Kadri Simson: kui majandus kasvab, tulevad ka "Kalevipojad" Eestisse tagasi!

"Eelmise majanduskriisi ajal kaotasime me väga palju oma inimvara – inimesi, kes oleks võinud jääda kodumaale Eesti riiki üles ehitama," ütleb majandus- ja taristuminister Kadri Simson, kelle sõnul peab Eesti uus valitsus tegema kõik selleks, et investeerida taas just inimestesse.

Pilt: Albert Truuväärt

Kadri Simson: kui majandus kasvab, tulevad ka "Kalevipojad" Eestisse tagasi! (9)

Maarja-Liis Arujärv

"Eelmise majanduskriisi ajal kaotasime me väga palju oma inimvara – inimesi, kes oleks võinud jääda kodumaale Eesti riiki üles ehitama," ütleb majandus- ja taristuminister Kadri Simson, kelle sõnul peab Eesti uus valitsus tegema kõik selleks, et investeerida taas just inimestesse.

Mis on Reformierakonna kulunuimad majandustõed, mille uus valitsus kindlalt üle parda viskab?

Mulle tundub, et Eestile on kahjuks tulnud näiteks see, kuidas eelmised valitsused eirasid maailma kogemusi, kuidas riiki kriisist välja tuua. Juba suure depressiooni ehk majanduskriisi ajal USA-s 1930ndatel sai selgeks, et kui majandus langeb, siis riigipoolsed liigsed kärped ainult suurendavad majanduslangust. Kui Eestis oli aastatel 2009-2010 majanduskriis, siis Reformierakonna valitsus käitus teisiti kui ülejäänud Euroopa. Kui enamik Euroopa riike püüdis oma inimesi säästa ja seetõttu ei pidanud kõige tähtsamaks eelarve tasakaalu, vaid säilivaid töökohti, siis Eesti, vastupidi,  ütles, et meie Exceli tabelis näeb eelarve hea välja ja sellest piisab. Sotsiaalteadlased ütlevad, et me kaotasime majanduskriisi ajal väga palju inimvara, ka haritud tööjõudu. Kaotasime palju inimesi, kes võinuks meie enda koju meie oma riiki üles ehitama jääda.

Vaadates Eesti majandust pikalt kummitanud paigalseisu, on selge, et esmalt tuleb saada majandus taas kasvama. Selleks on uuel valitsusel mitmeid meetmeid, näiteks ei kardeta ka laenu võtta. Suurem majanduskasv ja sellega kaasnev inimeste heaolu suurenemine saab minu peamiseks eesmärgiks. 

Eestis on suure ja väikese sissetulekuga inimeste palgakäärid Euroopa suurimad. Kuidas tõsta just madalapalgaliste palku?

Sissetulekute erinevus on niivõrd suur just seetõttu, et Eestis on väga palju inimesi, kes teenivad väga vähe. Selle probleemiga tegeleb uus valitsus esmajärjekorras – uus maksureform jätab madalapalgalistele rohkem raha kätte. 86% tööl käivatest inimestest võidab valitsuse kavandatud maksumuudatusest ja neist üle poole võidab iga kuu 62 eurot – see on suurem võit, kui me oleks saavutanud vaid miinimumpalga tõstmisel. Kui me meenutame aegu, mil miinimumpalk oli lausa külmutatud, siis valitsuse maksumuudatus on kõva samm. 

Mis puutub miinimumpalga kergitamist, siis tööandjad on seni tõesti pigem pidurdanud miinimumpalkade tõstmist. Samas kui me tahame, et meil oleks atraktiivsem majanduskeskkond, siis peavad ka ettevõtjad lõpuks nägema, et madalate palkadega pole inimesi võimalik Eestis enam tööle leida. Ja kui istuda ettevõtjatega laua taha ja küsida, kas konkreetselt nende ettevõtet kõrgem miinimumpalk pidurdab, ütleb reeglina igaüks, et tema maksab oma ettevõttes küll kõigile miinimumpalgast palju kõrgemat palka.

Kas valitsuse plaan luua maakonnasisene tasuta transport võiks aidata ka tööpuudust leevendada?

Minu eesmärk on, et peagi saaksid inimesed maakonnasisestel bussiliinidel tasuta sõita. See suurendaks selgelt inimeste tööl käimise võimalusi ja vähendaks seeläbi ka ääremaastumist. Elu maal tuleb säilitada. Miinimumpalka teenivad inimesed on ka regionaalne probleem – just väiksemate maakohtade töötajatel pole erilisi valikuid kodu lähedal töötamiseks. Praegu sööb bussipilet su palga ära, kui tahad väiksemast maakohast kuskil maakonnakeskuses iga päev tööl käia. Tasuta transpordi võimalus,  nagu on pealinnas, võiks anda inimestele võimaluse leida ka parema sissetulekuga tööd. Paljud inimesed ei taha ju kodukandist ära kolida ja on valmis töö tõttu rohkem liikuma, peame andma neile võrdsemad võimalused liikumiseks.

