Häältemagnet Mihhail Kõlvart: poliitika ei tohi jääda eliidile

"Tahan, et inimestel oleks võimalus mõjutada volikoguliikmete otsuseid mitte ainult kord nelja aasta tagant, vaid regulaarselt," ütleb äsja linnavolikogu esimeheks tõusnud Mihhail Kõlvart Pealinnale antud intervjuus. "Et oleks väga konkreetne teekond, kuidas inimeste ettepanekud võiks jõuda volikogu istungite saali ja neist ettepanekutest võiks sündida ka volikogu otsused."

Pilt: Albert Truuväärt

Häältemagnet Mihhail Kõlvart: poliitika ei tohi jääda eliidile (2)

Maarja-Liis Arujärv

"Tahan, et inimestel oleks võimalus mõjutada volikoguliikmete otsuseid mitte ainult kord nelja aasta tagant, vaid regulaarselt," ütleb äsja linnavolikogu esimeheks tõusnud Mihhail Kõlvart Pealinnale antud intervjuus. "Et oleks väga konkreetne teekond, kuidas inimeste ettepanekud võiks jõuda volikogu istungite saali ja neist ettepanekutest võiks sündida ka volikogu otsused."

Volikogu esimehena pead pidama raudset distsipliini, sest linnavõimu ülekaal volikogus on napp. Kunagi kukkus Edgar Savisaar linnapea toolilt, sest saadikud osteti üle.

Ajaloos on olnud nii- ja naasuguseid näiteid. Me suutsime neli aastat hoida fraktsiooni koos vaid ühehäälelise enamusega, aga oli ka aeg, kui ei suutnud. Keskerakonna fraktsiooni tuumik on vanad tegijad, kel kõigil piisab kogemusi ja vastutustunnet. Kõik saavad aru, mis on kaalul. Alternatiiv on laiapõhjaline koalitsioon, aga kas see suudaks ellu viia sama palju tähtsaid projekte, nagu seda on teinud Keskerakond? Vastutus peab olema mitte ainult poliitiline, vaid ka ratsionaalne – mida valijad saavad või kaotavad, kui Keskerakond kukub?

Kuidas siiski kavatsed hoida kätt iga volikoguliikme pulsil?

Kavatsen regulaarselt suhelda inimestega keskfraktsioonist, et aru saada nende hoiakutest ja mõista muresid. Kindlasti suhtlen ka opositsiooniga. Loodan siiralt, et on võimalik teha konstruktiivset koostööd. Kõigi erakondade taga on valijad, kes on Tallinna elanikud. Meile võib meeldida või mitte meeldida üks või teine erakond, aga linnavõimuna peame austama ka inimesi, kes on hääletanud teiste erakondade poolt. Võim peab töötama kõigi Tallinna elanike huvides.

Mis on sinu pikaaegsem visioon linnast – meil saab peagi olema pool miljonit elanikku ja kasvame edasi.

Jah, kui rääkida praegu kas või kümne aasta perspektiivist, mis saab siis, kui Tallinnas elab juba 500-600 000 inimest? Kuidas saab sellega hakkama meie infrastruktuur – teed, koolid jms –, millised on lood liiklusega kesklinnas jne. Loomulikult teevad meie ametnikud elanike heaolu nimel iga päev tööd, kuid peame mõtlema Tallinnas vähemalt 25-aastase arengukontseptsiooni loomisele. Selle tulevikuvisiooni peab looma koostöös kõigi volikogu liikmetega ja kaasates ka tallinlasi, et saada ideid, tagasisidet, ning lisaks erinevaid ekspertarvamusi.

Kas peaks tegema ka põhjalikumaid uuringuid, et tulevikku ette ennustada? Samas näeme, et eri ennustused, tehnoloogiad vananevad väga ruttu.

Linnapea Taavi Aas on juba rääkinud, et varem või hiljem jõuame olukorrani, et Tallinnas tuleb rajada kahekorruseline liiklus, olgu siis postide peale või tunnelite kaudu. Me ei saa enam teoreetiliselt arutleda, sest probleem juba karjub, on vaja teha konkreetseid plaane. Igas valdkonnas on selliseid globaalsemaid küsimusi, mille baasil tuleb luua visioon Tallinnast 25 aasta pärast.

Esiteks – kuidas saaks selline linn nagu Tallinn rohkem oma tulu kasvatada? Ajaloost, juba keskajast mäletame, et Tallinn on alati olnud linn, mis on suutnud raha teenida.

