ANDRO ROOS: Eesti pangad on tasude tõstmise kiusatuse ees

Kuigi pankade teenustasude tõstmine pole veel käes, terendab see silmapiiril – nii võiks kokku võtta asjatundjate vastused küsimusele, kas ja millal kavatsetakse hakata pangateenuste eest klientidelt rohkem raha kasseerima.

Pilt: Scanpix

ANDRO ROOS: Eesti pangad on tasude tõstmise kiusatuse ees

Virkko Lepassalu

Kuigi pankade teenustasude tõstmine pole veel käes, terendab see silmapiiril – nii võiks kokku võtta asjatundjate vastused küsimusele, kas ja millal kavatsetakse hakata pangateenuste eest klientidelt rohkem raha kasseerima.

Kuigi Eesti suuremad kommertspangad väidavad, et lähiajal ei kavatse nad veel pankade teenustasusid tõsta, pole klientidel pikemas tulevikus ilmselt hinnatõusust siiski pääsu, väidavad Pealinna konsulteerinud eksperdid. Euroopa keskpanga madalatest baasintressimääradest tingitud tulu vähenemine pankade jaoks annab selleks nimelt hea ettekäände. Suurema tõenäosusega mõjutavad kasvavad teenustasud äri-, kui erakliente, sest nende arvel on tasude kasvatamise võimalus kõige lihtsam.

Nii kommenteeris Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Andro Roos Pealinnale, et kui teised Euroopa pangad on oma tulu teeninud peamiselt raha sisse-välja laenates, siis Eestis on pankade jaoks senimaani alati suureks tuluallikaks just teenustasud. Praegu on  aga Euroopa keskpanga nullilähedane baasintressimäär seadnud ka teised Euroopa pangad, peale Eesti omade, kiusatuse ette teenustasusid tõsta, sest seoses nullilähedase baasintressiga lihtsalt öeldes ei ole enam laenudelt nii head teenimisvõimalust. See aga annab omakorda ka Eesti pankadele, teiste pankade eeskujul, hea võimaluse tasudele n-ö vinti peale keerata.

"Kui baasintress on nullilähedane, ei aita enam teisi Euroopa panku ka Eestiga võrreldes märksa suurem turg ehk klientide suurem mass, ja seega võib öelda, et surve teenustasude tõusuks on üle-Euroopaline," tõdes  Roos. Tema sõnul ei  jää klientidel üle muud, kui hinnatõusu puhul olukorraga leppida, sest tegemist on n-ö vaba majandusega ning nõudmise ja pakkumise suhtega.

SEB oli küsitletud pankadest seoses teenustasude võimaliku hinnatõusuga kõige konkreetsem, pidades võimalikuks, et tulevikus teenustasusid tõstetakse. Kuid konkreetsete kavadega veel avalikkuse ette ei tulda. "Langevate intresside tingimustes võib tulla päevakorda teenustasude ülevaatamine - varem kompenseeriti neid osaliselt intresside arvelt," ütles panga kommunikatsioonijuht Evelin Allas. "Hea tavana oleme võtnud endale normiks, et olulistest hinnatõusudest anname klientidele ja avalikkusele teada vähemalt kaks kuud varem ja teeme seda kindlasti ka tulevikus, kui see päevakorda peaks tulema."

SEB kommentaarile tasub lisada, et  kui üks pank tõstab ees tasusid, pole ka teistel põhjust tõstmata jätta. Swedbank väidab siiski, et jääb selles osas praegu passiivseks, öeldes kõneisik Mart Siilivaski kaudu, et teenustasusid "lähiajal plaanis tõsta pole". Pangal pole samas põhjust kurta, sest esimene kvartal näitas panga teenustasutulude kasvu, seda Siilivaski sõnul n-ö käibe arvelt, kokku 2,7%. Pank seletab seda ise klientide suurenenud aktiivsusega.

Eesti Pangaliit tegevjuht Katrin Talihärmi isikus samas ei usu, et pangad tahaksid teenustasusid tõsta: "Me ei monitoori küll jooksvalt pankade teenustasude tasemeid, kuid valdavat teenustasude tõusu trendi ei ole me küll tunnetanud."

Tõsi Äripäeva andmetel on siiski mõni pank teenustasude tõusu poole väikesi samme astunud. Nii pole Äripäeva andmetel DNB Pangal praegu plaanis hindu tõsta, kuid juunisse on kavandatud liisingteenusele kehtivate teenustasude korrigeerimine.

Kuigi pankade teenustasude võrdlustabel annab esmapilgul kõigiti meeldiva pildi suurest hulgast pankade tasuta teenustest, tasub õigema ülevaate saamiseks pankade tuluallikatest siiski süveneda pankade kodulehekülgedel asuvatesse hinnakirjadesse.

Sealt nähtub, et pankade korralikeks tuluallikateks on muuhulgas kiirmaksed, e-arved, maksekaartide teenindamine, sularaha sisse-väljamaksed, pangakaartide kuutasud jne jne, pikk nimekiri. Mõnel juhul küsitakse näiteks ka konto avamiselt isegi mõnes sama pangagrupi välismaa pangas näiteks 60 eurot.

Loe lisaks:

Andro Roos: Miks kasvab riigivõlg ja miks Eestis mõttevabadust napib?

Laadimine...Laadimine...