DIRIGENT TÕNU KALJUSTE: Meie väikese rahvaarvu juures on oluline olla nähtav

"Viini klassika on üks suur kevad ja suur pidu. Ja hea tuju viib paremate mõteteni," ütles dirigent Tõnu Kaljuste sissejuhatuseks Tallinna päeva puhul toimuvale tasuta kevadkontserdile Estonia kontserdisaalis. "Tulge kuulama – väike Tallinna kammerorkester on seekordne soojendusbänd Eurovisiooni kontserdile. Saate pensionärist dirigendi juhtimisel laivis nautida Viini klassikat."

Pilt: Albert Truuväärt

DIRIGENT TÕNU KALJUSTE: Meie väikese rahvaarvu juures on oluline olla nähtav (3)

Sirje Rattus

"Viini klassika on üks suur kevad ja suur pidu. Ja hea tuju viib paremate mõteteni," ütles dirigent Tõnu Kaljuste sissejuhatuseks Tallinna päeva puhul toimuvale tasuta kevadkontserdile Estonia kontserdisaalis. "Tulge kuulama – väike Tallinna kammerorkester on seekordne soojendusbänd Eurovisiooni kontserdile. Saate pensionärist dirigendi juhtimisel laivis nautida Viini klassikat."

Tallinna päeva eel, 14. mail dirigeerite Estonia kontserdisaalis rahva rõõmuks tasuta kevadkontserti, kus kõlab Mozarti ja Haydni muusika. Kas sellel kontserdil on ka mingi sõnum?

Eks see vist ikka kevad on. See on kontsert Viini klassikalisest muusikast ning Viini klassika ongi üks suur kevad – selles muusikas on nii palju helgust, energiat ja positiivsust, mis kõik peaks aitama kevadetunnet luua. Tallinna päev on rohkem pidupäeva moodi sündmus, mille puhul me ei tarvitse pidutsemisele väga sügavat sõnumit või tagamõtet otsida. Pidu loob hea tuju ning hea tuju viib paremate mõtete juurde. Ja need võivad mõnikord ka sügavad olla.

Mida tähendab Mozarti muusika teie jaoks?

Vaimustav muusika. Oleme plaadistanud Tallinna kammerorkestri ja Eesti Filharmoonia kammerkooriga kõik tema vesprid ja litaaniad. Minu jaoks võti, mis avab ta muusika sümfooniates, ooperites ja kirikumuusikas on üks. Soovite muidugi selle võtme kirjeldust? Seda te peate kuulama meie plaadistustelt.

Klassikalist muusikat üldiselt eriti tasuta ei pakuta...

Minu arust on Tallinnal siin kenad traditsioonid – tasuta klassikalise muusika kontserte on tehtud Tallinna päeval ennegi, samuti hingedepäeva kontserte. Nii et aeg-ajalt saab klassikalist muusikat Tallinnas ikkagi tasuta nautida.

Kas tasuta kontsertidel on ka hariduslik aspekt? Meelitada rahvast sügavama muusika juurde?

Mina ei mõtle sellistele sündmustele didaktiliselt. See on iga inimese individuaalne valik, kas ta tuleb kontserdile end harima või lihtsalt nautima. Tuleb nautima kõlasid või seltskonda või aastaaega. Neid põhjusi, miks inimesed võiks kontserdile tulla, on palju. Las igaüks olla sel kontserdil omadega ja vaatame, kuhu me publiku mõtted viime.

Teie isa, dirigent Heino Kaljuste oli tulihingeline muusikahariduse edendaja, kes tahtis, et iga eestlane tunneks nooti. Milline eestlaste muusikaline kirjaoskus praegu on?

Eks haridus on üldse oluline. Esmalt on oluline, et inimesed tähti tunnevad ja lugeda oskavad. Eks see ole valikute küsimus, millele koolides tähelepanu pööratakse. Ja minu isal oli tõepoolest omamoodi suur eesmärk, et inimesed loeksid nooti sama lihtsalt ja kergelt, nagu nad oma emakeelt loevad.

Minu arust on Eesti maailma suurim muusikariik. Vähemalt kui arvestada, kui palju siin muusikaelus toimub ja millised muusikud meil on.

Vaataja ja kuulaja olukord on veidi teistsugune kui muusikategija oma. Vaataja näeb muusikat kõrvalt, mina olen seal sees. Ja ma arvan, et meil on täisvereline muusikaelu. Midagi kangelaslikku või erilist – nõnda ma ei julgeks mõelda. Üks pisikene rahvas ei peaks ennast väga suureks kiitma, viisakas on jääda tagasihoidlikuks. Kuid on tõsi, et meie muusikutel on õnnestunud saavutada head rahvusvahelised kontaktid ning säilitada sealjuures oma nägu. Sest mis salata, meie väikse rahvaarvu juures on rahvusvahelisus – olla maailmas nähtav ja mitte kapselduda oma spetsiifilisse sfääri – äärmiselt oluline. Head jagub tegelikult igasse valdkonda ja igaüks püüab teha oma asja nii hästi kui võimalik. Kuid eks muusikal ole näiteks kirjanduse ees see eelis, et muusika keel on rahvusvaheline ja ei vaja tõlget.

