala esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel nii keskpäeval kell 12 kui ka pärastlõunal kell 15 – seda viis kuni kümme minutit, võimaluse korral koos kirikukalendris märgitud päevakohase pühakirjakoha lugemise ja palvega.

“Kirikukellade meelavaldusega anname märku, et kogudused üle Eestimaa on valmis inimeste jumalateenistustele kutsumiseks ja selleks helisevad kirikute kellad kas Jumalale tänu ja ülistusest lauldes või otsustajatele oma meelsusest häälekalt märku andes,” tähendas Viilma.