IRAAKLASEST HAMBAARST: Eestlased suhtuvad välismaalastesse teistega võrreldes sõbralikumalt

"Eesti on palju turvalisem paik kui isegi Rootsi, ja siin elavad välismaalased hindavad seda," ütleb Tallinna hambapolikliinikus töötav Hashim Haboobi. "Kuna Eestis elab vähe mujalt pärit inimesi, siis pole kohalikel enamasti midagi meie vastu. Erinevalt suurematest Euroopa riikidest, kellel on probleeme põgenike ja immigrantidega – eestlaste seas ei ole rassismi."

Pilt: Albert Truuväärt

IRAAKLASEST HAMBAARST: Eestlased suhtuvad välismaalastesse teistega võrreldes sõbralikumalt (1)

Oliver Õunmaa

"Eesti on palju turvalisem paik kui isegi Rootsi, ja siin elavad välismaalased hindavad seda," ütleb Tallinna hambapolikliinikus töötav Hashim Haboobi. "Kuna Eestis elab vähe mujalt pärit inimesi, siis pole kohalikel enamasti midagi meie vastu. Erinevalt suurematest Euroopa riikidest, kellel on probleeme põgenike ja immigrantidega – eestlaste seas ei ole rassismi."

Kui panen tuttava soovitusel oma tuikava hamba raviks kinni aja Tallinna linna enda hambapolikliinikusse, tekitab imestust sealt SMS-iga saadetud raviarsti nimi – dr Hashim Nabeel Qasim Al-Haboobi. Hiljem juba tohtri ukse taga istudes teen igavuse peletamiseks juttu teise seal ootava patsiendiga. "Küll meil on ikka pika nimega arst," ütlen ma. "Nimi on küll pikk, aga oi kui osav ta on!" kiidab naine. "Ta tõesti oskab aidata."


Ukse avanedes võtab mind vastu kohe-kohe kolmekümneseks saav, iidsest pärsia rahvusest sõbralik mees. Mind üllatab tema ladus tööalase eesti keele oskus. Venelannast õele korraldusi jagades suhtleb doktor tolle emakeeles, pildudes sinna vahele ladinakeelseid arstitermineid.


Dr Haboobi, te olete pärit Iraagist. Kuidas sattusite Eestisse?


Ma õppisin hambaarstiks Ukrainas ja armusin eestlannasse, kes seal sama eriala õppis. 2016. aastal me abiellusime Eestis. Mu naine tuli Eestisse hambaarsti eksamit sooritama ja mina läksin vahepeal tagasi Iraaki. Korraga oli naisel Eestis palju tööd ja ma järgnesin talle siia. Niisiis kolisin ma Eestisse oma naise pärast. Ma tean, et kultuurilised ja usulised erinevused võivad sellises abielus probleeme tuua, kuid ma ei ole eriti religioosne inimene. Olen oma naisega koos olnud nüüdseks juba 11 aastat ning me ise ja meie pered austavad üksteist. Ma ei saa isegi võrrelda Eesti ja Iraagi naisi, sest see on lihtsalt puhas armastus, mida ma oma abikaasa suhtes tunnen. Plaanime saada ka last, võib-olla järgmisel aastal saab see teoks.


Kuna eksamid said tehtud siin ja leidsime ka tööd, ei tekkinud meil mõtetki minna elama näiteks kuhugi teise Euroopa riiki. Siis oleks pidanud hakkama uuesti keelt õppima ja kõik oleks alanud otsast peale.


Te räägite peale oma emakeele, farsi keele veel inglise, vene ja eesti keelt. Kui oluline on ühele arstile kohaliku keele oskus?


Patsiendiga suhtlemiseks eluliselt oluline. Ma ei pea oma eesti keele oskust täiuslikuks, kuid õpin kogu aeg juurde. Jah, eesti keel on mulle raske, sest teil on nii palju täishäälikuid, lisaks tavapärastele veel õ, ä, ö, ja ü. Farsi keeles on vähe täishäälikuid, kuid see ei tohi saada takistuseks.


Lõpetasite ülikooli Harkovis 2014. aastal, mil Ukrainas oli algamas sõda. Kuidas see õppimist ja lõpueksameid mõjutas?


Mind see enam nii palju ei mõjutanud, küll aga mõjus rängalt kaastudengitele, kes olid pärit Donetskist või Luganskist ehk sõjapiirkonnast. Nad ei saanud enam õppida ning nüüdseks juba lõpetanud Luganskist pärit arstid ei saa enam minna tööle ja elama Kiievisse või mujale Ukrainasse. Harkovi linnapea aga oli pigem lääne- kui venemeelne ja nii  pääses minu õpingutelinn lahingutest.


Kui te olite teismeline, käis sõda teie kodumaal Iraagis. Siis  läksite välismaale õppima ja kõik kordus. Kas teil ei tekkinud tunnet, et sõda jälitab teid?