Töö otsimisel on oluline ka see, kas leiad endale vajadusel ka uue eluaseme. See on ka põhjus, miks inimesed Soome lähevad, sest seal on soodsamat munitsipaaleluaset lihtsam saada.

Munitsipaalkorteritesse on Eesti riik seni suhtunud nii, et see on lahendus vaid üsna kitsale ringile inimestele nagu sundüürnikud, lastekodulapsed, kinnipidamiseasutustest vabanenud jne. Ainult Tallinn on suutnud seni probleemi laiemalt lahendada, ehitades tuhandeid eluasemeid, sh üürimaju ka arstidele, õpetajatele, noortele peredele jne.

Praegu tõepoolest ei ole paljudes linnades, kus töökohti justnagu oleks, võimalik leida korralikku üürieluaset. Seetõttu oleme valitsuses leidnud, et kui riik hakkab võtma laenu EL-i lubatud mahus, siis ühe kuluallikana võiks kaaluda omavalitsuste loodavaid üürielamuid. See aitaks inimesi, kes alles oma elu alustavad ja kel pole veel piisavalt raha kogutud, et endale eluaset osta.

Kas ministrina oled eelmise valitsuse tegevuse tõttu avastanud ka oma valdkonnast palju halbu üllatusi? 

Minu portfelli kuulub enamik riigiettevõtteid, ja eelmise valitsuse lahendamata jäänud probleeme on küll ja küll.  Alates Tallinna Sadamast, lõpetades mitmete  valdkondadega, kus minu eelkäija (Kristen Michal – toim) oli andnud palju lubadusi, aga mingeid vahendeid lubaduste täitmiseks pole kunagi olemas olnud.

Milliseid katteta lubadusi Michal täpsemalt andnud on?

Näiteks mitmete infrastruktuuriobjektide ehitamiseks on antud lubadusi, kuigi eelarves pole seda raha kunagi olnud. On linnu, kus räägitakse, et meile lubas minister neljarealist teed, aga üheski lähikümnendi paberis seda kirjas ei ole. Esimese hooga tuleb mul ministrina kohtuda nendega, kellel on suurimad probleemid. Kohtusin juba ka kaupmeeste liiduga, arutasime eri  alkoholimüümise piiranguid, sest meil on kokku lepitud, et alkoholi kättesaadavus ei pea olema nii hea, nagu ta praegu on, sest kui seda on nii lihtne kätte saada, siis kiputakse ka rohkem tarbima. 

Keskerakond ja sotsid võitlevad koos kainema Eesti eest. Millal sa juhtumisi ise viimati palju alkoholi tarbisid? 

Tarbin alkoholi mõõdukalt. Ükskord tudengipõlves sattusin Andorras viibides mägikülla, kus ma ei saanud aru, et  hõredam õhk võimendab alkoholi mõju. Selliseid asju tuleb omal nahal kogeda. Olen kaht asja tähele pannud: hõredama õhuga on alkoholi mõju palju suurem, ja kui oled ookeani lähedal, siis võib tõusulaine liiga teha. 

Kas see oli elu ja surma küsimus?

Jah, sattusin päris ohtlikku olukorda, aga ma olen üsna hea ujuja. Tulin tõusulainest välja omal jõul. See juhtus Portugali rannikul ja mind ei olnud hoiatatud, mis ookeanis juhtuda võib. See oli samuti tudengipõlves. Elus on asju, millest inimene võiks teada saada siiski teiste juttude järgi, mitte ise kogedes. 

Paljud mõtlevad ärimehed (Neivelt, Olari Taal, Jüri Mõis jpt) on  ammu andnud oma õnnistuse jõukamate maksustamisele kinnisvara vms varamaksude näol. Miks uus valitsus ei tihka neid võimalusi kasutada? 

Eesti ajaloos ei ole olnud nii suurt maksumuudatust nagu praegune valitsus teeb madalapalgalistele, üksikisiku maksustamine muutub palju õiglasemaks. Muudame nii ettevõtete maksustamist kui ka tarbimismakse. Seega on ette võetud suured sammud. 

Jah, kui valitsusläbirääkimistel käisid eksperdid ja majandussektoreid esindavad inimesed, siis nad tõesti tunnistasid, et ei näe ka midagi traagilist selles, kui suurema sissetulekuga inimesed panustaksid rohkem, sest nad on olnud Reformierakonna maksupoliitikast suurimad kasusaajad. Eksperdid ei näinud selles mitte midagi taunimisväärset, aga praegu me kolmekesi selleni ei jõudnud, sest IRL-ile tõepoolest ei meeldinud mõte, et nad oleksid osa valitsusest, kellele võidakse külge kleepida märk, et nad tõstsid maksu. 

