AIN JÄRVE: Kadrioru park üllatab unikaalse hobuste trepi ja 300-aastaste roosidega

Kadrioru park tähistab tuleval aastal oma 300 aasta juubelit ning tahab end ehtida pidurüüsse haruldaste, nüüdseks peaaegu välja surnud barokiaegsete kahevärviliste roosidega, mida on kujutatud Kadrioru lossi laes. "Kadrioru pargi õnn on, et kõik järgmised aednikud on respekteerinud oma eelkäijate tööd ja uued sajandid on liidetud uute kõrvale, mitte pole tehtud vana ümber," rääkis Kadrioru pargi juhataja Ain Järve.

Pilt: Svetlana Aleksejeva

AIN JÄRVE: Kadrioru park üllatab unikaalse hobuste trepi ja 300-aastaste roosidega

Oliver Õunmaa

Kadrioru park tähistab tuleval aastal oma 300 aasta juubelit ning tahab end ehtida pidurüüsse haruldaste, nüüdseks peaaegu välja surnud barokiaegsete kahevärviliste roosidega, mida on kujutatud Kadrioru lossi laes. "Kadrioru pargi õnn on, et kõik järgmised aednikud on respekteerinud oma eelkäijate tööd ja uued sajandid on liidetud uute kõrvale, mitte pole tehtud vana ümber," rääkis Kadrioru pargi juhataja Ain Järve.

Juulis tähistab Kadrioru park oma 299. sünnipäeva, seega ootab järgmisel aastal ees ümmargune tähtpäev. Sel puhul tegi Pealinn intervjuu Kadrioru pargi juhataja Ain Järvega.

Mis teeb Kadrioru pargi maailmas eriliseks?

Teiste Euroopa parkidega võrreldes on Kadrioru park vaieldamatult unikaalne kas või ideede poolest, mille arhitekt Niccolo Michetti esmakordselt ja vaid Kadrioru pargis kasutusele võttis. Näiteks kanalite vahele istutatud alleed. Nüüdseks oleme neist Weizenbergi tänava poolse serva taastanud. Puuderidadega valmistas arhitekt inimestele piduliku sissepääsu parki. Sillast üle minnes on esimene puuderida hästi laiuv, teine tõmbab inimese fookuse kitsamaks ning kolmas fokuseerib tema tähelepanu juba ees ootavale olulisele tähisele – purskkaevule või skulptuurile. Sellist puude paigutust ma mujal Euroopas näinud ei ole.

Teiseks on lossi taga olevad kujundatud lillepeenrad hakitud ehk sellised, kuhu saab sisse minna. Nii suurena on taolised peenrad ainult Kadriorus ja tavaliselt on sellised lossipeenrad ehk parterid kõndimiseks suletud.

Kolmandaks on meie pargis täiesti ainulaadsed lilleaia trepid, mis on ehitatud mõttega, et hobune suudab võtta 6-8 trepiastet korraga ja siis peab ta saama oma kabjad panna tasasele maale. Sellist pompöösset trepistikku kusagil mujal ei ole kui ainult Kadriorus.

Kui populaarne ikkagi on Kadrioru pargis jalutamine linlaste ja turistide seas?

Aina populaarsem, sest oleme tublisti giididele koolitust teinud ja õpetanud neid pargi eripäradele tähelepanu juhtima. Mida rohkem oleme koolitusi teinud, seda särasilmsemaks on need giidid ja nende jalutuskäikudel käinud inimesed läinud. On ju meil peale vanalinna veel üks teistmoodi paik looduses, mille kohta saame öelda, et selline on ainult siin ja mitte kusagil mujal.

Järgmisel aastal on tulemas Kadrioru pargi ümmargune, 300. sünnipäev. Mida tahate sel ajal inimestele pakkuda?

Kõigepealt tahaksime teha pargist põhjaliku dokumentaalfilmi, 21. sajandi kokkuvõtte 300-aastasest pargist. Viimane selline ülevaatefilm valmis ju 1960ndate alguses. Oleme pargi kohta palju uusi teadmisi saanud küll arhiividest, küll ise plaane uurides. Oleme leidnud kas või lossiesise istutusplaani. Loomulikult tahame näidata pargi olulisust läbi ajaloo. Omal ajal rajati see ju linnast välja, nüüd on aga muutunud linna keskpargiks. Uurime filmis, milliseid muutusi on see kaasa toonud pargile ja siin elavatele loomadele-lindudele.