Praegune aeg on teinud kontaktide loomise kergemaks – piisab vaid nupulevajutusest ja meie intervjuu on näha kogu maailmale. Muusikaga samamoodi, kui midagi valmib, siis leiab see hoobilt kajastust. Aga selles olukorras peame oma publikut eriti hoidma, nii Eestis kui ka kogu maailmas.

Praegu on eeskätt tänu Arvo Pärdile eesti muusikal maailmas väga suur kuulajaskond. Kas meil on Pärdile ka kedagi samaväärset nooremate heliloojate-muusikute hulgast lisandumas?

Mina ei oska hinnanguid anda. Arvo Pärt on maailmas enimmängitud helilooja – selle koha peale on raske kedagi kujutleda, pidades silmas, kui pisikesed me oleme. Tõenäosusprotsent on kaduvväike, kuid kunagi ei tea. Ning ma arvan, et Arvo Pärt ei ole ka selle peale mõelnud, et tema looming nii suure ulatuse saab.Paljud asjad juhtuvad elus nii, et me ei mõtle, et nad juhtuvad. Ma ütlen ikka, et lootke vähem, saate rohkem.

Kas teil on tulnud ette, et elu ületab ootused-lootused?

Sain kaks päeva tagasi ootamatult teada, et olen nüüd pensionil. Nii et võin hakata pensionipõlve pidama ja vaadata, kuidas noored dirigeerivad.

Tõsi ka? Kuidas pensionile jäämine üldse käib?

Elate, elate, lähete ühel päeval postkasti juurde ja võtate ümbriku. Ümbrikus on kirjutatud, et olete selles eas, et teil on õigus saada pensioni. Ja siis olete dilemma ees – kas hakata pensionäriks või juhatada veel mõned kontserdid. Tallinna päeva kevadkontsert on mul esimene kontsert pensionärina. Andke andeks.

Kas see on siis kuidagiviisi vähem glamuurne?

Kindlasti on see väga paljude jaoks vähem glamuurne. Aga minu jaoks on see päris humoorikas situatsioon.

Mis teie edasised plaanid on? Rahulikku pensionipõlve te tõenäoliselt siiski pidama ei jää.

Nojah. Mõtete ja ideede maailm ei ole teise sambaga kuidagi seotud. Ma elan oma elukest ikka edasi. Te ajakirjanikuna olete kindlasti kasutanud lauset: pensionäride häält ei ole kuulda. Ja nüüd ma tean, et kui mina suu lahti teen, siis see on pensionäri hääl. Ja mina räägin kõva häälega. See on muidugi esimese kolme päeva olukord ja ei tea, kuidas kõik edaspidi olema hakkab.

Kuid millised on need plaanid muusikalises mõttes? Kui täis kirjutatud teie kalender on?

Minu mõtted keerlevad peamiselt muusikateatri – Nargen Opera – ümber. Kuid kuna ma ei ole mingisuguse institutsiooni osa, siis jääb teatritegemine projektitasandile, otsin koostööpartnereid ja hakkan mõtteid vaikselt ellu viima. Need on niisugused protsessid, mis tihtipeale peavad ootama, enne kui õige aeg kätte jõuab.

Vabakutselise dirigendi elu on osalt ka manageri kätes, kes minul on Berliinis. Kord kuus käin maailma eri paikades orkestreid dirigeerimas. Rahvusvaheliste partneritega koostöös tekivad jällegi omad unistused ja võimalused nende teokstegemisel. Ma muidugi ei tea, kas pensionäri unistused enam külastavad...

Ma olen muide ühe vanema aja dirigendiga omal ajal rääkinud. Ta ütles, et kogu aeg oli palju ideid, aga nii kui hakkas pensionipõli pihta, siis järsku kadusid ära. Eks näeb, kuidas see minul käib.

Mis teid Naissaarega seob – olete juba praegu, üsna vara kevadel, suure osa ajast seal.

Seal on kultuurikeskus, kus ma püüan tekitada endale suvevaheaega. Mina ise elan suvilas, aga see, mille sinna ümber olen ehitanud, on mõeldud artistidele. Et luua nendega n-ö mandrielust äralõigatud olukorras huvitavaid teatritükke ja kontserte. Suvisel ajal üksikul saarel on võimalik saada tavahooajast veidi erinev töökogemus, ei ole nii, et proov läbi ja igaüks tormab ise suunas minema. Lisandub väike enda ja trupiga koosolemise hetk.

Tulles tagasi Tallinna kevadkontserdi juurde – see toimub samal päeval kui Eurovisioon...

Tõsi või?

Jah. Kui tõenäoline on, et te pärast kontserti sõidate laevaga saarele ja hakkate Eurovisiooni vaatama?

