ISLANDI VÕRDÕIGUSLIKKUSE NÕUNIK: Mehi võrdselt panustama õpetanud isapuhkus on ka sündimust suurendanud

"Ma usun, et riik peab ohjad enda kätte võtma, muidu ootame võrdsust veel väga pikka aega. Mõni mees arvab, et kõik on korras, kui ta peseb üks kord pesu või käib üks kord lasteaias lapsel järel. Sellest aga ei piisa!" tõdes Islandi riikliku soolise võrdõiguslikkuse keskuse erinõunik Hugrún R. Hjaltadóttir, kelle sõnul kasutab isapuhkust enam kui 80% Islandi meestest. "Isapuhkus on pannud mehed mõistma, kui palju vaeva kodutööd tegelikult nõuavad."

Pilt: Kaido Kahar

ISLANDI VÕRDÕIGUSLIKKUSE NÕUNIK: Mehi võrdselt panustama õpetanud isapuhkus on ka sündimust suurendanud

Triin Oja

"Ma usun, et riik peab ohjad enda kätte võtma, muidu ootame võrdsust veel väga pikka aega. Mõni mees arvab, et kõik on korras, kui ta peseb üks kord pesu või käib üks kord lasteaias lapsel järel. Sellest aga ei piisa!" tõdes Islandi riikliku soolise võrdõiguslikkuse keskuse erinõunik Hugrún R. Hjaltadóttir, kelle sõnul kasutab isapuhkust enam kui 80% Islandi meestest. "Isapuhkus on pannud mehed mõistma, kui palju vaeva kodutööd tegelikult nõuavad."

Selle aasta jaanuaris jõustus Islandil seadus, mis kohustab ettevõtjaid tõestama, et nad maksavad meestele ja naistele võrdse töö eest võrdset palka. Võrdse palga standardile mittevastavaid tööandjaid ootab aga kopsakas trahv. Pealinn vestles seadust Eestisse tutvustama tulnud Islandi riikliku soolise võrdõiguslikkuse keskuse erinõuniku Hugrún R. Hjaltadóttiriga Islandi püüdlustest ja saavutustest võrdsuse saavutamisest ning õppetundidest, mis tuleksid ka Eestile kasuks.

Island on juba mitmeid aastaid hinnatud maailma sooliselt võrdseimaks riigiks. Kui keeruline on olnud selle staatuseni jõudmine?

See on olnud raske. Edu võtmeks on olnud tavakodanike poliitiline sekkumine, näiteks suurte, 25-30 tuhande osalejaga naisteprotestide näol.

Mis on mõned meetmed, mida Island on kasutanud ja mis võiks edu tuua ka teistele riikidele?

Kõige olulisem samm on olnud tõhusa lastehoiusüsteemi loomine. Ma räägin kvaliteetsest lastehoiust, mida subsideerib riik ja omavalitsused. See annab mõlemale vanemale võimaluse osaleda tööjõus. Taskukohane ja kvaliteetne lapsehoid, kus töötavad eriharidusega töötajad on olnud meie edu võtmeks.

Kõigile lastele alates teisest eluaastast on tagatud 6-8 tunnine lastehoid tööpäevadel.

Kuidas toetab Island vanemaid, kes otsustavad lastega koju jääda?

Meil on hea lapsepuhkuste süsteem, millesse on kaasatud ka isad. Isad ei saa oma lapsepuhkust emadele "loovutada". Lapsepuhkuse ajal saavad mõlemad vanemad kolme kuu jooksul 80 protsenti oma palgast ning peale seda on mõlema vanema vahel jaotamiseks veel 3 kuud lapsepuhkust.

Me toetame vanemaid lapsepuhkusega, aga riik ei maksa eritoetusi neile, kes otsustavad lastega püsivalt koju jääda. See otsus on kodanike enda otsustada. Samas muudab meie hea lastehoiusüsteem vanemate tööle naasemise lihtsamaks – igasuguse majandusliku taustaga inimesed saavad endale Islandil laste päevahoidu lubada.

On olnud ka arutelusid selle üle, et kas maksta toetusi neile vanematele, kelle lastele lasteaedades kohta ei jätku, kuid hetkel on konsensus, et sellest võib saada lõks. Selline poliitika võib ema koju lõksu jätta ning muuta tööle tagasi mineku raskemaks.