Näiteks ei ole meil turismimaksu. Siin oleks vaja teha koostööd riigiga. Turismimaks oleks väga loogiline, turistid käivad meie linnas, aga me ei saa neilt täiendavat tulu, et linna arendada. Nad kasutavad siinset infrastruktuuri ja hüvesid, aga ei panusta reaalselt sellesse, et saaksime seda keskkonda hoida.

Volikogu jääb tihti rahvale kaugemaks kui kogu aeg pildil olev linnavalitsus, kuidas seda olukorda muuta?

Tahan luua võimaluse, mis hoiaks linlasi paremas kontaktis volikogu liikmetega, et inimestel oleks võimalus mõjutada volikogu liikmete otsuseid mitte ainult kord nelja aasta tagant, vaid regulaarselt. Peab tekkima väga konkreetne teekond, kuidas inimeste ettepanek jõuab volikogu istungitesaali ja inimeste ettepanekust sünnib volikogu otsus. Tahan kuulda rohkem elanike tagasisidet – mõista, millised otsused tõesti sobivad inimestele ja millised mitte. Volikogus võikski olla selline institutsioon, mille kaudu tekib parem võimalus ettepanekute ja tagasiside esitamiseks.

Nii linnavolikogus kui ka riigikogus võib sageli kuulata väga teatraalseid ja isegi labaseid jürgenligilikke väljaütlemisi. Kuidas sa hindad debati taset volikogus ja riigikogus?

Abilinnapeana linnas tööd alustades oli minu kokkupuude opositsiooniga selline, et tulid ainult rünnakud ja kriitika. Aegamisi hakkas tekkima kontakt, millele lisandus sisuline arutelu ja kasvas välja koostöö.

Ma üldiselt ei toeta nn kahe tooli seadust (riigikogu liige saab olla ka kohalikus volikogus – toim). See lammutab kohalikku poliitikat, sest nii hakatakse kohaliku omavalitsuse tasandil tegema n-ö suurt poliitikat. Teiseks ei anta nii kohalikele poliitikutele võimalust arenguks, aga see ei ole õige ja demokraatlik. Pildil on vaid need, kes on pildil ka Toompeal ehk poliitiline eliit hoiab kontrolli nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Kohalik poliitika võiks keskenduda rohkem kohalikule elule ehk seal võiks olla vähem ideoloogiat ja rohkem praktiliste küsimuste lahendamist. Samas tuleb tunnistada, et riigikogu liikmete debateerimise tase on kõrgem. Rünnatakse, spekuleeritakse, provotseeritakse, kuid debatt on professionaalsem, hoitakse teatavat lugupidamise taset. Aga see kõik ei vääri ikkagi poliitika elitariseerumist.

Kas Reformierakond suudab vedada volikogus aktiivset opositsiooni? Volikogu aseesimehe valimisel nad ju põrusid.

Tahan ümber lükata kaks valeväidet, mida on seni agaralt levitatud. Esimene vale on, et ma nõudsin endale volikogu esimehe kohta ja seetõttu jäi koalitsioon sotsidega ära. Vastupidi – pärast valimisi soovisime leida endale koalitsioonipartnerit, olime valmis pakkuma volikogu esimehe kohta sotsiaaldemokraatidele. Kuid kahjuks läks nii, et veel enne sisulisi läbirääkimisi kolleegidega Sotsiaaldemokraatlikust Eakonnast hakkasid nad meedias arutama kohtade jaotamist, enda nõudmisi ja vetostamise võimalust. Me ei soovi kedagi süüdistada. Kui koalitsiooni ei sündinud, siis järelikult polnud pooled selleks piisavalt valmis, aga kindlasti ei jäänud asi ainult meie taha.

Teine vale on see, et meil oli IRL-iga kokkuleppe volikogu aseesimehe koha valimise suhtes. (Selleks sai IRL liige Mart Luik – toim.) Ei olnud meil mingit kokkulepet. Kuid seaduse järgi ei ole võimalik ilma koosseisu häälteenamuse ehk keskfraktsiooni häälteta volikogu aseesimeest valida. Kuna opositsioon ei suutnud pakkuda ühist kandidaati, vaid välja tuldi kahe kandidaadiga, kelleks olid Mart Luik ja Ülle Rajasalu, siis me pidime tegema otsuse, keda toetada.

Reformierakond on nüüd raevus, kuid ka IRL-i juhtfiguur Urmas Reinsalu kutsub valima tavapärase volikogu töö asemel "agressiivsema tee" – alates kaebuste kirjutamisest õiguskantslerile, riigikontrollile, lisaks kohtulahingud jne.

