AIVAR RIISALU: Eesti eesmärk peab olema see, et keskklass kasvab ja tuleb hästi toime!

"Vot see on see, mis on minu jaoks Reformierakonna juures kõige vastikum. Et kui nemad tegid, siis oli kõik super, aga kui keegi teine teeb, siis on kõik jube pahasti," ütleb Tallinna ettevõtluse valdkonna abilinnapea Aivar Riisalu, kelle meelest peaks riigi peamine ülesanne olema keskklassi taasloomine. "Õpetajate ja päästjate palgatõusud pole mitte sotsialism, vaid see, et ühiskonnale vajalikud liikmed saaksid oma töö eest väärilist palka."

Pilt: Scanpix

AIVAR RIISALU: Eesti eesmärk peab olema see, et keskklass kasvab ja tuleb hästi toime! (3)

Maarja-Liis Arujärv

"Vot see on see, mis on minu jaoks Reformierakonna juures kõige vastikum. Et kui nemad tegid, siis oli kõik super, aga kui keegi teine teeb, siis on kõik jube pahasti," ütleb Tallinna ettevõtluse valdkonna abilinnapea Aivar Riisalu, kelle meelest peaks riigi peamine ülesanne olema keskklassi taasloomine. "Õpetajate ja päästjate palgatõusud pole mitte sotsialism, vaid see, et ühiskonnale vajalikud liikmed saaksid oma töö eest väärilist palka."

Sa oled olemuselt n-ö vaba hing, kes räägib, mida tahab. Kuidas suudad uutes kammitsates hakkama saada ja mis on sind linna tööle asudes enim üllatanud?

Positiivselt on üllatanud kogu tööõhustik ehk linnavalitsuse liikmete hea aura. Kõik need müüdid, mis linnavalitsuse ümber varem tekkida said, on jäänud ajaloo prügikasti. Toimub absoluutne meeskonnatöö ja oleme hästi üksteist toetavad. See emotsioon on tekitanud minus tõesti hea tunde. Viimastel aastatel pole ma pidanud enam nii palju pingutama, aga nüüd tunnen, kuidas tahan hommikul üles tõusta ja tööle minna. See on hästi suur asi. Ma ei pea end tööle sundima.

Kuidas sina ettevõtja taustaga inimesena harjud asjaajamise bürokraatliku poolega?

Mina loomulikult tahaks, et lahendused tuleksid võimalikult kiiresti. Mõnikord hakkab pihta see "aga" ja "aga". Ametnikest peab muidugi kah aru saama, nad peavad jälgima õigusakte, on mitmed kooskõlastusprotsessid jne. Eks süsteem ole kohati aeglane, aga arvan, et eri elektroonsed lahendused aitavad seda lähiajal kindlasti murda. Ettevõtjatega kohtudes ja linna teemadel vesteldes ei saa ma näiteks aru, miks peab mõne reklaamtahvli kooskõlastamine olema nii pikaldane. Näiteks kellelegi ametnikest ei meeldi "mingi asi" ja ametnikule "tundub", et see asi võiks olla teistmoodi. Väljendid nagu «mulle ei meeldi» ja «mulle tundub» on minu jaoks täiesti arusaamatud. See ei ole sinu ehk ametniku linn.

Üritad ametnike ülemvõimu vähendada?

Sellega on jälle nii, et praegu on ju päris reaalsed ohud, et kui näiteks lähened naissoost ametnikule ja küsid, miks sa oma tööd ei tee, siis ta võib öelda, et mis sa ahistad mind. Või et mis sa survestad mind. Või eeldab, et sul on mingid oma huvid. Kogu ühiskond on praegu selles tohutus korruptsiooni otsimises ja ahistamise nägemises natuke haigeks jäänud. Seega peab hästi ettevaatlik olema.

Mis on asjad, mida tahaksid ettevõtluse valdkonnas linnas kindlasti ära teha?

Kõige jõulisem unistus on see, et Vanasadam oleks Tallinna linna oma ning vanalinna ja sadama vahele jääv ala üks tohutult atraktiivne turismimagnet. Koht, kus ajalugu saaks põimuda tänapäevaga. Linnahallis võiks valmida konverentsikeskus, alal liiguksid isesõitvad bussid jne. Kui see õnnestuks ellu viia, oleks super. Kindlasti tahaks tekitada linnale ühe valdusfirma, mis koondaks enda alla kõik majanduslikku potentsiaali omavad ettevõtted alates jäähallist kuni lauluväljakuga. Neid tuleks käsitleda kui selgelt majandamise objekte. Kultuurikatel on tohutu potentsiaaliga.