Olen kuulnud, et teil on tulevaks juubeliaastaks ka üks üllatus varuks. Milline see on?

Lossi kuppelsaali Katariina pooles on kujutatud üks kahevärviline roos. Tollel ajastul oli kahevärviliseks aretatud roos täiesti uskumatu. Oleme otsinud pikalt eri arhiividest ja rosaariumitest seda lossis kujutatud roosi. Seda vana Prantsusmaal aretatud sorti ei õnnestunud meil kahjuks Euroopast leida, kuid leidsime Hollandist väga lähedase analoogi. Saime roosikasvatajaga kokkuleppele ja esimesed 50 roosi on juba Tallinna toodud. Suutsime neid paljundada ja siinsete oludega kohandada, sel suvel juba ootame nende õitsemist. Huvitavaks teeb selle vana roosisordi just tema metsikus, võib öelda, et kibuvits on veel tema emme – ka selle roosi õie kattelehed on täis pikitud väikseid nõelu. Kui me seda roosi järgmisel aastal Luigetiigi esinduspeenardes näitame, saab jälgida, kuidas siis 18. sajandil imeilusad roosid välja nägid võrreldes tänapäevastega ja kui kaugele on sordiaretus jõudnud.

Millised on teil laiemad tulevikuplaanid seoses pargiga?

Tulevane Reidi tee on täiesti 21. sajandi lahendus ja me peame siis ka sealset mereäärset pargiosa vastavalt kohendama. Samuti peame nägusamaks muutma ala presidendi kantselei ja Peetri maja vahel ning võtma vastu otsuse, mis hakkab toimuma lossi ees. Sealne pidev ehitustegevus ei saa kesta lõputult, vaid peaks vähemalt Kadrioru pargi 350. aastapäevaks lõppema.

Kadrioru parki on kujundatud eri aegadel. Kui nüüd on vaja mõnda metsistunud pargiosa taastada, siis kuidas otsustada, millise ajastu malli järgi seda teha?

Üldiselt ei tohi üht ajastut teisele eelistada. Kui ikka viimasena on säilinud 19. sajandil rajatud kihistus, siis tuleb see ka nii taastada. Kui mingid fragmendidki on säilinud mingist kindlast ajastust, siis see ajastu peab jääma näha. Kui midagi vanast säilinud ei ole, võib otsustada, kas muudame seal 30 või 50 protsenti või teeme täiesti uue lahenduse.

Kadrioru pargi õnn on, et kõik järgmised aednikud on respekteerinud oma eelkäijate tööd ja uued sajandid on liidetud uute kõrvale, mitte pole tehtud vana ümber. Palmse mõisa park saeti maha ja tehti loodupark asemele, kui barokk polnud enam moes. Seal võib tõesti tekkida probleem, et mis aega siis taastada.

Kuidas peaks käituma pargis, kui mõne puu aeg saab ümber? Iga puu on ju istutatud kindla eesmärgiga kindlale kohale.

Euroopa parkide assotsiatsiooni otsuse kohaselt tuleb elukaare lõpetanud vanade puude asemele, mis on näiteks kuulsate inimeste istutatud või kindla kompositsiooni osad, istutada nende samade puude otsesed järglased. Me praegu tegelemegi seemnepanga korjamisega. Näiteks Pillapalu platsi äärsed 19. sajandi puud on meil tasapisi välja langemas ja me tegeleme nende järglaste ettekasvatamisega, et puude emaliin säiliks ja puu tütar või poeg satuks täpselt samasse kasvukohta.

Äsja kaitsesid aktivistid üht ajast räsitud hõberemmelgat Haabersti ringi uuendamise eest. Kas võib siiski öelda, et linn hoolib oma tänavapuudest?

Kadrioru park hooldab Tallinna tänavapuid kolmandat aastat ja teeb seda täiesti süsteemselt. Pigem oli just taasiseseisvumise ajal vaja nii palju muid probleeme lahendada, et tänavapuud jäid tagaplaanile. Nii kasvasid paljud puud tänavavalgustusse sisse. Seejärel tuli vastavalt uue aja nõudele igasugu optilisi kaableid maa sisse vedada. Igale poole oli vaja saada internetti, rajada uusarenduste jaoks uusi trasse jne. Ega keegi puudele otsa ei vaadanud ja loomulikult said need räsida. Nüüd ongi kõige olulisem, et me tõesti tegeleme nende puudega, ja linnaisade soov on, et see jätkuks.

