HELI JÜRGENSON: Laulupidu on Eesti identiteedi, vabaduse ja puhta elurõõmu sümbol

"Kui mõelda kogu laulupeo ajaloole tagasi, siis kogu meie vabaduse eest võitlemine, iseseisvuse ja rahvusena enesekehtestamise vorm väljendubki koos läbi laulmise ja ühise laulmise," ütles XII noorte laulupeo peadirigent Heli Jürgenson. "Kõikidel ajaloolistel perioodidel ja rasketel hetkedel saadakse läbi laulmise energiat ja jõudu igasugusteks elulisteks võitlusteks."

Pilt: Albert Truuväärt

HELI JÜRGENSON: Laulupidu on Eesti identiteedi, vabaduse ja puhta elurõõmu sümbol (2)

Triin Oja

"Kui mõelda kogu laulupeo ajaloole tagasi, siis kogu meie vabaduse eest võitlemine, iseseisvuse ja rahvusena enesekehtestamise vorm väljendubki koos läbi laulmise ja ühise laulmise," ütles XII noorte laulupeo peadirigent Heli Jürgenson. "Kõikidel ajaloolistel perioodidel ja rasketel hetkedel saadakse läbi laulmise energiat ja jõudu igasugusteks elulisteks võitlusteks."

XII noorte laulupeo peadirigent Heli Jürgenson vestles Pealinnaga sellest, kui oluline on laulmine ja muusika eestlastele ja eestlusele. Laulmine annab Jürgensoni sõnul meie rahvale jõudu rasketest hetkedest üle saamiseks ning toob meid rõõmsatel aegadel üksteisele lähemale.

Mida laulupidu Teie jaoks sümboliseerib? Mida koos laulmine eestlastele tähendab, kuidas see meile mõjub?

Eesti identiteeti, Eesti vabadust, puhast elurõõmu. Olulisi ja elulisi väärtusi.

See on ikka väga tugevalt rahvuslik sümbol. Kui mõelda kogu laulupeo ajaloole tagasi, siis kogu meie vabaduse eest võitlemine, iseseisvuse ja rahvusena enesekehtestamise vorm väljendubki koos läbi laulmise ja ühise laulmise. Ükskõik millistel ajaloolistel perioodidel ja rasketel hetkedel saadakse läbi laulmise energiat ja jõudu igasugusteks elulisteks võitlusteks.

Aga mitte ainult raskel hetkel, vaid ka kõik see elurõõmu väljendus, kõige positiivse ja ühtekuuluvus- ja ühes hingamise tunde annab ka laulmine.

Muidu on eestlane individualist ja asub teisest kaugel, siis kuidagi lauluväljakule meid mahub hästi palju ja me oleme hästi tihedalt üksteise kõrval. Ma arvan, et laulupidu toob kõige paremas mõttes eestlaste kõige paremad omadused esile.

Kas muidu kinniseks peetav eestlane siis avaneb lauldes?

Seda kindlasti. Tema emotsionaalne pool ja empaatiline pool kindlasti lauluväljakul avaneb.

Mida noorte laulupeol osalemine noortele annab?

Eks ta ole väga suur osa meie isamaalisest kasvatusest. Ta annab kindlasti väga palju koostegemise rõõmu.

Üks sotsioloogiline uuring, mille viis läbi Marju Lauristin, annab ka märku sellest, et noorte jaoks on koos tegemine, olemine ja musitseerimine selles vanuses kõige olulisem. Läbi isamaalise kasvatuse ja koos olemise teadlikkus oma juurtest vanemaks saades ainult kasvab.

Isamaalisuse juured ja eestlaseks olemise juured on kindlasti noorte laulupeolt.

Kas koorilaul aitab noori ka halvalt teelt eemal hoida?

Seda mina räägin juba mitmeid aastaid! Koorilaulu või rahvatantsu või mistahes instrumenti mängides on noored pühendanud oma aja kvaliteettegevusele. Nad on vähem kuskil logelemas ja halbade asjadega tegelemas. Teistpidi on see ka väga tugev meeskonnatöö, see kasvatab inimese sotsiaalseid ja empaatilisi võimeid. Meeskonnatöös oma ego devalveerib, püüad sulanduda ja läbi saada teistega ja olla oma hääles ja pillimängus teistega ansamblis.

Koorilaulul ja rahvatantsul on peale esteetilise tulemuse ja haridusliku momendi ka väga tugev sotsiaalne ja kasvatuslik moment.

Kas laulupeol osalemisest võib noorel tekkida idee ka oma edaspidine elu muusikaga siduda?

Täiesti võimalik. Seal nähakse nii palju eeskujusid enda kõrval musitseerimas, solisti laval laulmas, mõne orkestri ja ansambli koosseisus või dirigendipuldis. See on päris kindel teema.

Mulle tundub, et Georg Otsa muusikakooli koorijuhtimiseriala alati laulupeo aastatel võidab õpilasi rohkem kui muudel aastatel. Ma olen kogenud seda päris mitmel aastal.

