Vsevolod Jürgenson: kas Helsingist algab täna tee uuele pingelõdvendusele ja kindlamale rahule?

"On üks inimõigus – õigus elule, millel pole alternatiivi ja Helsingi kohtumisel seisavad nii Donald Trump kui Valdimir Putin just selle eest. Tunnustagem nende püüdlusi liikuda parema maailma poole ning ärgem takerdugem oluliste väärtuste hindamise asemel arutlustesse Ameerika ja Venemaa võimul olevate presidentide veidrustest ja iseloomude eripärast," kirjutab Mustamäe Linnaosakogu liige Vsevolod Jürgenson.

Pilt: Scanpix

Vsevolod Jürgenson: kas Helsingist algab täna tee uuele pingelõdvendusele ja kindlamale rahule? (2)

Vsevolod Jürgenson, Mustamäe Linnaosakogu liige

"On üks inimõigus – õigus elule, millel pole alternatiivi ja Helsingi kohtumisel seisavad nii Donald Trump kui Valdimir Putin just selle eest. Tunnustagem nende püüdlusi liikuda parema maailma poole ning ärgem takerdugem oluliste väärtuste hindamise asemel arutlustesse Ameerika ja Venemaa võimul olevate presidentide veidrustest ja iseloomude eripärast," kirjutab Mustamäe Linnaosakogu liige Vsevolod Jürgenson.

Jälgides kodumaiseid uudiskanaleid tundub, otsekui oleks kogu maailm hinge kinni pidades keskendunud üksnes Tai jalgpallipoiste päästmissaagale ning uuele närvigaasiintsidendile Suurbritannias. Ometi pole see nii. Kuigi Tai õnnelikult lõppenud tragöödias leidus võimsat draamat, mida meedial oli mõnus pääsevad-ei pääse stiilis on-line reportaažidega üles kütta ning Novitšoki uued ohvrid panevad küsima, et mis seal Salisburys siis õigupoolest toimub ja kas tõesti on kunagised James Bondi tööandjad niivõrd maha käinud, et ei suuda asjasse selgust tuua ja võimalikke kurikaelu üldsuse ohutuse huvides õigeaegselt elimineerida, pole see hetkel tähtsaim. Maailma pilgud on pööratud Helsingisse, kus 16. juulil toimub Donald Trumpi ja Vladimir Putini ajalooline kohtumine.
 
Maailm vajab pingete maandamist
 
Donald Trumpi tegevusele on püüdnud varju heita nii vasak- kui paremliberaalid, äärmuskonservatiivid ja anarhistlikud ühendused, poliitilistest oponentidest rääkimata. Kasutades tõejärgse ühiskonna võimalusi, on Trumpist loodud pilt kui tasakaalutust ja kummalisest enesekesksest veidrikust, kelle käitumine ei allu tavaloogikale ning kes võib seepärast üllatada ootamatute otsuste ja segadust külvavate ettevõtmistega. Seda, milles süüdistatakse Putinit, ei hakka ma üles lugema, sest enne läheks issanda päike looja, kui jõuaks naaberriigi presidendi väidetavatest hirmutegudest murdosagi meenutada. Ometi on need kaks oma avaldustega Euroopa valitsejate hulgas segadust ja ahastust külvavat globaalpoliitika vormijat muutunud ülemaailmselt üha olulisemateks tegijateks, soovime seda tunnistada või mitte. Ja just seepärast oodatakse nende kohtumist hinge kinni pidades, sest usutakse ja loodetakse, et 16. juulist algab tee uuele pingelõdvendusele ja kindlamale rahule.
 
Eestil potentsiaal jääb kasutamata 
 
Helsingi tippkohtumisest rääkides, tuleb kõigepealt rõõmustada, et meie põhjanaabrite poliitikuid tunnustatakse võimekate vahendajatena, kellele võib usaldada kümnendi ühe tähtsaima rahvusvahelisi kompromisse otsiva silmast-silma kohtumise läbiviimise. Aga mis seal imestada, ajaloost tuntud Helsingi protsess on tänaseni läbinägelikkuse ja tasakaaluka poliitika musternäide, mis viinud väikese põhjala riigi suurte tegijate hulka. Meie räägime millegipärast finlandiseerumisest – on see kadedus või oma alaväärsuskompleksi saamatu summutamine, pagan seda teab! Igatahes jääb üle üksnes kahetseda, et 16. juulil ei ole maailma tähelepanukese mitte Tallinn. Helsingi teeb ajalugu, meie jätkame oma kangekaelses suletuses mitmete Euroopa Liidu riikide poolt üha teravamat kriitikat pälvivat mööndusteta vastandumist Venemaale. Ometi on Eestil tohutu potentsiaal ida-lääne suhete vahendamisel, oskused ja ajalooline kogemus, mida pole kellelgi teisel, ent punktid nopib Soome ning meil jääb üle vaid kohmetult naeratada ning õlgu kehitada.
 
16. juulil alustatakse Helsingis teekonda, mis mõjutab meid samavõrd, kui teistegi Euroopa ja maailma riikide homset päeva. USA ja Venemaa lähenevad, pinged leevenduvad ning kahe suurriigi katkenud koostöö taaselustamine loob avaraid võimalusi nii turvalisuses, teaduses, loodushoius kui kosmosevallas. 
 
Pole mõtet endale sisendada, et tegemist on uue Jaltaga, kus maailm ümber jaotatakse – selleks puudub 21. sajandi esimesel veerandil võimalus ja usutavasti ka poliitiline tahe.
 
Euroopa tuumikriigid pole rahul
 
Poliitika on enesekehtestamise kunst ja lootustandva tippkohtumise eel tunnevad Euroopa tuumikriikide juhid muret, et senise selgelt vastandumisele orienteeritud poliitika muutumisel võib kahaneda nende võimalus ülemaailmsetes protsessides kaasa rääkida. Siit ka Angela Merkeli hoiatus, et NATO peab suurendama solidaarsust ning suutlikkust Venemaa agressiooni tagasilöömiseks. Millistele faktidele Venemaa valmisolekust Euroopat sõjaliselt rünnata kantsler toetub, jääb selgusetuks ning tema avalduses tuleb pigem näha katset juhtida tähelepanu kõrvale Saksamaa kasvavatelt sisepingetelt. Ka Brexitiga kimpus britid on võtnud appi vene kaardi, süüdistades Venemaad oma kodanike mürgitamises närvigaasiga. Aga kaitseminister Gavin Williamsoni süüdistustes puuduvad samuti faktid. Euroopa kardab geopoliitilist marginaliseerumist, mida USA ja Venemaa lähenemine paratamatult kaasa toob. Kuid säärane üheülbaline käsitlus pole aus, sest iga samm, mis vähendab konfliktiohtu maailmas, peaks olema mööndusteta tervitatav.
 
Parema maailma poole
 
Tahaks loota, et Euroopa on teel tervema, konstruktiivsema ja paindlikuma poliitika poole ning et 16. juuli kohtumine kiirendab seda protsessi. Me ei saa järgida topeltstandardeid, alahinnates dialoogivajadust enda suure naabriga, samas aktsepteerides inimõiguste rikkumisi Türgis ning sõlmides diplomaatilised suhted ebademokraatliku Kongoga. On üks inimõigus – õigus elule, millel pole alternatiivi ja Helsingi kohtumisel seisavad nii Donald Trump kui Valdimir Putin just selle eest. Tunnustagem nende püüdlusi liikuda parema maailma poole ning ärgem takerdugem oluliste väärtuste hindamise asemel arutlustesse Ameerika ja Venemaa võimul olevate presidentide veidrustest ja iseloomude eripärast.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...