TEADLASED HOIATAVAD: Kolmveerand inimkonnast võib 2100. aastaks surnuks küpseda

Ulmelistena tunduvad jutud Maast, mis on muutumas inimestele liiga kuumaks, on teadlaste sõnul lähitulevikus tõeks saamas. "Kuumalainetest rääkides on meil valida halva ja kohutava vahel," ütles Hawaii Manoa ülikooli geograafiaprofessor Camilo Mora. 

Pilt: Scanpix

TEADLASED HOIATAVAD: Kolmveerand inimkonnast võib 2100. aastaks surnuks küpseda

Ulmelistena tunduvad jutud Maast, mis on muutumas inimestele liiga kuumaks, on teadlaste sõnul lähitulevikus tõeks saamas. "Kuumalainetest rääkides on meil valida halva ja kohutava vahel," ütles Hawaii Manoa ülikooli geograafiaprofessor Camilo Mora. 

Praegu peab umbes 30 protsenti maailma populatsioonist vähemalt 20 päeva aastast surmava kuumuse käes elama. Kui me ei vähenda fossiilkütuste emissione, siis tõuseb see 2100. aastaks 74 protsendini.
 
"Kuumalainetest rääkides on meil valida halva ja kohutava vahel," ütles Hawaii Manoa ülikooli geograafiaprofessor Camilo Mora portaalile Mother Jones. Mora on hiljuti teadusajakirjas Nature avaldatud üks uuringu autoritest, millest selgus, et tapvalt kuumade päevade arv on terves maailmas tõusmas.
 
Kolmveerand Maa elanikkonnast tapva kuumuse käes

Praegu peab umbes 30 protsenti maailma populatsioonist vähemalt 20 päeva aastast "surmava kuumuse" käes elama. Kui me ei vähenda fossiilkütuste emissione, siis tõuseb see 2100. aastaks 74 protsendini, ennustavad teadlased. Teisisõnu elab sajandi lõpuks kolmveerand Maa elanikkonnast tingimustes, kus neil on igal aastal vähemalt kolme nädala jooksul väga suur võimalus kuuma tõttu ära surra.
Viimane on küll uuringus välja toodud sündmustekäikudest kõige hullem, kuid ka kõige optimistlikuma variandi kohaselt, mis nõuaks kasvuhoonegaaside drastilist vähendamist üle kogu maailma, peaks 48 protsenti inimkonnast 2100. aastaks regulaarselt taluma tapvat kuumust.
Mitmed uuringud on elavalt tõestanud, et isegi väga väike temperatuuri tõus võib olla hävitava mõjuga. Juunis teadusajakirjas Science Advances avaldatud uuring paljastas, et vähem kui ühe kraadine temperatuuri tõus fahrenheiti skaala järgi Indias perioodil 1960-2009 suurendas kuumusest põhjustatud massisurmade võimalust 150 protsenti.
 
Temperatuuri tõus aga jätkub. "Meil on tekkinud uus normaalsus," ütles Washingtoni ülikooli rahvatervishoiu kooli professor Howard Frumkin. "Ma usun, et kõik praeguseks tehtud uuringud näitavad trendi, et ekstreemset kuumust on üha sagedamini ja keskmised temperatuurid on tõusnud. Me näeme sagedamini ka lühiaegseid ülikuuma temperatuuriga perioode. Need on kaks erinevat trendi ja mõlemad liiguvad täiesti vales suunas.
Mainitud trendide põhjal ennustab USA Globaalse muutuse uurimisprogramm "tuhandete kuni kümnete tuhandete kuuma poolt põhjustatud enneagsete surmade lisandumist igal aastal kliimamuutuste tõttu". 2015. aastal kirjutas teadusajakiri Scientific American, et üheksa kümnest tapvaimast kuumalainest on aset leidnud peale 2000. aastat ning kokku on need nõudnud juba 128 885 inimelu.
 
Olukord muutub päev-päevalt hullemaks
 
Ekstreemkuumus pole enam maailmalõpustsenaarium vaid juba praegu olemasolev ja surmav fenomen, mis muutub päev-päevalt hullemaks.
On kaks peamist viisi, kuidas inimkeha kuumuse tõttu murduda võib. Esimene on otsene kuumarabandus. "Sinu keha võime end jahutada läbi higistamise ei ole piiramatu," Ameerika rahvatervise liidu tegevjuht Georges Benjamin. "Mingist piirist alates hakkab keha lihtsalt kuumenema nagu iga teinegi asi. Sellega kaasnevad mitmed probleemid. Sul tekib vedelikupuudus. Su nahk kuivab ära. Mitmed su elundid lakkavad töötamast- su neerud, maks ja su aju. Olgugi, et see kõlab õõvastavalt, siis sa põhimõtteliselt küpsed ära."
Kuumus võib võimendada ka juba olemasolevaid terviseprobleeme, mille surmav mõju võib vallanduda alles ülikõrgete temperatuuridega. "Kuumastress põhjustab suurel määral survet südameveresoonkonnale," ütles Matthew Cramer USA Treeningu ja Keskkonnameditsiini instituudist. "Need inimesed mitte ei küpse surnuks vaid koormus nende südameveresoonkonnale on põhjustanud nende surma." Viimane on ka palju levinum, kui kuumarabandus, kuid seda on raskem arvudesse tõlgendada, kuna surmatunnistustele kirjutatakse vaid "südame seiskumine", mitte "südame seiskumine kuuma tõttu".
 
Mõlema puhul on keha loomulik jahutusmehhanism läbi higistamise jõudnud oma maksimumini või on seda kahjustanud kas ravimid, haigused või vigastused. Maailmas on palju inimesi, kelle higistamisvõime on langenud - näiteks need, kes on saanud suurel osal oma kehast põletushaavu. Põletusvigasutsed on aga väga levinud just madala- ja keskmise sissetulekuga riikides.
Ka paljud ravimid halvendavad inimese kuumataluvust, näiteks need arstirohud, millel on diureetiline mõju või mitmed antipsühhootikumid, mis vähendavad higistamist. 2003. aastal Prantsusmaal 15 tuhat inimest tapnud kuumalaine analüüsist selgus, et mitmed surmad oleks olnud välditavad, kui inimesed oleks olnud teadlikumad oma ravimite kõrvalmõjudest.
 
Haigustest aga muudavad epidemioloog Mike McGheehini sõnul kuuma talumise raksemaks kõik, mis mõjutab veresoonkonda ja hingamiselundkonda. "Rasvumine, diabeet, südamehaigused,  neeruhaigused, multiskleroos" loetles ta lisades, et nimekirja võiks veel jätkata.
 
Ohvriteks kõige nõrgemad
 
2017. on üle kogu maailma olnud peale 2016.aastat kuumim suvi alates globaalse keskmise mõõtmise algusest 1880. aastal.
Kuigi inimeste võime kuumusega kohaneda nii füsioloogiliselt kui sotsiaalselt, näiteks kasutades õhukonditsioneere, on meie kohanemisvõimel siiski piirid. "Ei ole võimalik kohaneda kuumusega, mis ületab teatud piidi," nentis Frumkin. "Ka sotsiaalselt on alati inimesi, kellel pole ligipääsu kuumust leevendavatele seadmetele." McGheehini sõnul kuuluvad viimaste hulka aga tihti vaesed, eakad ja vähemused. "See on suur rahvatervise probleem, mis mõjutab meie ühiskonna kõige haavatavamaid liikmeid. Noored, terved ja keskklassi kuuluvad inimesed jäävad neist suures osas puutumatuks."
Laadimine...Laadimine...