Selveri juhatuse liige Lomp: töötud kandideerivad müüja ametisse

"E-kaubanduse suur ja ootamatu kasv on kaasa toonud vajaduse investeerida, muutusi sisse viia ja ühtlasi ka töötajaid juurde palgata. Selver ei ole kriisis töötajate palku kärpinud ega koondanud," sõnas Selveri juhatuse liige Kristi Lomp.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

Selveri juhatuse liige Lomp: töötud kandideerivad müüja ametisse

Enn Tosso

"Kaubanduses on rohkem pihta saanud spetsialiseeritud kauplused, mis on pidanud kinni olema. Supermarketite kettides on kasvanud e-kaubanduse osatähtsus, kus müük ei ole väga kannatanud," sõnas Palgainfo Agentuuri juht ning analüütik Kadri Seeder. 

Selveri ketis on kaupluste käekäik olnud väga erinev – on poode, kes on eriolukorra tõttu käivet kaotanud, kuid ka neid, kelle käive on kasvanud lausa mitu korda. Viimane käib e-Selveri kohta. 

"E-kaubanduse suur ja ootamatu kasv on kaasa toonud vajaduse investeerida, muutusi sisse viia ja ühtlasi ka töötajaid juurde palgata. Selver ei ole kriisis töötajate palku kärpinud ega koondanud," sõnas Selveri juhatuse liige Kristi Lomp.

Tema sõnutsi on tööle soovijaid hetkel ohtralt, kuna paljud inimesed on töö kaotanud ja otsivad uusi väljakutseid kaubanduse valdkonnast. "Toidukaubandus elutähtsa teenuse pakkujana on valdkond, mis on alati olnud üks stabiilsemaid tööandjaid ning selles kriisis on seda taas näha," sõnas Lomp.

Analüütik: toetusmeetmed lükkasid palgalanguse edasi

Seeder sõnas, et kriisi ajal on töökohti kõige enam kaotanud majutuse, toitlustuse ja turismi valdkond. "Kaubanduses on rohkem pihta saanud spetsialiseeritud kauplused, mis on pidanud kinni olema. Supermarketite kettides on kasvanud e-kaubanduse osatähtsus, kus müük ei ole väga kannatanud," sõnas Seeder. Ta märkis, et rohkem on saanud pihta ka muu teenindus – näiteks ilusalongid, mis on pidanud kinni olema.

"Palgad ja lisatasud on langenud nendes ettevõtetes, kus ka käibed on oluliselt kukkunud. Paljud on kasutanud riigi toetusmeetmeid ja töötajate sissetulekud veel väga kannatanud ei ole. Iseasi, mis juhtub siis, kui toetusmeetmed otsa saavad," osutas Seeder.

Ta nägi probleemi selles, et tööta on jäänud need inimesed, kelle palk pole kõrge, mistõttu ei ole ka töötuskindlustuse hüvitised  suured. "Neil võivad tekkida tõsised toimetulekuraskused, mis omakorda mõjutab tarbimist ja sisekaubandust," prognoosis ta.

Seederi hinnangul otsivad inimesed aktiivselt tööd, mistõttu võib arvata, et töötajate leidmine on muutunud mitmes valdkonnas lihtsamaks. Arvestama peab tema sõnul aga sellega, et tööta on jäänud peamiselt teenindussektori töötajad. "Seega ei pruugi spetsiifiliste oskustega spetsialistide leidmine lihtsamaks muutunud olla," sõnas ta. 

Üllatava asjaoluna tõi Seeder välja, et toetusmeetmetel võib olla ka tööotsingu aktiivsust pärssiv toime – töötajad arvestavad, mis neile kasulikum on, kas minna tööle või olla toetuste peal kodus. "Võimalik, et kasvab ka surve töötada mustalt, et oma tulusid maksimeerida."

Töökaotuse hirmus töötajad nõustuvad palgalangetusega

TeamCreator partner Annika Melsas rääkis, et ehkki teeninduses on palju palku vähendatud, pole see nõnda igal pool. Ta tõi näitena ettevõtted, kelle tegevust kriis eriti ei mõjutanud või mõjutas vähe: toidupoed ja ehitusega seotud teenindusettevõtted. 