Naiste haridustase Islandil on võrdne meestega ja oleks kallis harida naisi ainult selleks, et nad jääksid koju laste eest hoolitsema. Nad on selleks liiga kvalifitseeritud.

Eestis võib emapuhkuse tõttu tekkida olukord, kus naised saavad hiljem vähem pensionit – kuidas on olukord Islandil? Kuidas on seal probleem lahendatud?

Ka Islandil on olukord sama. See on üks meie suurimatest muredest ja ka üks põhjustest, miks me palgalõhe vähenemise eest võitleme. Me tahame, et isad võtaksid võrdse vastutuse laste kasvatamisel, et ka nende pensionit mõjutaksid samad näitajad, mis naistel.

Kas nendel meetmetel on olnud ka vastaseid? Mis on olnud nende põhiargumendid?

Muidugi on olnud ka vastaseid, eriti parempoolsete konservatiivsete jõudude seas. Nad on samasugused, nagu ka siin.

Meil on matemaatikuid, kes proovivad palgalõhet "ära arvutada", aga meil on suurem debatt selle üle, mida üldse saab ära kalkuleerida.

Me ei taha, et palgalõhe arvutades kalkuleeritakse ära kodused ja perekondlikud kohustused, mis paraku sõltuvad soost. See on sugude reaalsus ja me peame seda arvesse võtma.

Mis on ebavõrdsuse vastu võitlemata jätmise negatiivsed mõjud ühiskonnale ja majandusele?

See tekitab olukorra, kus sa saad rakendada vaid poolt oma populatsioonist ja poolt võimsusest. Sugude võrdsusega saab alati ainult kasu.

Võrduse eest võitlemine on alati kasuks, sellest ei kaota midagi.

Kas riigid peaksid mängima võrdsuse ja võrdsete palkade eest võitlemises mängima võtmerolli? Või saab sellised otsused jätta ka tööandjate ja töötajate õlule?

Ma usun, et riik peab ohjad enda kätte võtma, muidu ootame võrdsust veel väga pikka aega. Meil on Islandil kogemus, et riigi poliitika suudab mõjutada inimeste eraelu.

Näiteks kui 2000. aastal said isad esimest korda vanemapuhkust, siis arvati, et seda kasutavad kõige rohkem 50 protsenti isadest, aga esimesest päevast oli see juba 80 protsenti ja rohkem.

Struktuurilised muutused, mida see mehelikkuse mõistesse on toonud on rohkem, kui oodata oskasime. Meil on nüüd erinev mehelikkus – milles on rohkem ruumi isade osalemisele ka pereelus.

Islandil on isapuhkus tõeliselt populaarne, nüüd kasutab seda ligi 90 protsenti isadest. Eestis isad paraku nii varmad. On teil äkki mingeid soovitusi, kuidas ka Eestis seda populaarsemaks muuta?

Ma arvan, et selle põhjused on kultuuris ja arusaamades, mida meestel sobib teha ja mida mitte. Ma arvan, et see oleneb ka meeste töökohtade suhtumisest – äkki nad arvavad, et isapuhkuse võtmine ei oleks vastuvõetav?

Me peame arutlema selle põlvkonnaga, kelle käes on võim ja proovima panna ka vanemad mehed mõistma, et noortel meestel on vaja võimalust olla head isad.

Kui isad võtavad pereelust rohkem osa, on see kõigile hea.

Milliste teiste ebavõrdse kohtlemise vormidega peale palgalõhe, peavad naised tööelus silmitsi seisma?

Islandil on suureks probleemiks tööde sooline jaotumine – meil on väga sügavalt juurdunud "meeste- ja naiste ametid" ja "meestetööde" eest makstakse tavaliselt rohkem. Meil on pikk tee minna võrdsuseni tööpostil.

Kuidas saaksid mehed aidata olukorda muuta?

Me elame ühiskonnas, kus on mehed ja naised ja me ei ole vastasmeeskondades, vaid samas meeskonnas. Minu jaoks on tähtis, et mehed ühineksid samuti soolise võrdsuse eest võitlemisega, sest ka neil on sellest palju võita. Nad peavad mõistma, et soolise võrdsusega ei võta keegi neilt midagi ära, vaid saada lihtsalt osa nende privileegist.

