Ameerika professor: kahju, et Trump kliimasoojenemist libauudiseks peab

"Ma ei ole kindel, kas ta üldse on põhiseadust lugenud," ütles Tuftsi Ülikooli professor dr Alan Henrikson, kelle sõnul Donald Trump ei tunnista oma eksimusi ning sunnib inimesi probleeme lahendama tema tingimuste järgi.

Pilt: Scanpix

Ameerika professor: kahju, et Trump kliimasoojenemist libauudiseks peab

Triin Oja

"Ma ei ole kindel, kas ta üldse on põhiseadust lugenud," ütles Tuftsi Ülikooli professor dr Alan Henrikson, kelle sõnul Donald Trump ei tunnista oma eksimusi ning sunnib inimesi probleeme lahendama tema tingimuste järgi.

Ajaloolane ja diplomaatiaekspert dr Alan K. Henrikson on USA Tuftsi Ülikooli Fletcheri kooli Lee E. Dirksi diplomaatia ajaloo professor ja diplomaaatia uuringute teaduskonna juht. Professor Henrikson nõustus Pealinnaga vestlema USA kõmulisest presidendist Donald Trumpist.

 Mida te arvate Trumpi keskkonnapoliitikast? Kuidas see mõjutab USA suhteid teiste riikidega?

Ma kahetsen seda doktrinäärlikku lähenemist, mida kasutavad Trump ja tema nõuandjad globaalsetst soojenemisest rääkides. Nad ütlevad, et nad pole kindlad, et inimtegevus on globaalse soojenemise peamine põhjustaja.

Ma usun, et see on tõde, mitte libauudis.

Keskkonnakaitseagentuuri eelarvekärped ja Scott Pruitti isiklikud vaated on äärmiselt kahetsusväärsed.

Puhta energia aktist, mis ei jõudnudki veel jõustuda,  loobumine tähendab, et kivisöetootmine suureneb, mis toob kaasa suurema reostuse nii vees kui õhus. Mis on aga veel tähtsam - Ameerika föderaalsüsteemi tõttu on mõnel suurimal osariigil nagu California, väga tugev keskkonnapoliitika. Viimaste analüüside järgi peavad keskkonnateemade asjus ohjad enda kätte võtma just osariigid.

Paljud ettevõtted, isegi kivisöetootjad on oma aktsionäride poolt suure surve alla pandud, kuna paljud aktsiad kuuluvad suurtele pensionifondidele aga ka ülikoolidele. Ülikoolide õpilased ja õppejõud aga väga hoolivad sellest, kuidas nende raha investeeritakse. Väga palju on vastusurvet.

Muidugi raskendab Trumpi keskkonnapoliitika USA võimet järgida Pariisi kliimakokkuleped ja sellel on negatiivne mõju USA positsioonile keskkonnavallas. See positsioon oli varasemalt üpris kõrge, sest Pariisi lepe oli ülisuur diplomaatiline saavutus.

Samas, Hiina väga hoolib keskkonnast, kuna mängus on nende enda inimeste tervis. Suure majandusjõuna on väga tõenäoline, et Hiina jätkab Pariisi leppe toetamist. Loodan, et ka Euroopa Liit jätkab selle toetamist ja et ka India toetab seda üha rohkem, sest ka neil on linnades kohutavad reostuse probleemid.

USA roll ei pruugi maailma seisukohast objektiivselt olla nii oluline, kuid diplomaatilises mõttes on see väga kahetsusväärne.

Mida arvate Trumpi teatraalsest ja sobimatust käitumisest ametlikel kohtumistel? Näiteks sellest, kui ta Angela Merkeliga kohtudes printis välja fiktiivse arve 3 miljardile dollarile?

See on midagi, mida Trump teeb ja isegi paljud, kes tema poolt hääletasid peaaegu eiravad tema stiili. Igal presidendil on oma stiil, Trumpi oma ei ole normaalne.

Selles juhtumis, kui ta nõudis, et Saksamaa maksaks oma finantsobligatsiooni USA-le NATO teenuste eest, on nii selge, et tema arusaamine erineb suures osas olukorra faktidest, et see jättis naeruväärse mulje.

Samas, see toetas tema kampaaniaütlusi, et USA panustab kaitsesse liiga palju ja et teised riigid peaksid rohkem maksma. Ja tõesti, Saksamaa peaks rohkem panustama ja ta ka teeb seda, kuid tema panus ei ole kaugeltki 2 protsenti nende SKP-st. Saksamaa on teinud väga selgeks, et 2 protsendi maksmise nõudmine nendelt on naeruväärne, kuna turvalisust ei peaks hindama vaid kaitsekulutustes vaid ka näiteks pagulaskriisiks kulutatava rahaga.