Ei, kõik toimus lihtsalt juhuslikult nii. Iraagis õppisin ma inseneriks, mu unistus oli inimestele vajalikke asju leiutada. Aga mu hambaarstist vend julgustas mind Ukrainasse stomatoloogiat õppima minema. Hambaarsti elukutse polnud kunagi olnud mu unistus. Ometi võtsin ta nõu kuulda ning mu elu muutus täielikult. Kunagi ei tea, mis sind ees ootab.


Hambaarsti erialaeksami tegite te möödunud aastal Tartu ülikoolis. Kas see oli teile kui teistsuguses ülikoolis õppinule raske?


Mulle räägiti alguses hirmulugusid Tartust, et kui rasked eksamid seal on ja et isegi professorid, keda ma juba tundsin, ei taha tegelikult kedagi neid läbi tegemas näha. Tegelikult läks kõik väga sujuvalt. Kuna ka mu naine oli Tartus eksami sooritanud, oskas ta mulle head nõu anda, mida oodata. Kõik olid Tartus põnevad ja abivalmis inimesed. Eriti tore inimene oli suu- ja hambahaiguste professor Mare Saag. Isegi kui oli mingi osa, millest me eriti midagi ei teadnud, jäeti eksam korraks seisma, meile seletati asja ning saime selle lõpuni teha.


Elame tänapäeval maailmas, kus sotsiaalmeedia ja sõprade arvamus on tähtsam spetsialistide omast. Kui palju teie töös ette tuleb, et patsient peab end teist targemaks?


Jah, selliseid patsiente leidub igal pool. Kuid just Eestis on palju neid, kes teavad enda meelest jube täpselt, mis on nende hambahädade põhjus, kuid tegelikult nad eksivad. Inimesi on erinevaid. Mõni patsient pole arsti raviplaaniga kohe üldse nõus, teine ei ilmu lihtsalt kokkulepitud ajal välja. Võib-olla ma jõuan ühel külastuskorral inimesel valust jagu saada ja panna talle ajutise plommi. Niisiis mõtlevad inimesed, et kui hammas enam ei valuta, ei pea nad uuesti arsti juurde tulema. Tegelikult aga on ravi alles pooleli. Ja pole õige minna arsti juurde alles siis, kui hammas valutab. Siis on juba hilja, õige oleks külastada hambaarsti regulaarselt kaks korda aastas.


Kui palju on teil patsiente, kes pole kalli hinna tõttu aastaid külastanud hambaarsti?


Neid on palju. Inimesed tulevad ainult seepärast, et neil on kasutada hambaravi hüvitis. Mõnikord, eriti kui inimesed pole ammu käinud, tuleb külastada arsti mitu korda järjest. Juureravi võib maksma minna kokku üle 300 euro. Inimesed on sellest šokis, nad jätavad ravi sinnapaika ja ei tule enam järgmisel korral tagasi.


Täiesti tasuta ei saa kallis hambaravi olla. Samas on Eesti  lahendanud olukorra üsna kenasti, valitsus maksab täiskasvanutele 40-eurost, rasedatele 85-eurost hambaravihüvitist ning eakatele 260-eurost proteesihüvitist. Loomulikult pole 40-eurone hüvitis suurema häda korral mingi summa, kuid tark on minna hambaarsti juurde kohe. Muidu läheb häda aina suuremaks ja selle parandamine ainult kallimaks.


Millised uuendused hambaravis on praegu kuumad? Kas tulevikus saame kasvatada endale uusi pärishambaid?


Tõsi on, et hambaravis tuleb iga päev nii palju uuendusi, et kõigi nendega on võimatu kursis olla. Samas peab end kogu aeg täiendama ja uuendustega kaasas käima. Praegu töötatakse pidevalt selle nimel, et teha vastupidavamaid ja loomulikumaid implantaate ehk kunstambaid, mis keeratakse kruvi abil lõualuu sisse nii, et need tunduvad pärishammastena. Samas uuritakse ka, kuidas uusi pärishambaid kasvatada. See on muidugi kaugem tulevik, kuid me usume teadusesse.


Kuidas teile kui kuumaverelisele "kõrbepojale" Eesti ja eestlased tunduvad? Kas saab nõus olla, et oleme külm ja rassistlik rahvus?


Eesti on väike, kuid kasvava majandusega maa. Majanduskasvu võib näiteks märgata kas või korterite üürihindu jälgides. Arengust annab tunnistust ka maksusüsteem, mis on muutunud rohkem skandinaaviapäraseks. Eesti on palju turvalisem elupaik kui isegi Rootsi ja siin elavad välismaalased hindavad seda. Kuna Eestis elab vähe mujalt pärit inimesi, siis pole kohalikel enamasti midagi  meie vastu. Erinevalt suurematest Euroopa riikidest, kellel on probleeme põgenike ja immigrantidega.


Eestlased on vaiksed ja põnevad inimesed. Jah, on ette tulnud üksikuid ebameeldivusi, kuid eestlaste seas ei ole rassismi.


Kuidas erineb hambaarsti töö Iraagis või Ukrainas kikutohtri ametist Eestis?


