"Tekib küsimus, et miks töötavad naised ja mehed nendes valdkondades, kus makstakse vähem või rohkem palka, ja miks me ühiskonnana väärtustame ühte valdkonda rohkem kui teist," rääkis Tallinna ülikooli (TLÜ) ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia dotsent Kadri Täht. "Järsku meil ongi optimaalne palgalõhe? Uuringute järgi on mehed rahulolevaimad siis, kui nemad teenivad 60% leibkonna palgast, naine 40%," ütles TLÜ ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia dotsent Triin Roosalu.

Roosalu ütles, et palgalõhest rääkimiseks ei ole valet aega, sest see ei kao kusagile. “On kõlanud väiteid, et Covid-19 on n-ö võrdsustav haigus, mis teeb kõiki võrdselt vaesemaks. Tegelikult puudutab haigusest tulenev kriis erinevalt ja väiksema sissetulekuga inimesi mõjutab see eriti,” rääkis Roosalu. “Pole võimatu, et praegusel kriisi(järgsel) ajal õnnestuks struktuurid ümber mängida nii, et palgalõhe väheneks. Samas võib olemasolev lõhe kumuleeruda ja vaestel jääb veel vähemaks.”

“Selle kriisi kangelased on eesliinitöötajad ehk inimesed, kes töötavad meditsiinis ja kaubanduses – need, kes olid sunnitud kokku puutuma haigetega. Ka need, kes koju jäid, võiks sinna hulka arvata,” ütles Täht. Tema sõnul oli paljudele kodus olemine keeruline, tuues välja intensiivsema lastega tegelemise. “Paljud pidid oma rolli ümber hindama.”

Naiste palk viiendiku võrra väiksem

“Palgalõhe on see erinevus, kui palju naised-mehed sama aja eest palka saavad.” rääkis Täht. Tema sõnutsi on Eestis naiste palk meeste omaga võrreldes 20% väiksem ja põhjuseid selleks on leitud mitmeid. Näiteks tõi ta välja, et naised töötavad rohkem valdkondades, kus üldiselt on palgad väiksemad (klienditeenindus, haridus jm) ja see võiks seletada, miks palgalõhe nii suur on.

“Sealt edasi tekib küsimus, et miks töötavad naised ja mehed nendes valdkondades, kus makstakse vähem või rohkem palka, ja miks me ühiskonnana väärtustame ühte valdkonda rohkem kui teist,” ütles Täht.

Roosalu sõnul on asi meie mõttelaadis palganumbrite osas. “Oleme harjunud mõtlema, et juhid saavad palka palju rohkem kui spetsialistid, ja et see ongi loomulik, et nende palganumbrid on nii palju suuremad. Eestist väljaspool tolereeritakse sellist numbrite erinevust vähem,” ütles ta.

Mõlemad dotsendid rääkisid, et palgalõhe on karjääritee alguses väikseim, kuid kasvab kuni keskeani ning seejärel kahaneb vanemas eas uuesti. “Vanemas vanuserühmas on lõhe kahanemine tingitud sellest, et vanemad meesterahvad hakkavad oma väärtust tööturul kaotama ning sellekaudu muutuvad naiste ja meeste palgad võrdsemaks,” sõnas Roosalu.

Puudub palkade läbipaistvus

Roosalu sõnutsi on Eestis üks suuremaid probleeme palkadega läbipaistvuse puudumine, sest see jätab võimaluse organisatsioonidel palganumbritega vangerdada ja töötajatele ebaausalt madalat palka maksta.

Ebavõrdsust võimendavad situatsioonid algavad juba tööle kandideerimise protsessis. “Mehed julgevad töökohtadele kandideerida isegi siis, kui nad ei vasta kõigile kvalifikatsioonidele, naised jälle ei kandideeri, kui nad ei vasta kõikidele kvalifikatsioonidele. Palga läbirääkimise osas naised ei julge suuri summasid küsida, mehed julgevad,” tõi Roosalu näiteks.

“Suurim palgalõhe meeste ja naiste vahel on välisosalusega eraettevõtetes, kus teoreetiliselt oleks võimalik kõige rohkem palganumbritega tingida,” ütles Roosalu. “Sellest järgmine on aga huvitaval kombel avalik sektor,” lisas Täht.

“Koduste tööde osas saab öelda, et kõikides rühmades teevad naised rohkem kodutöid sõltumata tema ametist ja palgalõhest abikaasaga,” nentis Roosalu. “Järsku meil ongi optimaalne palgalõhe? Uuringute järgi on mehed rahulolevaimad siis, kui nemad teenivad 60% leibkonna palgast, naine 40%,” ütles ta. “Naised võivad karta, et kui meestel kaob see maskuliinsus, mis tuleb pere finantsilisest varustmisest, võib see mujal väljenduma hakata.” Samas tõi ta välja, et kõikidel töötavatel naistel ei ole rikast meest kodus ootamas, arvestades eriti tänast trendi, kus abikaasa ei pruugi alati olemas olla.

21. mail toimus zoomiseminar “Sooline palgalõhe ja kriisiaja kangelased”, kus arutleti soolise palgalõhe teemal. Seminar toimus Tallinna ülikooli sminaridesarja “Ekspert eetris” raames ning on järelvaadatav siit.