KAPTEN KALLE KUUS: Inimene, kes juba kord merd armastab, on selle kütkes igavesti

"Hulljulgusega kindlasti merel hakkama ei saaks, seal peab pigem olema palju kaameli kannatust ja kainet mõistust," ütles Tallinna Vanasadama kapten ja purjetaja Kalle Kuus, kelle sõnul purjetajaks sünnitakse, mitte ei saada. "Põhimõte on pigem selles, et kui sa oled noor ja roheline, siis ära mine tormise ilmaga kõva meest mängima."

Pilt: Svetlana Aleksejeva

KAPTEN KALLE KUUS: Inimene, kes juba kord merd armastab, on selle kütkes igavesti

Kairi Ervald

"Hulljulgusega kindlasti merel hakkama ei saaks, seal peab pigem olema palju kaameli kannatust ja kainet mõistust," ütles Tallinna Vanasadama kapten ja purjetaja Kalle Kuus, kelle sõnul purjetajaks sünnitakse, mitte ei saada. "Põhimõte on pigem selles, et kui sa oled noor ja roheline, siis ära mine tormise ilmaga kõva meest mängima."

Vanasadama kapten ja purjetaja Kalle Kuus on kapteni ametit juba pidanud seitseteist aastat. Purjetanud on ta aga pea viiskümmend aastat. "Minu esimene Muhu väina regatt oli 1974. aastal ja minu viimane regatt oli 2000. aastal algusega Soomest, Kotkast ja lõppes Botnia lahe lõpus Kemis," rääkis Kuus.

Kuus on purjetades pidanud ka torme trotsima. "Aastal 2000 oli selline juhus, kus me sõitsime Kotkast Kemisse ja ilm oli väga äikeseline. Enne Hankot sattusime aga äikesetormi keskmesse ja see oli esimene ja ainukene kord minu elus kui ma nägin nii öelda Elmo tulesid. See oli minu elu esimene ja viimane kord neid tulesid näha," selgitas Kuus.

Kiiljahiga ei maksa aga Kuusi sõnul tormi üldse karta. "Kui ma peaks kellelegi appi minema, siis valiksin kaatri asemel kindlasti kiiljahi, sest kiiljahil on suur raskus ja ta ei lähe kunagi ümber," sõnas Kuus.

Merehaigus kimbutab kõiki

Tavaliselt tuleb merehaigus Kuusi sõnul peale siis, kui kajutis või kinnises ruumis magatakse. "Mina tegin lihtsalt nii, et tulin tekile ja söötsin kalad ära ja hakkasin kohe tööle. Pidin roolivahe koha üle võtma ja oligi korras," selgitas Kuus.

Rohkem kimbutab merehaigus aga inimesi, kellel tasakaalunärv on eriti tundlik. Kuus meenutab aastatetagust lugu, kus Moska tsirkusetrupiga Pirita sadamast välja sõites hakkas köietantsijatel nii paha, et tuli purjeka ots tagasi sadama poole keerata. "Lainet ei olnud poolt meetritki aga me saime sõita umbes poolteist miili kui köietantsijatel hakkas nii halb, et nad läksid minu silmade all roheliseks. Administraator tuli ja ütles mulle, et läheme parem tagasi, sest ma ei tahaks, et nad õhtuse etenduse ajal köielt alla kukuksid," rääkis Kuus ja lisas, et 80. aastatel ei kasutanud köietantsijad ka mingisuguseid turvaelemente ja oht oli allakukkumise näol reaalselt olemas.

"Klounid karjusid küll, et läheme ikka edasi," lisas Kuus naljatades.

Purjetajaks sünnitakse

Purjetajaks peab kapten Kuusi sõnul olema sündinud. "Mina sõitsin alguses ka mootorpaadiga aga juhtus nii, et sain endale esimese Nõukogude Liidu ajal olnud lastepurjeka "Kiisk" ja sellega ma alustasin," selgitas Kuus.

Hulljulgusega Kuusi sõnul merel hakkama ei saaks,hoolimata sellest, et vahel tuleb riske võtta. "Muidugi peab merel ka palju riskima aga otseselt hulljulgusega seal hakkama ei saaks. Pigem on seal vaja kainet mõistust ja palju praktikat," lisas Kuus.

Algajatel purjekaomanikel soovitab kapten Kuus aga eelkõige valida ilma millega merele minna. "Tihti juhtub merel olles aga seda, et ükstapuha mis ilm on, tuleb see vastu võtta," ütles Kuus.

