ERNITS: Lekitamise kriminaliseerimine oleks ainuke viis meediapeksu vältida

"Mina sain täna peaprokuröri Lavly Perlingu vastusest aru, et isegi sel avalikkuse ette paisatud teabel kui mitu tabletti keegi härrasmees võtab võib olla oluline seos kohtuasjaga. Minu meelest ta õigustas kaudselt materjalide leket," lausub eksajakirjanik ja Riigikogu liige Peeter Ernits, kelle sõnul tuleks selleks, et väljaanded ei saaks inimeste kannatusi ja saatust müüki panna, lekitamine kriminaliseerida. "Lekke üks ühele avaldamine pole uuriv ajakirjandus. Kaua me käitume põhimõttel, et kui süüdi ei saa mõista, siis meediapeks kulub ikka ära?" küsib ta.

Pilt: Albert Truuväärt

ERNITS: Lekitamise kriminaliseerimine oleks ainuke viis meediapeksu vältida (7)

Ivo Karlep

"Mina sain täna peaprokuröri Lavly Perlingu vastusest aru, et isegi sel avalikkuse ette paisatud teabel kui mitu tabletti keegi härrasmees võtab võib olla oluline seos kohtuasjaga. Minu meelest ta õigustas kaudselt materjalide leket," lausub eksajakirjanik ja Riigikogu liige Peeter Ernits, kelle sõnul tuleks selleks, et väljaanded ei saaks inimeste kannatusi ja saatust müüki panna, lekitamine kriminaliseerida. "Lekke üks ühele avaldamine pole uuriv ajakirjandus. Kaua me käitume põhimõttel, et kui süüdi ei saa mõista, siis meediapeks kulub ikka ära?" küsib ta.

Ahto Lobjakas nimetas lekitamise rindel toimuvat meie justiitssüsteemi kriisiks, mis võtab kohtuvõimult autonoomia, kus meedia on muutunud kellegi tööriistaks.

Ütleme, et asi on ikka väga hull. Suunatud meediapeks on käinud juba pikka aega. Mina olen selle taunimisega tegelenud juba aastaid ja nüüdki, kui see viimane leke oli, kirjutasin peaprokurörile pika kirja ja palusin tal vastata mitmele konkreetsele küsimusele. Varasemate lekete puhul olen ma käinud korduvalt riigi erinevate peaprokuröride juures ja kapo peadirektorite jutul. Küsimus on kogu aeg sama: kuidas on võimalik, et operatiivandmed, mis sisaldavad tundlikku teavet ja võivad mõjutada kohtupidamist, lihtsalt lekivad? Olen ikka ja jälle küsinud: kas on midagi ette võetud, et seda takistada? Vastused on olnud ümmargused ja mitte kunagi sisulised. Ja nüüd kui taas see Savisaare toimiku leke oli ei saa me taas mingit vastust, kuidas seda vältida. Täna õiguskomisjoni kutsel Riigikogus käinud siseminister Anvelt soovitas sel, kes lekitab, ausalt üles tunnistada. No mida sa hing oskad niisuguse soovitusega peale hakata? Ei imesta, et  lekitamine jätkub.

Kas ajakirjanduse allikakaitse peab kehtima tingimata kõikidel juhtumitel?

