HEINZ VALK RIIGIEELARVEST: Tasakaal on olulisem kui rahva heaolu

"Praegusel hetkel on meie riigieelarve koostamisel saanud pühaks lehmaks tasakaal," rääkis Rahvarinde asutajaliige Heinz Valk, kelle sõnul see, milliste kärbetega eelarve tasakaalu tuua, pole valitsuse jaoks oluline. "Lakkamatult on kärbitud meie sisejulgeolekut, kuigi politseinikud ja päästjad on kogu rahva jaoks olulised. Samuti teeb Valgule muret paduliberaalne maailmavaade, sest kõik inimesed ei suuda elus edukalt hakkama saada. "Vaesematest peredest pärit lapsed ei tohi kannatada sotsiaalset ahistamist. Iga laps on meile Eestis oluline, eriti meie demograafilises olukorras.

Pilt: Scanpix

HEINZ VALK RIIGIEELARVEST: Tasakaal on olulisem kui rahva heaolu

Kairi Ervald

"Praegusel hetkel on meie riigieelarve koostamisel saanud pühaks lehmaks tasakaal," rääkis Rahvarinde asutajaliige Heinz Valk, kelle sõnul see, milliste kärbetega eelarve tasakaalu tuua, pole valitsuse jaoks oluline. "Lakkamatult on kärbitud meie sisejulgeolekut, kuigi politseinikud ja päästjad on kogu rahva jaoks olulised. Samuti teeb Valgule muret paduliberaalne maailmavaade, sest kõik inimesed ei suuda elus edukalt hakkama saada. "Vaesematest peredest pärit lapsed ei tohi kannatada sotsiaalset ahistamist. Iga laps on meile Eestis oluline, eriti meie demograafilises olukorras.

Mis suunas peaks Eesti edasi liikuma?

Praegune Eesti seisund ei ole ilmset väga kriitiline. Erimeelsusi on küll palju ja see on loomulik asi, sest erinevatel erakondadel on erinev maailmavaade ja arusaamad, aga see kuulub kõik demokraatliku riigi elu juurde ja selles ei ole midagi erakordset. Praegusel juhul ei ole selliste väga negatiivset poliitilist jõudu, mis mõjuks pärssivalt Eesti arengule. Kuigi mõningad seisukohad on üllatavad, näiteks EKRE puhul, need ei ole minule isiklikult lihtsalt vastuvõetavad. Samas ei ole nende võim ka sellel tasandil, et nad Eesti riigile otseselt midagi halba teeksid. Ilmselt tuleb seoses uue riigieelarvega hakata suuremaid prioriteete paika panema, sinna hulka kuulub ka maksupoliitika.

Millised on suurimad probleemid Eestis?

Praegusel juhul on ilmselt kõige suurem küsimus meie demograafias. Oleme pikalt olnud negatiivses seisundis, kus surnud ja Eestist lahkunute arv ületab sündinud ja siia tagasi tulnud inimeste arvu. See on probleem, mida erakonnad ja ka valitsus peaksid väga tõsiselt arutama. Sest kui ükskord ärgatakse, võib juba hilja olla. Ka Haigekassa küsimust ja praegust olukorda ma normaalseks ei pea, seis on väga kummaline. Ma ei ole täpsemalt uurinud, mis on selle kriitilise seisu tag,a aga selge on see, et siin on olnud mingid konkreetsed vead, niisama selline olukord ei teki. Haigekassal on reservid ja on poliitikuid, kes soovitavad neid reserve kasutada, aga teised jälle soovitavad vastupidist. Siin käib tihe vaidlus ja kellel on õigus, ei oska praegu ütelda. Selge on aga see, et kuni tehakse ümberkorraldusi, peaks hoolitsema selle eest, et arstiabi ei muutuks kättesaamatuks. Seda ei tohi juhtuda.

Kas erakondlik kisklemine on presidendivalimised nurjanud?

Seis on kindlasti kriitiline. Põhiline probleem on erakondade vastutustundetus. Nad ei valinud presidenti erakonnale, vaid kogu riigile ja rahvale ja siin oleks pidanud erakondlikud ambitsioonid suruma teise järjekorda ja mõtlema esiteks sellele, et riigil on presidenti vaja. Iga erakond püüdis ainult oma kandidaati upitada, selle juures tehti ka igasuguseid mitteväärikaid mahhinatsioone ja pettusi, mida võib aimata. Tulemuseks ongi see kahetsusväärne olukord, kus tuleb meil hädaolukorras president ära valida. See on tegelikult esimene kord ajaloos, kus erakondade koostöötahe täielikult puudub. Selles olukorras nähti ainult erakonna huve ja unustati ära, et riigikogu esindab mitte erakonda, vaid rahvast tervikuna. See läks ilmselt meie parteilastel meelest ära. Ma loodan, et see olukord pani tõsiselt erakondi mõtlema oma taktika üle ja president siiski esmaspäeval valitakse.