Jahiga ei ole Kuusi sõnul tormiga midagi muud teha kui purjeid vähendada, kindlasti mitte neid aga täiesti maha võtta. "Laperdama ei tohiks merepeal jääda, sest algajal võib kiiresti ka merehaigus tekkida," sõnas Kuus.

Väikeste mootorpaatidega võib tormises ilmas juhtuda Kuusi sõnul aga kiiresti see, et nad muutuvad juhitamatuks. "Mingi kiirus peab ikka olema aga see tuleb praktikaga. Põhimõte on pigem selles, et kui sa oled noor ja roheline, siis ära mine tormise ilmaga kõva meest mängima," selgitas Kuus.
Meie laiuskraadidel võib Kuusi sõnul ilm muutuda ka tunni ajaga ja siis peab olema mees, kes ennast välja sõidab. Kiirustada tema sõnul ei maksaks ja ka külglainesse ei soovita Kuus mitte mingil juhul sattuda.

Merearmastus on kogu eluks

Kuusi sõnul on inimene, kes juba kord merd armastab, selle kütkes igavesti. "See jääb kogu eluks. Mina nägin esimest korda merd küllaltki hilja, siis kui olin kümneaastane aga see fluidum jäi mulle kogu eluks," selgitas Kuus.

Kuus teiseks hobiks meresõidu juures on laevaehitus. "Sai õpitud ka alumiiniumlaevaehituse tehnoloogiat," märkis Kuus.

Suurimad sadamad, mida Kuus on oma elus näinud on mitmeid. Loetelust leiab nii Palma de Mallorca, Ibiza kui ka Santa Cruzi.

Heaks sadamaks võib pidada Kuusi sõnul aga sadamat, mis on suur. "1200 kohaga sadam on ikka muljetavaldav. Meil on siin ikkagi väike sadam aga nemad purjetavad ka 12 kuud aastas ja meie vaid kuus kuud nibin–nabin," tõdes Kuus.

Vahemeremaades on aga ka purjetamise traditsiooni suudetud pikemalt elus hoida, leiab Kuus. "Meil oli ka purjetamise traditsioon enne teist maailmasõda aga sõda lõikas selle ära," kirjeldas Kuus.

Vaalad ja delfiinid

Kõige meeldivamaks merel seilamise kogemuseks peab Kuus aga seda kui delfiinid vööris kaasa ujuvad. Ühel korral on Kuus sattunud ka vaalade parve. "Tenerifel on vaalade lastead ja vaalade emad toovad kõik oma lapsed Tenerife loodekülge, kuhu kaks kolm emavaala jäävad neid hoidma, samal ajal kui teised emad lähevad ookeanile toitu otsima. Ilmselt sattusimegi meie selle nii-nimetatud lasteada viimise hetkel nende keskele," sõnas Kuus.

Pikka kannatust peab merel seilates olema Kuusi sõnul kindlasti. "Meresõitjal peab olema kannatust, kui ta teab, et tal tuleb pikk sõit, ei saa ta merel olles rapsida," seletas Kuus ja lisas, et 100 kilomeetri läbimisel võib merepeal minna poole kauem aega kui maismaal.

Lääne–Euroopa ja Peterburi siiditee

Kuusi sõnul on Tallinna poole hakanud vaatama paljud saksa purjetajad, sest Vahemer eseilamise on nad peaaegu et lõpetanud tänu põgenikele, keda sealt pidi pidevalt veest välja tõmbama. "Sakslased lõpetasid just sellel põhjusel Vahemerel seilamise, et nad ei tahtnud põgenikega kokku sattuda, sest kui nad purjekale tõmmati, magasid nad laevaomanike voodis ja sõid toidu ära," selgitas Kuus.

Uus populaarne laevatee on Kuusi sõnul tekkimas aga Lääne–Euroopa ja Peterburi suunal. "Tallinn jääb siin õnneks kohe teepeale. Tallinna eeliseks on ka lennujaama lähedus," kirjeldas Kuus.

Kuusi sõnul vahetavad suured superjahid siin välja oma kliendid, kes lähevad lennukitega edasi samal ajal kui purjekas ootab neid Tallinna sadamas.

Ilmselgelt pakub siin Tallinnale ka Helsingi Kuusi sõnul konkurentsi. "Ma ennustan aga, et sellele suunal sõitmine kasvab, sest Peterburi on väga ilusasti korda tehtud praegu," ütles Kuus.

Laadimine...Laadimine...