Indrek Neivelt tuli välja ka avaldusega, et Eesti ettevõtjad peaksid ise tahtma rohkem pingutada, et meie pangad jäävad maha juba Venemaa pankadest. Kas Reformierakonna valitsusajal loodi osale kapitalist n-ö maksuparadiis, mis pole sundinud ettevõtjaid pingutama?

Senise maksusüsteemiga on olnud ettevõtetel kasulikum, kui neid premeeritakse selle eest, et nad investeeriksid tööpinki või betooni, aga neid karistati, kui nad investeerisid inimestesse. Seetõttu on investeerimine inimestesse uue valitsuse tähelepanu all olnud ja mõnes mõttes oleme kokku leppinud, et erisoodustusmaks investeeringust töötajatesse väheneb. Näiteks võiks ettevõtja saada panustada ka oma töötaja tervisesse ilma erisoodustusmaksu maksmata. 

Samas arvan, et kõiki ettevõtjaid ei saa ühe lauaga lüüa. Eestis on silmapaistvaid innovatsioone, mida eksporditakse. Nagu näiteks Cleveron Viljandist, mis on viinud postimüügi eksporditavale tasemele. Käisin hiljuti ka VKG-s, nad on ise sisustanud oma tehaste tehnilised lahendused, mis töötavad väga optimaalselt ja tõhusalt. 

Kas riik hakkab teatud majandussektoreid kuidagi eraldi toetama?

Me oleme arutanud, et sektoriaalseid eristusi võiks teha, EL lubab seda. Viimastel aastatel on Eesti pöördunud Euroopa Komisjoni poole küsimusega, kas võib teha energiamahukatele tootmisettevõtetele erandeid energiahindade osas, näiteks gaasiaktsiisi suhtes, ja räägitud on ka elektrist. Loodan, et minu ametiajal saavad paika suurtarbijatele mõeldud maksuerisused gaasi ja elektri osas, mis aitaksid neil raha kokku hoida. Samuti tuleb meelitada kaubalaevad Eesti lipu alla tagasi. Ka selleks tuleb teha maksusoodustusi

Teine teema, millega täpsemalt tegeleb minister Urve Palo, on see, kas Eesti saab teha erisusi alustavatele mikroettevõtetele, kellele maksutase ja bürokraatia on olnud sageli koormaks, et üldse firmaga alustada ja anda mõnelegi inimesele tööd. See kontseptsioon on läbitöötamisel, meil on valmisolek toetada ettevõtteid, kes mingis sektoris või piirkonnas alustavad.

Kas on oht, et valitsus hakkab teatud majandusgruppide surve all murduma – automaks juba lükati edasi – või suudetakse ühiskonda muutvate otsustega lõpuni minna?

Status quo oleme murdnud kas või majutusasutuste maksustamise suhtes. Me tunnistame seda, et turism on Eestile oluline. Eelmine valitsus tõstis majutusasutustele käibemaksu 9% pealt 14-ni,  millega halvendas meie ettevõtjate olukorda võrreldes naabritega. Me jätsime selle maksutõusu ära. 

Loomulikult on suur vaidlus juba peetud ka õlleaktsiisi teemal, sest õlletootjad ei taha, et nende kasum kahaneks. Fakt on see, et võrreldes eestlaste palgatõusuga on õlu muutunud kogu aeg odavamaks, samas on õlleaktsiisi tõstetud kogu aeg madalamas tempos kui kange alkoholi aktsiisi. 

Paljud Euroopa linnad teenivad turismimaksu vms abiga endale suurt tulu. Kui näiteks iga soomlane maksaks iga ööbimise pealt näiteks viis eurot rohkem, siis ega ta sellepärast veel Tallinna tulemata jää.

Esiteks püüab uus valitsus anda omavalitsustele oma ülesannete täitmiseks tulubaasi juurde. Selleks oleme omavalitsustele ette näinud aastas 30 miljonit täiendavat tulu alates järgmisest aastast. Kuid nende olukorda parandavad ka mitmed lisavahendis, näiteks eelnevalt mainitud lisaraha tasuta bussiliinide tarbeks. Mis puudutab aga turismimaksu, siis Eestis pole rakendatud paljusid makse, mis kehtivad mujal Euroopas. Näiteks plaanib valitsus  uue maksuna kehtestada veoautodele teekasutustasu. Kui Eestisse registreeritud vedajad maksavad juba praegu raskeveokimaksu, siis välisettevõtted seda tasuma ei pea. Seega peavad Eesti raskeveokid rahvusvahelisi sõite tehes üleval teiste riikide taristut, kuid teiste riikide veokid Eesti teedesse raha ei panusta. Uuel valitsusel on plaanis hakata alates 2018. aastast maksustama kõikide Eesti teid kasutavate raskeveokite teekasutust.  