Ukrainaga võrreldes kasutab Eesti moodsamaid materjale ja aineid. Ukrainas on veel hambaplommidena kasutusel hõbe-amalgaam. Ukrainas, Iraagis ja üldse nn kolmandates riikides kasutatakse hambanärvi jaoks mürke, mis on Euroopa Liidus keelatud.


Iraagis töötavad hambaarstid enamasti erakliinikutes, ka mu vennal on enda isiklik kliinik. Eestis on rohkem riigile või linnale kuuluvaid hambaraviasutusi. Eestis on kõik moodsam, siin on tehnoloogia arenenud ning saan näha patsiendi terviseandmetega kaarti ka hoopis teises kliinikus töötades. Samas Iraagis on maksud väiksemad ja kõik muu palju odavam. Töövahendid on aga Iraagis peaaegu sama heal tasemel kui siin, sest seal valitseb erahambaarstide vahel tihe konkurents ning igaüks üritab teist üle trumbata.


Kas teie kodumaal on inimestel hambad paremas seisus kui Eestis?


Jah, on küll, ja seda just kliima pärast. Inimestel, kes saavad rohkem päikese käes viibida, on tervemad hambad, sest neil on rohkem kaltsiumi. Päike aitab kaasa D-vitamiini tekkele ning see muudab luud tugevamaks. Nii et iraaklastel on tugevamad ja tervemad hambad kui eestlastel ning aafriklastel jälle tugevamad ja tervemad hambad kui iraaklastel. Eestis on isegi implantaate raskem istutada. Luu peab neile ümber kasvama ja see protsess on siin palju aeglasem.


Kui tihti te kodumaad igatsete?


Vahel ikka. Eestis töötan ma palju, hommikust õhtuni, ja lisaks Tallinna hambapolikliinikule ka erakliinikus. Siin ei käi ma palju väljas, võib-olla ka külma ilma pärast, sest mõtlen, et parem on istuda kodus soojas. Seetõttu pole mul siin ka palju sõpru, võib-olla kaks-kolm. Eestis ootavad mind enamasti mu naine ja soe korter, kuid Iraagis on lisaks veel palju sõpru ülikooliajast, kellega suhelda. Enamasti külastan kodumaad kaks korda aastas.


Arvestades, et Iraak alles kosub sõjahaavadest ning elatustase pole seal veel kiita, siis kui palju peate te oma palgast sealseid sugulasi toetama?


Selliseid inimesi leidub, kes peavad välismaal töötades oma koju jäänud sugulasi toetama, kuid õnneks pole meie perel majanduslik olukord nii keeruline. Mu vend veab hambaarsti praksist, isal on hea töökoht ning ma ise pidasin kaks aastat pärast ülikooli lõpetamist ja enne Eestisse kolimist Iraagis kohvikut. Niisiis pole raha meie jaoks teema. Vahel ma muidugi saadan seda oma perele ja emale, kuid nad ei sõltu minust.


Tegelikult saab Iraagis maksta häid palku, sest meil on naftat, mida müüa. Probleem on aga valitsuses lokkav korruptsioon.

 

 

 

Eestis töötavatest arstidest 117 ja hambaarstidest 68 on pärit väljastpoolt Euroopa Liitu


• Kolmandatest riikidest tulevad arstid ja hambaarstid peavad enne Eestis tööle asumist läbima sobivustesti Tartu ülikoolis. Eksam on eesti keeles, nii et testitegija peab valdama eksami sooritamiseks piisavalt siinset riigikeelt. Hiljem peab hambaarsti tööandja vastutama, et uus töötaja tõepoolest eesti keelt oskaks.


• Kui kaugemalt Eestisse tööle tulevad arstid on keeleõppel tublid, võib probleeme olla Eestis juba pikemat aega elanud meditsiinitöötajatega, kes eesti keelt ei räägi. 2018. aastal laekus keeleinspektsioonile medtöötajate kohta 15 kaebust. Neist viis kaebust oli arstide, kaks meditsiiniõdede, kaks hooldajate, kaks pereõdede, üks psühholoogi ning kolm meditsiiniasutuse teenindava personali ebapiisava eesti keele oskuse kohta. Neile, kelle keeleoskus ei vasta nõuetele, teeb inspektsioon ettekirjutuse koos hoiatusega ning ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse nende suhtes sunniraha.


• Mullu esitas terviseametile taotluse end tervishoiutöötajana registreerida 81 kolmandatest riikidest pärit inimest – 50 arsti, 30 hambaarsti ja üks õde. Taotluse esitajad olid pärit Ameerika Ühendriikidest, Aserbaidžaanist, Iraanist, Moldovast, Pakistanist, Türgist, Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt. 23 taotlust tuli teiste Euroopa Liidu riikide töötajatelt.


• Sobivustestile suunati 23 hambaarsti ning hambaarstina registreeriti seitse inimest. Terviseameti andmetel töötab praegu Eestis 68 kolmandatest riikidest pärit hambaarsti ja 117 arsti.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...