Trumpi väljaütlemised panevad riigid, nagu Saksamaa, kaitsepositsioonile ja see on efektiivne populaarpoliitika tasandil. Tõsiste inimeste seas ei ole see aga muljetavaldav, aga see on siiski mingis mõttes efektiivne.

Kas võib siis öelda, et Trumpi käitumine läheb peale küll massidele, kuid vähendab tema tõsiseltvõetavust poliitilistes ringides?

Jah, täpselt nii. Aga mis juhtuma peab on see, et peab olema parem suhe selle vahel, kuidas massid ja klassid selliseid probleeme käsitlevad. See on üks ala, kus pressi roll peaks olema väga tähtis.

Press seletab asju aga alati alles siis, kui need toimunud on. On vaja, et press hariks rahvast neist küsimustes juba ette. See on üks valdkond, kus diplomaadid ja diplomaatia on samuti väga oluline - näha ette selliseid vastuolus ja proovida neid ennetada, seletades näiteks ajaleheartiklites NATO eelarvet enne neid kohtumisi. Kui meedia räägiks neist asjadest enne, siis teeks Trump ka väiksema tõenäosusega selliseid trikke.

Kas Trump on maailma poliitika üksikasjadega sama kursis kui tavainimene? Kas ta peaks end harima, nüüd kui ta on poliitiliselt ülimalt tähtsal positsioonil?

Ta on väga tark- väikse t-ga. Ta on väga kaval. Ta mõistab populaarmõistust ülimalt hästi. See oli ilmne juba siis, kui ta tegi oma telesaadet ja see nähtus ka tema kampaaniast.

Ta teab teatuid trikke - näiteks tema käežestid. Need tõmbavad visuaalselt su tähelepanu endale. Sellega paistis ta silma ka teiste kandidaatide seast, ta tõmbas ka kaamera tähelepanu endale.

Tema pidev korrutamine, see et ta ei tunnista kunagi oma eksimusi, kuigi ta selgelt eksib. Ta sunnib inimesi pidevalt probleeme tema tingimuste järgi lahendama.

Aga ta ei ole advokaat ja ta õppis Hortoni koolis kinnisvara, ma ei ole kindel, kas ta üldse on põhiseadust lugenud. Ta kipub tihti oma advokaatidele lootma, et hoida seda, mida ta teeb, seaduse piirides.

Samas, Obamacare'i ümberlükkamise katse kohta ütles ta esindajate koja ees, et "me oleme palju õppinud". Ma olin hämmastanud, et ta seda sõna üldse kasutas, sest ta sõnavara on üpris piiratud. Ta ütles, et "me oleme palju õppinud arhailiste menetluste kohta". Muidugi ta ei võta ta neid menetlusi eriti tõsiselt, aga see oli kõik tema jaoks uus. Mitte, et tavainimesed neid asju ka mõistaks.

Kui aga Trump hakkab kokku panema eelarvet ja maksureformi, siis ma usun, et tema meetodid ei kaldu praegusest korrast väga kaugele.

Ajaloolasena ei taha ma olla liiga ennatlik püsivate seisukohtade võtmises.

Kas Trumpi välispoliitika on lühinägelik? Kas ta ei mõista, USA majandusele on see samuti kasulik, kui teiste riikide majandustel läheb hästi?

Ma usun, et ta tegelikult mõistab seda. Asi on lihtsalt tasakaalus. Mööda riiki reisides ta nägi, mis on saanud endistest tööstuskeskustest. Sõna, mida ta oma ametissepühistemise kõnes nende kirjeldamiseks kasutas, oli "veresaun", mis on väga tugev sõna.

See on tõesti juhtunud ja on praegu juhtumas.

Samas ta on palju reisinud, ta teab Shanghaid selle kaunite hotellidega, millest mõned kuuluvad ka talle. Ta näeb sellist kallet.

Kui nüüd Bannon ütleb, et need globalistid on USA arvelt loonud Aasiasse keskklassi, siis Trump usubki teda.

Hiina huvides on , et Trump mõistaks globaliseerumine on ka USA tarbijale kasulik ja et globaliseerumine on vähendanud vaesust kogu maailmas. Hiinlased kasutavad avalikku diplomaatiat selle tasakaalutuse õigustamiseks.

Ameerika ettevõtted saavad suuri kasumeid, kui kasutavad välistööjõudu, eriti Hiinast. Kindlasti on inimesed, kes Trumpile majanduslikku nõu annavad, näiteks Gary Cohn, endine Goldman Sachsi president, mõistavad seda väga hästi ja neil on Trumpile väga suur mõju.

On lõhe Trumpi töölisklassi järgijate vahel ja nende hiigelfirmadest pärit nõunike vahel, kes tema heaks töötavad- nad on globalistid.

Laadimine...Laadimine...