Pidasin kasiinosaarte ideed veel mõni aeg tagasi vaimuhaiguse tunnuseks.

Linna kohustus on normaalselt majandada. Kui kultuuriasutusel tekib positiivne rahavoog, siis see tähendab, et seal toimuvad normaalsed kvaliteetsed üritused, kuhu inimesed tulevad. Mõned ajad tagasi tundus mulle pühaduse rüvetamisena, kui lauluväljakul toimus suur rockkontsert, aga nüüd neid seal peetakse, ja väga edukalt. See tähendab, et maailmakultuur jõuab lauluväljaku kaudu meie õuele. Linna asutustel on selge mõju kogu linna ja

Eesti inimeste elukeskkonnale. Need ettevõtted peavad olema veel paremini majandatud. Et ei tekiks mingeid auditi teemasid nagu Tondiraba jäähallis. Neid ei teki, kui asjad on mõistlikult juhitud.

Sinu juhtida on linna ettevõtlusamet, mis jagab ettevõtjatele mitmeid toetusi – töökohtade loomiseks, messitoetust jne.

Kuigi me vastavalt rahakotile tõesti toetame väikeettevõtteid, anname messitoetusi jne, ja see on täiesti positiivne, pole meie peamine roll siiski ettevõtjate rahaline toetamine. Ettevõtlusamet peab esmalt tegelema linna enda ettevõtete majandamisega ja ametile saab anda oluliselt sügavama sisu. Olen täiesti kindel, et näiteks kultuuri ja hariduse abilinnapea – nimesid nimetamata – sureb ära betooni majandamisega, sest ta ei saa sellest midagi aru, ja ei peagi väga palju saama. Ettevõtlusamet peaks nn betooni majandamisest vägagi aru saama, sest see on võimalus tegeleda ettevõtlusega. Mul on unistus, et vähegi sellised investeeringud, mis on käsitletavad majandusüksustena, peaksid olema linna holdingfirma juhtimisel majandatud.

Tahad meelitada ettevõtlust ja tööstust linna piiri tagant Tallinna tagasi – kuidas asi edeneb?

Tallinn ei saa kindlasti olla tossavate korstnatega ettevõtluskeskkond. Aga tohutu potentsiaal on näiteks Paljassaare poolsaarel. Et kui me Vanasadamat endale ei saa, siis tasuks Tallinnal tõsiselt mõelda kruiisiterminali ehitamisele või omandamisele Bekkeri sadamas, see annaks Paljassaare piirkonnale täiesti uue värvingu. Kui ma veel mõni aasta tagasi pidasin näiteks Märt Sultsi kasiinosaarte või üldse mingisugust nn saarte rajamise ideed vaimuhaiguse sünonüümiks, siis nüüd tundub mulle juba, et tegu on fenomenaalse lahendusega. Seal on madalik, selle peale on võimalik ehitada, ja see annaks linnale tohutult palju juurde.

Kas Eesti majandusel läheb praegu hästi?

Ehitusturul valitseb kindlasti buum, mis mingi aja järel saab tagasilöögi. Anname praegu välja tuhandeid ehituslubasid, koormus linnavalitsusele on väga suur. Mis puudutab majandust ja ettevõtlust tervikuna – jah, Eestil läheb praegu väga hästi.

Kuidas sa Tallinna majandust veel kiirematele pööretele ergutaksid?

Raskem tööstus Tallinnas ju enam väga arenemisvõimeline pole, meil pole selleks maad ja me võib-olla isegi ei tahaks seda linna. Minu eesmärk, mida tahaks elus saavutada, on mõelda välja suundumusi, et tark töö jääks Tallinna, mitte et liiguks siit ära. Meie koostöö Ülemiste Cityga ja Tallinna ülikooliga – need on perspektiivsed suunad. Näiteks võiks arendada koos Tallinna ülikooliga kesklinna üht digiteerimis- ja kompetentsikeskust, kus saab teha tarka tööd. See plaan on täiesti olemas. Tallinn võiks olla rahvusvaheliselt aktsepteeritud Singapuri-laadse keskusena täiesti turul. Olla nii finantskeskus kui ka IT-vedur, sest meil on suhteliselt halb kliima, aga väga hea elukeskkond oma kompaktsuses.