Oleks ju võimalus teatud juhtudel  teha selle kaitse puhul erandeid, aga seda ei juleta meil teha. Minu meelest ei peaks igasugused isikuandmed ja kõik eraelulised seigad ja kellegi tervise kohta käiv info,  mis on operatiivtoimikus, jõudma leheveergudele.  Küsimus pole ainult Savisaare juhtumis. Seda on varem korduvalt olnud,  et delikaatsed isikuandmed jõuavad jälitusmaterjalidest avalikkuse ette. Ja sellele tuleb piir panna. Jah, meil on õigusriik, aga inimestel on ka õigused ja kohtupidamine ei tohi niimoodi käia, et kohtunik satub kohe ülesköetud publiku surve alla. Et juba ammu enne seda kui kohtunik on toimiku kätte saanud,  paiskame avalikkuse ette eraelulisi asju. Allikakaitse ei saa olla absoluutne. Et süüdimatult kõik läheb müügiks. Ma olen loomulikult endise ajakirjanikuna seda meelt, et informatsioon peab olema avalik ja inimestele kättesaadav. Aga kõnealuste lekete puhul on minu seisukoht alati olnud, ka siis kui ma töötasin ajakirjanduses, et see ei ole lubatud praktika. Lekke üks-ühele avaldamine pole uuriv ajakirjandus. See on halb lekitatud ajakirjandus. Lekitatakse teatud ajakirjanikele ja lekitamise huvi võib olla nii jõustruktuuridel, aga võib olla ka süüdistatavatel. Praegusel juhul oleks siiski oluline, et leitaks see lekitaja üles. Muidu jääb jälle kõik õhku ja laiutatakse ainult käsi. Kogu olukord jätkub.
On päris hull, kui sinu jutt, mida sa oled ülekuulamisel rääkinud, tiražeeritakse ajalehes. Eriti kui tegemist on tundliku kriminaalprotsessiga. See õõnestab õiguskaitse usaldusväärsust. See on minu meelest kõlvatu.


Kas keegi on veel huvitatud meediapeksust?

Mina sain täna peaprokuröri Lavly Perlingu vastusest aru, et isegi  sel avalikkuse ette paistaud teabel kui mitu tabletti keegi härrasmees võtab, jah sellelgi võib olla oluline seos kohtuasjaga. Minu meelest peaprokurör õigustas sellega kaudselt ka materjalide leket. Samas kinnitas ta, et prokuratuurist midagi lekkinud ei ole. Muide, sedasama kinnitas ka Kapo peadirektor Arnold Sinisalu.

Nagu ma aru saan, siis lekitamist kriminaliseerida ei kavatseta. See näitab kaudselt, et meediapeksu kõrgemad ametnikud ei tauni. Aga  Riigikogu peab minu meelest siiski seda kaaluma, lekitamise kriminaliseerimine oleks ainuke viis suunatud meediapeksu vältida. Nagu ma ütlesin, pole asi ainult Savisaare juhtumis. Väljaanded on huvitatud lekkivast sensatsioonist ja nii pannakse inimeste kannatus ja saatus müüki. Et oleks rohkem publikuhuvi.  See on habemega jutt, et ajalehega saab tappa nii kärbse kui ministri. Sõnarelv on võimas relv. Seda targalt ja eetiliselt kasutada – ega see kerge ei ole, kui sa oled turumajanduses peatoimetaja, väljaannet on vaja müüa, reklaam peab jooksma, Kõik läheb müügiks!
Küsimus on ka inimestes. Väino Koorberg kõmulehe peatoimetajana käitus sageli härrasmehelikumalt kui mõni nn valge kvaliteetlehe peatoimetaja. Me ei saa sellepärast kõiki ja kõike ühe vitsaga lüüa ja öelda, et kõik väljaanded lähevad meediapeksuga kaasa, et teenida.


Kas kohtupidamine saab lekitamiste puhul üldse enam olla erapooletu?

See on tõesti küsimus, millele pole täna vastust. Meie kõrged jõuametkondade juhid, kes täna Riigikogus käisid, kinnitasid nagu ühest suust Savisaare protsessi kohtuniku sõnu, et teda need ajakirjanduses ilmunud jutud ei mõjuta. Muidugi, kes siis ikka tunnistab, et ta on kohtunikuna mõjutatav välistest asjadest. Aga kas see on nii? Kas me võime selles kindlad olla? Meediapeks on igal juhul toimunud. Kui kaua me siis käitume põhimõttel, et kui süüdi ei saa mõista, siis meediapeks kulub ikka ära? Inimesed on ka edaspidi kaitsetud meediapeksu ees ja kellegi kannatuse hinnaga teenivad meediaorganisatsioonid kasumit edasi.

7 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...