Millised on suurimad mured Tallinna tänavapuudega?

Tallinnal on tõsine häda, et enamasti on ühe või teise linnaosa puud istutatud korraga, ühel ajal. See tähendab, et näiteks nõukogudeaegsete paneel-elamurajoonide puud saavad 30-40 aasta pärast korraga vanaks. Nende puude korraga väljavahetamine on tõsine väljakutse. Seepärast nuputan ma, kuidas arendada edaspidi linna haljastust nii, et ühte paika ei satuks hulgaliselt üheealisi puid. Mitmekesisus ja mitmeealisus peaks säilima.

Mida peaks praegu linna puid istutades silmas pidama?

Eks tuleb arvestada puude valikut. Pole kellelegi saladus, et ilmad lähevad soojemaks, kõik puud aga sellega ei lepi. Näiteks harilikku mändi ei ole enam mõistlik istutada, samas on neid praegu linnas väga palju. Ka hobukastanit räsivad kahjurid soojema kliima pärast aina rohkem.

Mõned hirmutavad, et ka harilikku tamme pole enam mõtet kasvatada, sest taimekaupmehed toovad noori puid äkksurmaga nakatavaid rododendroneid sisse. Niisiis ei pruugi paljud puuliigid, mida me praegu pikaealiseks peame, seda enam olla.

Kas siis tasuks pigem istutada juba Kesk-Euroopa soojalembeseid puid?

Selle tungiga hoiaks ma veel tagasi. Meil on päris suur pärnade valik, väga hästi kasvavad musta lepa eri sordid. Ka toomingate valik on läinud päris dekoratiivseks. Täiesti uus trend on dekoratiivõunapuud, miks mitte istutada ka neid kuhugi tänava äärde.

Kuidas suhtute äsja alanud Tammsaare pargi uuendamisse?

Esimene terrassidega eritasapinnaline lahendus, mis seal pärast sõda tehti, polnud üldsegi halb, sest õnneks jätsid okupatsioonid alles aednikkonna, kes sai 1920ndatel ja 1930ndatel oma hariduse Saksamaal.

Samas praegu on Tammsaare pargi uuendamise vajadus ilmselge, sest paiga funktsioon on muutunud. Tammsaare kuju püstitamise järel tehti sinna teedevõrk ja park muutus tasapinnaliseks. Siis tekkis sinna kaubanduskeskus ning park muutus läbikäigukohaks, kus on ebamugav olla, sest domineerivad laiad kõnniteed. Pinke on vähe ja needki on kõik pööratud Tammsaare kuju poole, kuigi mõnelt võiks saada vaadata ka mõnda ägedat puud. Võitnud uuendamise idee on päris hea, see liigendab parki ja toob sinna eri osad, kus saab ka omaette olla, tulemas on ka mänguväljak lastele.

 

Nõmme saab järgmiseks aastaks sada uut tamme

• Järgmisel aastal saabuvaks Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks istutab linn Nõmmele sada tamme. Suurem osa tammedest pandi mulda juba mullu kevadel Nõmmele linnaõiguste andmise 90. aastapäevaks. Ühed esimesed puud istutati Hiiu jaama kõrvale, tänavu ja järgmisel aastal istutatakse kaks viimast puud sajast. Tallinna keskkonnaamet toetas linnaossa tammede istutamiseks 40 000 euroga. Nõmme saab harilikud, püramiid- ja punased tammed. Istutuspaik jääb Hiiule Vääna ja Salve tänava vahele Pärnu maantee äärde.

• Hiljuti viskusid aktivistid Haabersti ristmikul juba kõduneva hõberemmelga kaitsele, näidates Tallinna justkui puudevaenuliku linnana. Samas on Tallinnas 52 puud looduskaitse all ja kaks aastat tagasi pälvis linn oma puudearmastuse eest Euroopa puupealinna tiitli. Žüriile avaldasid muljet Niguliste kiriku juures kasvav 1680. aastal istutatud Kelchi pärn, parimad arboristid ning kohustus mahasaetud puude asemele uued istutada. Kui puid pole näiteks ehitusplatsil võimalik säilitada, tuleb Tallinnas nende mahavõtmisel istutada lähedusse uued puud. Kui puud samale platsile ei mahu, tuleb need istutada mujale avalikule alale.

Laadimine...Laadimine...