Üldse on Eesti eeliseks natuke ürgne olemus võrreldes Euroopa riikidega, meil oled tunni ajaga looduses jne.

Kas Tallinnas võib tekkida ka majanduse nn ülekuumenemise oht, kuigi elanike arv muudkui paisub, seega on selgelt vaja juurde eluasemeid, teenuseid, poode jms?

Kaubakeskusi pole Tallinnasse enam juurde vaja, sest Eesti on niigi maailmas esikohal kaubakeskuste ruutmeetrite poolest ühe elaniku kohta. Ootan õudusega seda hetke, kui esimene suur kaubakeskus läheb pankrotti, sest neid on lihtsalt liiga palju. Küsimus ongi selles, et millega seda majanduse sisu siis täita. Kaubanduskeskused, vot see ei ole tarkus. Aga tarkus on kõik start-up id, idufirmad – need asjad võiksid küll siin olla.

Näiteks Ülemiste City on algatanud sellise rahvusvahelise maja projekti, kus linn ka kindlasti osaleb. See on projekt, kus Eestisse tööle tulija saab integreerida end ühiskonda ühes konkreetses kohas, seal saab ta kõikvõimalikke teenuseid. Linn räägib, mis tema võimalused on, PPA räägib elamislubadest jne. Meie jaoks kõige valusam küsimus on praegu tegelikult see, et meil jääb inimesi puudu. Ja ükski poliitiline jõud ei julge tunnistada, et las tulevad siis inimesed väljast. Ehk et need piirangud, mis me oleme iseendale teinud, on tohutud. Ja see on meie jaoks kõige hullem asi, mis lähiaastatel võib juhtuda, et tööjõudu me siia ei lase ja selle tõttu pole meil siin ka suurt midagi teha.

Valitsus püüab oma maksupoliitikaga panna rikkamaid rohkem maksma ja jätta vähem teenivatele rohkem raha kätte. Samas leiab IRL, et see pole astmeline tulumaks, kuigi just nemad survestasid süsteemi keerulisemaks tegema kui vaja.

Mina polnud Keskerakonnas astmelise tulumaksu pooldaja ja elasin selle teadmisega seal väga edukalt. Siis astusin Keskerakonnast välja, läksin IRL-i, ja astmeline tulumaks sai mind seal ikka kätte. IRL proovib praegu oma madalapalgaliste tulumaksuvabastusega, mille nad valitsuses läbi surusid, väita, et see pole astmeline tulumaks. Formaaljuriidiliselt on neil isegi ehk õigus. Aga Keskerakond ja sotsid oleksid pidanud käituma hoopis teistmoodi – pidanud tegema päris astmelise tulumaksu ehk kolm astet ja kogu lugu. Näiteks 500 eurot on maksuvaba, 1500-eurose palgaga on maks 19-20% ja sellest üles näiteks 26%, nagu vanasti oli. Aga IRL-iga ei riidle uue maksusüsteemi pärast praegu keegi, justkui nemad polekski midagi halba teinud. Kõik hädad lähevad peaministri kaela. Ehk mina väidan, et Keskerakond taas klassikaliselt vastutab kellegi teise rumaluse eest naha ja karvadega. Vastutab teise erakonna rumaluse pärast.

Mida arvad Keskerakonna enda teisenemisest?

Kui rääkida nüüd Tallinna piirides ühe üksikisiku survestatud rumalustest, siis nende likvideerimine on raske. Sest väga jõulisel liidril on järgijaid, ning need järgijad on ka praegu otsustajate ringis. Sa pead nendega kogu aeg kompromisse tegema. Teisalt – sellest, milliseid kompromisse on Keskerakond poliitilise erakonnana pidanud tegema - ja suutnud teha ka oma erakonna sees –, sellest võiksid kõik teised erakonnad tõsiselt õppida. Mis aga kõige positiivsem, Keskerakonnal pole viimase kuue-kaheksa aasta jooksul olnud mitte kunagi ühe kandidaadiga juhivalimisi. See on asi, mida mitmel teisel erakonnal pole ette näidata. Nii et selles mõttes on Keskerakond üks läbinisti hea erakond ja ajab läbinisti head ja õiget asja, kui ta lähtuks oma ajaloolisest programmist ehk keskklassi tootmisest. Siis ta tegelikult võiks olla väga-väga edukas.

Kuidas see eduretsept siis täpsemalt kõlaks?