"Küll aga pidid need ettevõtted ülimalt kiiresti reageerima, sest praktiliselt päeva pealt tekkis olukord, kus tööd pidi teisiti organiseerima – viirus  levis ohtlikult, hulk töötajaid ei saanud enam tööle tulla, kaubandus asendus e-poodidega," sõnas ta. Melsase sõnul tekkis seal hoopis vajadus lisatööjõu järele, mida leevendas mujalt ettevõtetest vabanenud tööjõud.

Tema hinnangul on tööotsijad mures uue töö leidmise pärast ning varasema olukorraga võrreldes valmis väiksema palganumbriga töötama. "See puudutab rohkem kõrgemate palkade saajaid. Inimesed, kellel hetkel on kindel ja turvaline töökoht, ei ole altid töökohta vahetama, sest olukord majanduses on segane ja valitseb üldine äraootav meeleolu," sõnas ta. 

Melsas osutas ka sellele, et seoses kordades suurema kandidaatide arvuga on teenindussektorisse ühelt poolt lihtsam töötajaid leida, kuid teiselt poolt on tööandja jaoks aeganõudev kõiki CV-sid läbi vaadata.

Ühele klienditeenindaja kohale kandideerib ligi sada tööotsijat 

CVKeskus.ee  turundusjuht Henry Auväärt osutas sellele, et klienditeeninduse valdkonnas leidub CVKeskus.ee tööportaalis hetkel pea 700 tööpakkumist. Teenindussektori keskmine kandideerijate arv ametikohale on 69. 

"Seda on pea kolm korda rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Taoline trend peaks kindlasti aitama tööandjatel leida töötajaid, kuid tähendab loomulikult ka tugevamat konkurentsi ühele ametikohale," sõnas Auväärt. Ta märkis, et klienditeenindaja ametikohale kandideerib praegusel ajal keskeltläbi 92 ja kassapidaja ametikohale 37 tööotsijat.

Eesti Pank: jaekaubandus on pääsenud kriisist kergemalt

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar ütles, et majanduskriis toob tavaliselt kaasa kahanemise ettevõtete nõudluses töötajate järgi ja samal ajal vaba tööjõu hulga suurenemist töökoha kaotanud inimeste arvel. See kahtlemata vähendab tuntavalt palgatõusu survet. "Seekordne kriis mõjutas tõesti esimeses järjekorras teenindussektorit, esmajoones majutust- ja toitlustust, kultuuri ja vaba aja valdkonda. Töötajate registri järgi vähenes hõive ka jae- ja hulgikaubanduses, kuid mitte nii drastiliselt kui eelmainitud tegevusaladel," sõnas ta.

Soosaare sõnul näitab Töötukassa töökuulutuste statistika, et töökuulutusi oli aprillis ka kaubanduses umbes poole vähem kui aasta eest.

"Me teame, et eriolukorra ajal olid suletud kaubanduskeskused ning töötukassa andmete järgi maksti aprilli eest ligikaudu iga neljandale kaubanduse palgatöötajale töötasu hüvitist," sõnas Soosaar. Ta viitas sellele, et hüvitise määr oli 70% töötaja eelmise aasta palgast, millele lisandus vähemalt 150 eurot. Kui tööandja panustas nõutud miinimummäära ulatuses, siis hüvitise saamine tõi enamikele töötajatele kaasa mõningase palgalanguse.

"Samas ei tundu tõenäoline, et eriolukorra ajal avatud toidupoodide töötajate palku oleks kärbitud," hindas ökonomist.

Töötukassa andmetel kasvas töötuse määr eriolukorra jooksul 5,7 protsendilt 7,7 protsendini eriolukorra lõpuks. Praeguseks on töötuse määr kerkinud 7,8 protsendini, kuid uute töötute arvu kasv on aeglustunud. 

Valitsus otsustas neljapäeval töötukassa nõukogu ettepanekul hüvitada koroonaviiruse leviku tõttu raskustesse sattunud ettevõtete töötajatele ka juunikuu töötasu.

Laadimine...Laadimine...