Mis kell meil kontsert on? Kell kuus? Tunnine kontsert, jõuab saarele küll. Kui aega jääb, siis kindlasti vaatan. Eurovisioon käib ju eestlase kohustusliku vaatamisvara hulka. Aga muidugi, kui midagi vahele tuleb, siis ei vaata.

Ent klassikaline muusika on meie teadvuses midagi elitaarset, muust muusikast kõrgemalt olevat. Kui klassikalise muusika suurkuju vaatab sellist kerget meelelahutust...

Et ta justkui langeb madalale? Vaadake, minuga on veel hullem lugu, ma olen traktorist. Nii et ma olen ikka õige madalale langenud. Ega asju, mida inimene teeb, ei maksa kastidesse panna, niisamuti ka muusikat, sest elitaarsus muusikas on suhteline. Loomulikult – on süvenemist nõudvaid lugusid, kuid see ei tähenda, et klassikalise muusika inimesed ei suuda end hästi tunda ka teistes muusikavaldkondades. Kokkuvõttes ei ole üks žanr parem kui teine, piir hea ja halva vahel ei jookse sugugi nii selgelt.

Mis see Eurovisiooni muusika on – hea või halb?

Hästi palju on maneerlikkust ja etteaimatavat, aga samas on alati ka midagi, mis üllatab. Ning alati on huvitav vaadata, milline riik on millise laulu valinud, millise šõu peale läinud. Eurovisiooni laulude puhul on ka tekst väga oluline – see, mida inimestele öeldakse. Ja ma pean tunnistama, et halba teksti on jäänud vähemaks. Eurovisiooni ei saa pidada ainult muusikaliseks sündmuseks, seal saavad kokku väga paljud asjad. Ja nalja on alati saanud.

Eesti viimase aja valikute puhul on tore, et pinnale on jäänud niisugused lood, mille pärast piinlik ei ole. See on kõige olulisem asi. Eurovisiooni formaat on niisugune, kus vahel võivad võita küündimatud lood ja mõnikord rahva maitse ületab ennast. Nad valivad niisuguse asja välja, et hoia hinge kinni. Seekord läks õnneks. Selle laulu pärast pole piinlik kindlasti.

Aga mis see nüüd meie kontserti puutub? Ah jaa, see oli ju samal päeval! (Naerdes.) Me oleme Eurovisioonile hea soojendusbänd. Nii kirjutagegi: "Tulge kuulama! Väike Tallinna kammerorkester on seekordne soojendusbänd Eurovisiooni kontserdile. Saate pensionärist dirigendi juhtimisel laivis nautida Estonia kontserdisaalis Viini klassikat."
--------------------


Tasuta kevadkontsert Haydniga

Sel aastal saab Tallinna päev avalöögi juba 14. mail kauni ja emotsionaalse tasuta kevadkontserdiga.

Noor pöörane tšellist Theodor Sink ja Tallinna kammerorkester maestro Tõnu Kaljuste juhendamisel tervitavad kõiki linlasi meeleoluka kevadkontserdiga, et laadida kuulajaid sära ja energiaga ning tuua suvi veelgi lähemale. Kava keskmes on Mozarti "Väike öömuusika", armastatud teos täis harmooniat ja ilu.

Tõnu Kaljuste on dirigent, kelle järel läheb publik paaditäite kaupa isegi Naissaarele. Tema korraldatud Nargenfestival on üks suve põnevamaid festivale. Seekord saab aga juhust kasutada ja tulla ta kontserdile südalinna. Kaljuste on võrdselt hinnatud nii koori- kui ka orkestridirigendina. Ajalukku minev saavutus on Grammy-võit parima kooriesituse kategoorias Arvo Pärdi teose "Aadama itk" eest. Tänu Kaljustele sündisid Eesti filharmoonia kammerkoor ning projektteater Nargen Opera, ta on ka üks Tallinna kammerorkestri asutajatest.

Tallinna kammerorkester on solistidest koosnev väike kammerlik orkestrikoosseis, mida iseloomustab plahvatuslik energia ja väga hea pillivaldamine. Orkester oli Tõnu Kaljuste käe all tegev ka Grammy saanud heliplaadil, seega maailma tipptase.

Tšellosolist Theodor Sink on üks väheseid Eesti artiste, kes esinenud maailma ühes hinnatumas kontserdisaalis, Amsterdami Concertgebouw´s. Tema mäng on väga kaasahaarav, jäägitult kuulama panev ja tugeva omapäraga. Seetõttu on ta oodatud paljudes kammeransamblites, tema põhitöökoht on aga Tallinna kammerorkestris.

Tallinna päeva tasuta kontsert toimub Estonia kontserdisaalis 14. mail kell 18. Tasuta piletid tuleks eelnevalt välja lunastada Piletilevist: www.piletilevi.ee . Pileti saab soetada ka kõigi Rimide, Selverite, Prismade infolettidest ning Statoilidest.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...