Keskerakond peab läbi mõtlema, mida tähendab olla tõeliselt tsentristlik erakond. Keskerakonna poolt praegu ellu viidavad õpetajate palgatõusud, päästjate palgatõusud – see kõik on selgelt keskerakondlik lähenemine. See pole sotsialism, vaid see, et ühiskonnale vajalikud liikmed saaksid oma töö eest väärilist palka. Need on tõeliselt tsentristlikud muutused: õpetajad, politseinikud, sõjaväelased, riigiametnikud, väikeettevõtjad jne peavadki olema keskklass. Need inimesed peavad moodustama ühiskonnast maksimaalse osa, nad peaksid hästi toime tulema, olema motiveeritud tegema oma tööd. See ongi Keskerakonna roll. Aga need tasuta asjad mulle väga ei meeldi.

See linn ei ole ametnike oma.

Mis olid Reformierakonna peamised hädad, et ta kukkus võimu juurest?

Ignorantsus. Ta absoluutselt ei kuulanud teise poole arvamust. Mind ajab tohutult naerma see nende seakisa, kui praegu tekib mingi probleem – mille iganes üle nad siin lõugavad, olgu selleks riigikaitsekulude teema või midagi muud. Maksud peavad olema mõistlikud ja maksudega ei mängita! Aga Reformierakond mängis maksudega, oi kuidas mängis. Nad tegid pooleteistnädalase etteteatamisega käibemaksu tõusu 2% ja siis oli kõik nagu super. Aga kui Keskerakond tegi koos oma partneritega madalapalgaliste tulumaksuvabastust, siis Reformierakonna meelest kukkus maailm kokku. Vot see on see, mis on minu jaoks Reformierakonna juures kõige vastikum. Et kui nemad tegid, siis oli kõik super, aga kui keegi teine teeb, siis on kõik jube pahasti.

Meedia annab Keskerakonnale kõvasti turmtuld, kuigi Savisaar on praegu pildilt väljas? Kuidas seda seletad?

Aga mis me siis tahtsime saada? See näitabki meie tugevust ja valitud tee õigsust. See näitabki taas seda, et peavoolumeedia on huvigruppide kontrolli all ja objektiivset kajastust sealt lootus saada ei ole. Ja see ongi see, miks Keskerakonnal on olnud surve, et luua oma meediastruktuure.

Näiteks TTV tekkimise põhjendus oli ju omal ajal väga adekvaatne. Tol ajal polnud keskerakondlastel võimalik eriti meedias sõna saada. Sulgeda on midagi jube lihtne, aga TTV-ga saab väga palju ette võtta ka nii, et tõmmata ta omanike ring laiemaks ja luua sinna laiapõhjalisemat sisu.

Kas venekeelses PBK kanalis saadete ostmine linna poolt on õigustatud?

Kui see on ainus võimalus venekeelsete elanikeni jõudmiseks, siis tuleb seda kasutada. Kui meie seda ei tee, siis teevad seda teised. Teised erakonnad on lihtsalt kadedad. Hanno Pevkur ütles alles hiljuti, et

Reformierakond peab hakkama tõsiselt mõtlema, kuidas jõuda venekeelse elanikkonnani. No jõudke siis nendeni oma ETV plussiga! Seni kui me saame PBK-s oma eesti asja rääkida, siis mul on täiesti ükskõik, kellele ta kuulub. Ja see ongi tõde.

Millal astud taas Meie Mehega lavale?

Inimese elus on eri etapid. 20 aastat tagasi, kui ma hakkasin bändi tegema, oli see tore. See tegi minust tuntud inimese, viis mind kuhugi. Nüüd teen seda nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja ehk naudin. Aga ütlen ausalt, et kui keegi ütleks, et tee veel – vot siis enam ei tee. Viimane esinemine oli aga vana-aasta õhtul ja järgmine on 23. veebruaril.

Inimene peab oma elus ära tundma, et kuigi üks asi on tore, las ta jääb sinna, läheme edasi. Ja kui mind siit lahti lastakse, näiteks mu liiga radikaalsete uuenduslike meetmete pärast või mis tahes põhjusel, siis elu läheb ikka edasi.

Mina olen siin ajutine nähtus ja püüan oma parema äratundmise järgi muuta asju paremaks. Kui midagi õnnestub, siis on super, ja kui ei õnnestu, siis pole kah hullu midagi. Inimene peab alati minema edasi.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...