Mida arvate Kersti Kaljulaiust, kes kirjutas, et riigieelarve peab esmalt toetama nõrgemaid ja siis alles tugevamaid? Kas Kaljulaid on siis valitsuse vastu või on tema jutt praegu selline rahvale meeldimise jaoks?

Rahvale ta meeldida kindlasti ei taha, sest tal pole selle järgi vajadust. Mina olen tema kirjutisi ja esinemisi juba pikemat aega märganud ja ta on minus äratanud usaldust. Kindlasti on ta tark naine, ja lisaks sellele on töötanud peaaegu 12 aastat Euroopas ja Euroopa Liidus. Tal on palju avaramad nägemused, kui meie poliitikutel siin väikses Eestis kükitades. Minule sümpatiseerib ka see, et ta pöörab tähelepanu kõige nõrgematele ja abivajajatele, see on ju kogu Euroopa Liidu poliitika. See on lihtsalt väga aus seisukoht.

Keda me seni oleme toetanud riigieelarvega, kas tugevamaid või nõrgemaid?

See suhtumine Kersti Kaljulaidi poolt on tegelikult väga uus. Praegusel hetkel on meie riigieelarve koostamisel saanud pühaks lehmaks ainult see, et riigieelarve oleks iga hinna eest tasakaalus. See, kuidas see tasakaal on tekkinud, kust on kärbitud, seda ei tea. Lakkamatult on kärbitud meie sisejulgeolekut, nagu politsei ja päästeameti puhul seda on tehtud. Need on need struktuurid, mis on praeguseks enam kannatanud, kuigi nad ei ole küll kõige nõrgemad ühiskonna kihid. Politsei ja Päästeameti korralik toimimine on aga ääretult oluline kogu meie rahvale. Mulle teeb ka muret see paduliberaalne maailmavaade, mis nõrgemate osas on valitsenud, kus ei taheta tunnistada, lihtsalt osa inimesi ongi sellised, kelle pole suutlikkust nii edukalt hakkama saada kui teistel. Ei saa võrdsustada ühe rahva puhul seda, et kõik peavad olema edukad oma töödes ja tegemistes, see on võimatu. Samas ei tähenda see ka seda, et ka näiteks sotsiaalselt kehvast perekonnaste ei või võrsuda tublisid tulevasi Eesti kodanikke. Siin peaks vältima, et vaesematest peredest pärit lapsed ei kannataks sotsiaalset ahistamist. Iga laps on meile Eestis oluline, arvestades meie demograafilist olukorda.

Urmas Paet ja veel mõned poliitikud pakkusid välja teie võimaliku kandidatuuri presidendi ametikohale. Kas teist endast oleks võinud saada Eestile president?

See oli selline kena avaldus kunagisele poliitikule. Ma olen nii palju mõistuse juures, et mina oma kogemuse ja vanusega enam niisugust ametit välja ei vea. Üks asi on see, mis oleks võinud juhtuda 25 või 30 aastat tagasi, teine asi on praegune seisund. Eesti-siseselt ma oleksin võinud sõna sekka öelda, aga kõik, mis puudutab välispoliitikat ja majandust, see jääb minu jaoks juba natukene kaugeks ja ilmselt oleksin ka teadmistega jänni jäänud. Iga mees peab teadma oma võimeid muutuvas ajas.

Milline on Edgar Savisaare Rahvarinde pärand?

Rahvarinne tegutses erakordsel ajal ja see aeg erineb tohutult tänasest. See, mis oli siis vajalik ja nõutav nii poliitilise tegevuse kui ka suhtlemise osas rahvaga, see kuulus omasse aega. Seda ei saa kunstlikult üle tuua tänasesse päeva. Praegu muutub olukord Euroopas juba tundide kaupa. Muutustele tuleb reageerida kiiresti ja valida õiged taktikad. Kõige suurem kahju on mul Rahvarinde päevil olnud rahva ühtsusest, mis tänapäeval on kaduma läinud. Palju on purelemist ja mõttetud kisklemist, seda ei ole ainult mitte erakondade vahel, vaid seda on kuulda ka erinevatest arvamussaadetes. Iga väljavisatud tige sõna jätab järgi jälje.

Kas tundub, et vanem generatsioon tõstetakse jõuga eest ära?

Vanem generatsioon peaks aru saama, et igal asjal on siin maailmas oma aeg. Kui tuletada meelde neid poliitikuid, kes laulva revolutsiooni ajal üles kerkisid, siis peaaegu kõik on praeguseks taandunud. Savisaar on viimane, kes sellest seltskonnast pildis on.

Kas teeb kurvaks, et Reps ütles, et Savisaar pole enam mitte keegi?

Seda ei saa öelda, et Savisaar ei ole mitte keegi, kus iganes ta välja ilmub, seal on ta kohe meedia tähelepanu all. Seda ei saa kindlasti öelda.

Laadimine...Laadimine...