See emotsionaalne laeng, mis seal inimesi mõjutab ei jäta kedagi külmaks või tühjaks.

Kas laulmine on noorte seas endiselt populaarne hobi või on arvutid ja nutiseadmed selle kõrvale tõuganud?

Ikka on populaarne ja mulle tundub, et osatakse neid tehnilisi vahendeid ka hästi ära kasutada. Ka meie laulupeol on tehtud tänapäeval nii moodsaks, et saab kasutada nutiseadmeid näiteks partiide õppimiseks, koos rütmide ja meloodiaga.

Tänapäeval ka muusikaprogrammid ja muusikaõpetus arenevad läbi selle, et kasutatakse nii instrumente kui ka laulmist ja partiisid läbi nutiseadmete. See kõik päris hästi noorte seas maad võtnud, kuni selleni välja, et Eestis leidub väga palju muusikuid, kes laulavadki tahvelarvutites, kus tal on noodid ja sõnad, ta ei vajagi laulikut.

Need kaks maailma ei võitle omavahel, vaid teevad koostööd. Nii suured võimalused on tänapäeval omal käel muusika õppimiseks, need asjad täiendavad üksteist.

Kas noorte lauluoskus on aastatega paranenud või võetakse liialt eeskuju häält moonutavatelt poplauljatelt?

Eks neid asju võetakse ka omaks ja need kindlasti mõjutavad aga muusikaharidus on tugevatel jalgadel. Me areneme Eestis koguaeg klassikalise laulu poole ja see muutub järjest teadlikumaks, ka muusikaõpetajate hulgas. Ilus laulmine ja ilusa häälega laulmine on muutunud järjest olulisemaks.

Kust sai alguse Teie enda muusikakirg?

Ma sattusin Ida-Virumaal, kus ma sündinud olen Aseris, laste muusikakooli õppima klaverit ja pärast põhikooli lõpetamist juba Georg Otsa muusikakooli koorijuhtimise erialale ja sealt omakorda juba Tallinna konservatooriumisse ja oma koolide juurde.

See oli kuidagi minu lapsepõlvearengu loogiline osa. Ilmselt on siin oma osa loomupärasel andekusel, mida mu õpetajad märkasid, et nad mind 14-aastasena püüdsid Tallinnasse suunata maalt. Mu vanemad usaldasid õpetajate soovitust ja usaldasid mind linna. See on kõik läinud lapsepõlvest peale ühtlast rada pidi. Ja siia ma olen nüüd jõudnud!

Kas noorte laulupeo peadirigendiks olemine on mingil määral unistuse täitumine?

Seda on raske öelda. Nii suuri unistusi lapsepõlves pole ma kunagi osanud omale pidada. Noorte pidude kaudu tullakse tavaliselt ka suurtele pidudele, minu tribüüt oli aastal 2002 just noortepeoga, kus Hirvo Surva oli kunstiline juht. Kuna minu igapäevane tegevus on seotud täiskasvanutega, aga ka noorte koorijuhtide koolitusega, siis see laulupidu, mille ideekavandis on väga paljude noorte dirigentide toomine laulupeo juurde- neid on 17, kes teevad pühapäeval oma debüüdi, see oli nagu minu dirigentide koolitamise üks osa.

Ma olen väga õnnelik, et mulle selline võimalus pakuti ja see on olnud erakordselt tore. Juba on natuke kurb ka, et saab läbi. See on olnud erakordselt põnev aeg.

Kuidas valitakse laulupeo repertuaari kuuluvad laulud?

Kõik saab alguse ideekavandist - milliseid väärtussõnumeid üks või teine pidu tahab Eesti ühiskonnale või maailmale anda ja vastavalt sellele hakatakse valima repertuaari. Püütakse hoida tasakaalu klassikaliste autorite ja laulupeo rituaalsete laulude ja uudisloomingu vahel. Noorte peol eksperimenteeritakse rohkem repertuaariga - seal on ka popmuusikailminguid.

Pühapäeval saab kuulata päris palju etnofolki, rütmikamaid noortepärasemaid lugusid ja ühe lauluga toome ka arvutimuusikat lavale. Meil on põnev kava, kus noorte peole omaselt saab muusikalisi vahendeid rikastada, mida täiskasvanute peoga kindlasti nii palju teha ei saa.

Noorte peod on alati natukene julgemad.

Noorte laulupeole on tulemas ka mitmeid välismaa koore. Kas laulupidu on siis suure tähtsusega mitte ainult eestlaste, vaid ka kogu maailma jaoks?

Meil on väliseesti kollektiive aga ka Saksamaalt ja Ukrainast üks lastekoor ja palju teisi. Neid koore on alati olnud ja nende tung on tavaliselt alati suure, kui me neid vastu võtame. Nad laulavad neid eestikeelseid laule tavaliselt peast ja suure pühendumusega.

Ta on ikka märgiline sündmus, Eestit sageli teataksegi läbi laulupeo.

 

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...