IT-SPETSIALIST: Peaministri sügisene hoiatus ID-kaartidest oli õige jutt, mitte valimiskampaania

IT-spetsialisti Erki Savisaare sõnul ei tulnud ID-kaardi turvarisk ekspertidele üllatusena. "Vale oli dogma, et ID kaart on nii turvaline asi, et sellega ei saa mitte midagi juhtuda. Asja tundvatele inimestele oli algusest peale selge, et see väide oli sulaselge vale," ütles ta. "Kui keegi tõstatab probleemi, siis tuleb selle üle arutleda ja vaadata, kui tõsine see oht on ning kuidas seda maandada, mitte aga lihtsalt korrutada, et kõik on turvaline." 

Pilt: Scanpix
Intervjuu Eesti

IT-SPETSIALIST: Peaministri sügisene hoiatus ID-kaartidest oli õige jutt, mitte valimiskampaania (1)

Ivo Karlep

IT-spetsialisti Erki Savisaare sõnul ei tulnud ID-kaardi turvarisk ekspertidele üllatusena. "Vale oli dogma, et ID kaart on nii turvaline asi, et sellega ei saa mitte midagi juhtuda. Asja tundvatele inimestele oli algusest peale selge, et see väide oli sulaselge vale," ütles ta. "Kui keegi tõstatab probleemi, siis tuleb selle üle arutleda ja vaadata, kui tõsine see oht on ning kuidas seda maandada, mitte aga lihtsalt korrutada, et kõik on turvaline." 

Poliitik ja IT-spetsialist Erki Savisaar vestest Pealinnaga ID-kaartide probleemidest ja nende lahendustest.

Kas oli üldse õige siduda riigi kohustuslik isikut tõendav dokument allkirja andmise küllaltki spetsiifilise funktsiooniga?

Erki Savisaar: Ma arvan, et see oli kindlasti väga innovaatiline mõte. Ei saa ju tahvli ja kriidi juurde pidama jääda, elu peab edasi minema. Aga kas kõik valikud, mis on tehtud selle kaardi tehniliste parameetrite osas, on olnud õnnestunud, see vajab muidugi veel omaette arutelu. Võib-olla oleks saanud ka paremini, aga seda on praegu paugupealt raske hinnata. Peame arvestama, et kõik need otsused on tehtud oma aja kontekstis ja tagantjärgi on muidugi lihtne targutada. Peaks siis vaatama, mis valikud tol ajal üldse laua peal olid, mille vahel valida.

Mis veel läks valesti?

Vale oli dogma, et ID kaart on nii turvaline asi, et sellega ei saa mitte midagi juhtuda. Asja tundvatele inimestele oli algusest peale selge, et see väide oli sulaselge vale. Pealegi võib kõigi tehniliste asjadega alati midagi juhtuda. Ja kui keegi tõstatab probleemi, siis tuleb selle üle arutleda ja vaadata, kui tõsine see oht on ning kuidas seda maandada, mitte aga lihtsalt korrutada, et kõik on turvaline. Ma arvan, et just sellega on minevikus kõige suurem viga tehtud.

Peaministri sügisene hoiatus avalikul pressikonverentsil oli siis igati omal kohal, kui ohud said teatavaks?

See oli loomulikult õige hoiatus. Aga mis järgnes? Peaministrit hakati kohe süüdistama selles, et ta teeb valimiskampaaniat. Asjatundjatele oli täiesti selge, et see polnud valimiskampaania. Meie ID-kaardiga oligi suur probleem. Väga õige oli sel hetkel avalikult välja tulla ja rääkida, millised ohud on ja kuidas me seda lahendama hakkame. Muidugi oleks seda saanud ka saladuses hoida, aga sellest poleks ju mitte mingit kasu olnud.

Kas e-valimised olid ohus?

See oht rippus meie pea kohal kogu aeg. Oht oli alates sellest ajast, kui neid vigaseid kiipe hakati välja andma. Teadlased tegid oma avastuse, kuidas neid kiipe lahti murda, mõned kuud tagasi, aga ega me ei tea, mida keegi teine veel on avastanud ja millal nad on midagi avastanud. Selliste elektrooniliste süsteemidega kaasnevad alati teatud ohud, küsimus on selles, kuidas neid maandatakse.

Kas riik oleks pidanud nüüd tarkvara uuendamisel rohkem võimsust appi suunama, et see protsess oleks valutum ja süsteemid kokku ei jookseks?

Täitsa loomulikult. Kui riistvara jääb nõrgaks, siis see pole asi, mille peale varem tulla ei saa. Seda on kerge ette näha ja probleemid ära hoida ning lisada piisavalt arvutusvõimekust. Arvuti taha ei tohiks tarkavara uuendamine jääda. Kui nii läks, siis see näitab tegemata tööd ja mõtlematust.

Kas me peaksime nüüd ID-kaardid nurka viskama või vastupidi, asjaga veel julgemalt edasi minema ja ilmnenud vigadest õppima?

Muidugi tuleb vigadest õppida ja kohe kui kriisiolukord on lahendatud, siis tuleb leida aega mõtlemiseks, kuidas me ID-kaardiga edasi läheme. Selge on see, et tehnoloogia areneb kiiresti ja suund on kiibiga kaartidelt liikuda kontaktivabade ehk nö viipekaartide suunas. Ma arvan, et ka ID-kaartide uued versioonid võiksid olla samuti kontaktivabad viipekaardid. Nende tehniliste lahenduste üle tuleb mõelda. Selge on see, et viisteist aastat tagasi püstitatud visioonid, et kõik muud plastikkaardid peale ID-kaardi kaovad rahakoti vahelt ära, pole mitmetel põhjustel täide läinud. Igal osapoolel on olnud liiga suured egoistlikud huvid. Põhimõtteliselt võiks ju siiski olla inimesel ainult üks kaart, millega ta saaks kõiki tehinguid teha. See vajab kõikidelt oma süsteemide arendamist, aga tulemus – inimeste mugavus – vääriks seda küll.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...