Muidugi ma mõistan, et kui sul on midagi ja keegi teine tahab seda ka, siis tunned end ohustatuna. Aga me ei taha midagi neilt ära võtta.

Naised võidavad võrdsuse tööelus, mehed aga võrdsuse kodus. Meil on vaja tasakaalu.

Kas võrdse vastutuse võtmine ka koduelus oleks abiks? Tihti järgneb naistel ju palgatööle teine "tööpäev" kodus.

Sellega on suureks abiks olnud isapuhkusest. Kui mehed jäävad koju, siis nad mõistavad, kui palju tööd kõigi koduste toimetustega hakkama saamine nõuab. Naised on tööl ja nad peavad ise pesu pesema, last toitma – kõik selgeks õppima ja sellega hakkama saama.

Sellel on olnud mõju, mis kestab ka peale isapuhkuse lõppu – isad jätkavad kodutöödesse ja lastekasvatamisse panustamist.

Paljud lahutused ongi tingitud sellest, et naised ootavad, et neil oleks kõrval võrdne partner, aga reaalsus on teine. Mõni mees arvab, et kõik on korras, kui ta peseb üks kord pesu või käib üks kord lasteaias lapsel järel. Sellest aga ei piisa! Sest naine teeb seda kõigil muul päevadel, lisaks teeb ta kõik toidukorrad, koristab ja palju muud.

On väga oluline, et naised ja mehed mõistaksid suhetes, et need asjad tuleb läbi rääkida. Sest kui üks partneritest on õnnetu, saab see lõppeda vaid ühel moel.

Meestele on parim viis aitamiseks pere- ja koduelus võrdse rolli võtmine.

Kas kõigil nendel meetmetel on olnud mõju ka Islandi sündimusele?

Jah! Sündimus on suurenenud. Enne 2000. aastat oli meil sündimus pikalt langenud aga peale isapuhkust on see tõusnud üle 2 lapse naise kohta.

Muidugi majanduskriisi ajal see taas veidi langes, kuid nüüd on jälle tõusule pööranud.

Uuringud on näidanud, et isa osalemine esimese lapse kasvatamises on väga suureks mõjutajaks naiste otsuses saada veel lapsi.

On ka väidetud, et mehed saavad kõrgemat palka, kuna nad saavad rohkem ületunde teha ning tööle pühenduda, naised aga peavad peale tööd koju laste juurde jooksma. Kas võrdsus kodus annaks ka naistele võimaluse rohkem ületunde teha?

Muidugi. Aga peame ka mõtlema ka kuidas me oma tööelu organiseerime. Kas üldse peaks olema nii palju ületunde? Mis on elus oluline? Peame ka neid küsimusi küsima.

Hetkel käib Islandil tõsine debatt töönädala lühendamise üle. Kas meil peaks olema 40 tunnine töönädal? Kõige radikaalsemad tahavad kärpida selle 35 tunni peale, aga enamus on nõus töönädala kolmetunnise lühendamisega.

Ka meil on suureks probleemiks ületundide tegemine, võib-olla peaksime enne selle vähendamisele mõelda.

Kas tõeline võrdsus üldse on saavutatav?

Muidugi tahaks ma öelda jah, aga ajalugu on näidanud, et meie ettekujutus sellest, mis on sugude võrdõiguslikkus, muutub pidevalt. Meil on pikk tee minna. Võrdsus on abstraktne mõiste.

Samas on selge ja fundamentaalne, et võrdse töö eest peab maksma võrdset palka.

Samas peab muutma ka seda, kuidas meedias naisi ja mehi kujutatakse. Kui naist kujutatakse ainult seksuaalse objektina, siis see õõnestab meie püüdlusi võrdsete võimaluste saavutamiseks. Kui me popkultuuris ei kohtle mehi ja naisi võrdselt, siis me vähendame oma tööd ka muudes valdkondades. Olukorda ei lahenda mehi samuti alandades vaid pigem kõiki austades.

Ei peaks kartma kõiki probleeme arutada, mitte ainult neid arutama, millest söögilaua ääres sobilik rääkida on.

 

 

Laadimine...Laadimine...