Räägitakse, et Keskerakond ei soovi teha koostööd, aga see ei vasta tõele. Otsisime ja otsime koostöövõimalusi nii koalitsioonis kui ka opositsioonierakondadega, aga on raske teha koostööd, kui ulatatud kätt ei võeta vastu. Valimised on möödas, aga on selline tunne, et kampaaniat tehakse ikka edasi – peamiseks sõnumiks on jälle, et kõik Keskerakonna vastu. Võiks teha valimiskampaanias pausi ja püüda koos ka midagi sisulist ära teha.

Mida arvad sellest, et sind on nimetatud uueks Savisaareks?

Savisaar on ajalooline isik. Inimestel on tema suhtes kindlasti eri arvamusi, aga suurem osa meist ajalukku ei jää, tema jääb. Paljud arvavad, et ta on teinud teatud asju valesti, kuid enamik meist ei suuda kunagi anda sellist olulist panust, kui tema on andnud Tallinna juhtimisel ja ka Eesti riigi taasiseseisvuse loomisel.

Mina muidugi ei ole Edgar Savisaar, aga loodan, et ka mul on võimalus anda oma tagasihoidlik panus linna arengusse.

Kas Tallinnas ja Eestis on tänaseks suuremad rahvustevahelised pinged kahanenud? Või tuleb veel palju tööd teha?

Tallinn on tõepoolest paljurahvuseline linn ja see on täiendav ressurss, arenguallikas. Aga ainult koos saame me anda sellele ressursile õige suuna ning mitte luua sellest probleemi.

Aga arusaam ajaloost on jätkuvalt erinev ning näiteks venelasest sõpru pole paljudel eestlastel.

Eestlased ja venelased on tavainimestena üksteise vastu sõbralikud, kui ainult poliitikud ei segaks. Samas jah, eri rahvustest inimesed väga palju ei suhtle omavahel.

Tuleb mõelda laste ja noorte peale. Et eri rahvusest lapsed rohkem suhtleksid, näiteks käiksid koos trennis ja huviringides. Erinev ajalookäsitlus on meie ja vanema põlvkonna probleem, me jäämegi seda arutama omavahel. Kellegi vanaisa teenis saksa armees ja kellegi oma teenis vene armees, on erinev ajalooline mälu, aga meie lapsed ja lapselapsed saavad mängida ühes liivakastis. See on saavutatav. Me kõik peaksime olema huvitatud, et erakonnad ei tekitaks rahvuste pinnal lisapingeid ühiskonnas, muidu on see üks lõputu õudus. Mida vähem poliitikud integratsiooni teemal spekuleerivad, seda parem.

 

Kes on Mihhail Kõlvart?

• Värske volikogu esimees on sündinud 24. novembril 1977 Kasahstanis Kõzõl-ordas. Tema ema on korealanna Liidia Kõlvart ja isa eestlane Ülo Kõlvart, kolmeaastaselt kolis Mihhail koos vanematega Eestisse.

• Kõlvart lõpetas 1995. a Tallinna 15. keskkooli, 2000. a rahvusvahelise sotsiaalteaduste rakendusliku kõrgkooli LEX õiguse erialal ja 2004. a kõrgkooli I Studium majandusõiguse erialal. Ta on olnud ka õppejõud.

• Kõlvart on saavutanud korduvalt auhinnalisi kohti nii Eesti kui ka rahvusvahelistel poksi-, taekwondo- ja kikkpoksivõistlustel, sh hõbemedali III võitluskunstide maailmamängudel. Tal on taekwondo's must vöö ja viies dan. Treenerina on ta juhendanud Euroopa ja MM-võistluste auhinnasaajaid. 1996. a valiti Kõlvart Eesti taekwondo liidu juhiks. 2008. aastast on ta Eesti võitlusspordi ühenduse juhatuse esimees. 2009. a valiti ta ülemaailmse võitluskunstide komitee (IMGC) peakomitee liikmeks ja 2016 EOK juhtorganitesse.

• 2001. a asutas ta noorteühenduse Põlvkond, mis tegeleb vähese sissetulekuga perede laste vaba aja korraldamisega.

• 2012. aastal sündis Kõlvartil tütar.

• 1999-2002 oli Kõlvart Lasnamäe halduskogu liige, 2009. a Tallinna linnavolikogu liige. 2011. a kuulus ta riigikogu XII koosseisu. Abilinnapea oli Kõlvart alates 2011. a aprillist.

• Äsjastelt valimiselt kogus Kõlvart teistest mäekärguselt rohkem ehk rekordilised 24668 häält.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...