Kas me võime loota, et meie võõrsil töötavad "Kalevipojad" ja "Kalevitütred" jõuavad lõpuks Eestisse tagasi, kui riik hakkab tegema suuri investeeringuid?

Võime küll, kui valitsus suudab ellu viia plaani teha suuri infrastruktuuri investeeringuid. Siin on kindlasti ka küsimus, kuidas me hankeid teeme, kas tööd saavad Eesti ettevõtted, kes palkavad meie enda töötajaid, kutsudes neid vajadusel ka Soomest tagasi, või on need tööd Eesti ettevõtetele liiga suured ja siia tuleb rahvusvaheline ehitaja, kes värbab töötajaid kuskilt mujalt. Ka see on valikute küsimus. Otseselt ei luba Euroopa Liit teha erandeid kodumaisele ettevõtjale, kui aga mahud ei ole hiiglaslikud, siis on kohapealsetele firmadele see hange atraktiivsem kui rahvusvahelistele korporatsioonidele.

Koalitsioonilepingus on punkt, et üritate kodumaist kapitali jätta enam Eestisse – kui kaugele selle plaaniga on jõutud?

Eesti inimesed säästavad oma pensionipõlveks teise sambasse, aga selle investeeringud on läinud teiste riikide majandusse, sest Eestis ei ole väga atraktiivseid börsiettevõtteid. Esimese sammuna oleme nimetanud neli ettevõtet, mis praegu on riigi käes, aga mis võiksid minna börsile ja kaasata erainvesteeringuid just pensionifondide peale  mõeldes – Tallinna Sadam, Enefit jt.

Keskerakond on läbinud pärast valitsusse saamist juba korralikud tuleristsed. Kas kohalikel valimistel tuleb hääli juurde või kaob?

Hiljutised avaliku arvamuse uuringud on olnud väga lootustandvad, Keskerakonna toetus eestlaste hulgas on võrreldes möödunud aasta algusega kahekordistunud ja see näitab, milline ootus oli muutunud valitsusele. 

Ma arvan, et ka see, mis on Tallinnas seni tehtud, tallinlastele meeldib. Raske on leida erakonda, kes julgeks teatada tallinlastele, et me kaotame ära tasuta ühistranspordi, kuigi alguses oli kriitikuid väga palju. Tallinn on suutnud hoida programme, mis ülejäänud Eestis on teiste erakondade juhtimisel kadunud, nagu pensionäride toetus, ranitsatoetus jne. See näitab, et Keskerakond peab inimesi oluliseks. Ma loodan, et inimesed seda ka valimispäeval hindavad.

 

Välisfirmad karmima maksu alla

• Valitsuse uue  tulumaksureformiga tõuseb tulumaksuvaba miinimum praeguselt 170 eurolt 500 eurole, kuid väheneb astmeliselt (hakkab alates 1200 eurost sujuvalt langema). Võit sellest reformist saab olema kuni brutopalgani 1758 eurot. Need, kes teenivad üle 2100 euro, hakkavad maksma iga kuu maksimaalselt 38 eurot praegusest rohkem, samas kõrgepalgalised ei kaota rohkem kui 38 eurot kuus. Reform hakkab kehtima 1. jaanuaril 2018. 

• Et raha Eestist miljardite kaupa välja ei voolaks, nii nagu on voolanud Eestis välja siin tegutsevate välispankade kasum, plaanib valitsus uut maksu. "Pikalt võimul olnud Reformierakond on olnud ammu teadlik sellest, et seni kehtiv ettevõtete tulumaksu süsteem on andnud täiesti legaalse võimaluse neile firmadele, kelle emafirmad on välismaal, viia maksuvabalt Eestis teenitud kasum välja," lausub Simson. "Uus valitsus on juba võtnud kavva plaani, mille järgi maksustatakse rahvusvaheliste kontsernide Eesti tütarettevõtete liiga suur emafirmadele laenamine. Tegemist on panditulumaksuga, mis lihtsamalt öeldes tähendab seda, et emafirmale antavatele laenudele seatakse piir, mis on tütarettevõttesse makstud kapitali ja selle võetud laenude summa. Sellest suuremad laenud maksustatakse 20% panditulumaksuga. Ma arvan, et see on päris kõva samm ühe seaduseaugu kinnipanekul – kuna Reformierakond ei reageerinud sellele probleemile, siis kaotas Eesti riik ja maksumaksja eelneval kümnendil seetõttu sadu miljoneid eurosid."

9 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...