Esimesel poolaastal vajas vähiravi ligi 32 000 inimest

"Paraku jõuavad paljud arsti juurde alles siis, kui on juba liiga hilja ja arstid ei suuda enam aidata," tõdeb vähi ennetusega tegelev haigekassa esmatasandi teenuste peaspetsialist Made Bambus.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Tervis Eesti

Esimesel poolaastal vajas vähiravi ligi 32 000 inimest

Toimetaja: Sandra Lepik

"Paraku jõuavad paljud arsti juurde alles siis, kui on juba liiga hilja ja arstid ei suuda enam aidata," tõdeb vähi ennetusega tegelev haigekassa esmatasandi teenuste peaspetsialist Made Bambus.

Kuigi vähielulemus on viimastel aastatel Eestis paranenud, ei kasuta endiselt väga paljud inimesed võimalust kontrollida oma tervist ja osaleda vähi sõeluuringul, vahendas BNS Eesti Haigekassat.

Esimesel poolaastal tasus haigekassa ligi 32 000 inimese pahaloomulise kasvaja ravi eest 63,7 miljonit eurot.

Erinevaid vähiravimeid (haigla- ja apteegiravimid) rahastas haigekassa ligi 25 miljoni euro eest, retseptiravimeid sai ca 13 000 patsienti ja haiglaravimeid ligi 5000 inimest.

Haigekassa poolt kompenseeritavate ravimite nimekiri pikeneb

"Kui aasta alguses lisandus haigekassa poolt kompenseeritavate ravimite nimekirja mitmesaja inimese raviks kuus uut vähiravimit, siis 1. aprillist ja 1. juulist laienes see valik veelgi," kinnitas haigekassa ravimiekspert Kärt Veliste.

Alates selle aasta teisest kvartalist on haigekassa soodustusega kättesaadavad kaks uut vähiravimit – midostauriin (Rydapt) ja osimertiniib (Tagrisso) ning laienes imatiniibi näidustus.

"Tänu nendele ravimitele on paranenud ravivõimalused esmakordselt diagnoositud ägeda müeloidleukeemiaga patsientidele, samuti kaugelearenenud kindla geenimutatsiooniga kopsuvähiga patsientidele ning teatud tüüpi hematoloogiliste kasvajatega patsientidele," rääkis Veliste, kelle sõnul on ravimid abiks paarikümnele patsiendile ning eeldatav lisakulu haigekassa eelarvele on ca 600 000 eurot.

Samuti saavad arstid alates juulikuust rohkematele patsiente välja kirjutada eesnäärme kasvaja ja lümfisüsteemi kasvaja ravimit.

"Järgnevatel aastatel saavad lisandunud ravimitest kasu üle 270 patsiendi aastas, muudatusega kaasneb haigekassa eelarvele lisakulu kuni 4 miljonit eurot aastas," ütles Veliste.

1. juulist muudeti väljakirjutamise õigust ravimi toimeainele ibrutiniib (Imbruvica). Kui varem oli ravim kättesaadav väikesele grupile haigetele, siis nüüd on see kättesaadav suuremale hulgale kroonilise lümfotsüütleukeemia patsientidele. Veliste tõi välja, et tegemist on väga efektiivse ravimiga, mis toimib tihti ka siis, kui muud ravivõimalused on ammendunud, või kui patsiendi haiguse alavorm on juba algselt oma geeniprofiililt kõrge riskiga.

Samuti paranes 1. juulist vähiravi kättesaadavus kaugelearenenud eesnäärmevähiga patsientide jaoks.

"Nüüdsest saavad uroloogid ja onkoloogid vähiravimit abirateroonatsetaat (Zytiga) välja kirjutada senisest varasemas ravietapis, mis aitab aeglustada haiguse süvenemist ja lükata edasi kõrvaltoimeterohket keemiaravi," rääkis Veliste.

Vähiravimid on vaid üks osa kogu vähiravist

"Olulisel kohal on ka kaasaegsed diagnoosimise võimalused ja ravimeetodid. Ravitaktika peab olema terviklik nii kirurgilise ravi, kiiritusravi, toetava ravi kui ka järelkontrolli ja nõustamise näol," selgitas Veliste.

Kuigi vähielulemus Eesti patsientide seas tasapisi paraneb, ei kasuta inimesed siiski piisavalt võimalusi vähi ennetuseks või varaseks avastamiseks. Haigekassa andmetel käis esimesel poolaastal emakakaelavähi sõeluuringul ainult 23,5% sihtrühmast ja rinnavähi sõeluuringul 28,1% sihtrühmast. Maakondade lõikes oli sõeluuringute hõlmatus kõige madalam Viljandi maakonnas. Rinnavähi sõeluuringule jõudis Viljandimaa sihtrühma naistest vaid 2,1%.

"Endiselt on palju neid, kes ei käi tasuta uuringutel, kuigi on saanud sõeluuringu kutse ja võimaluse oma tervist kontrollida. Paraku jõuavad paljud arsti juurde alles siis, kui on juba liiga hilja ja arstid ei suuda enam aidata," tõdeb Bambus.

Laadimine...Laadimine...