KIIRABIJUHT: Tallinlaste elu kiirema päästmise nimel vajaksime kaks korda rohkem brigaade!

"Kuigi Tallinna kiirabi on Londoni omast nobedam, peaks tallinlastele kiirabibrigaade olema ligi 40, aga riik ostab sisse vaid 22 brigaadi. Tallinnas on ligi kolmandiku võrra vähem kiirabi ressurssi kui mujal Eestis, meil on palju rohkem tööd, aga peame olema tugevad ja siiski hakkama saama," räägib täna 50-aastaseks saav Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas, kes pani rohkemate elude päästmise nimel kiirabiautode peale sõitma ka väga kõrge professionaalsusega arstid.

Pilt: Albert Truuväärt

KIIRABIJUHT: Tallinlaste elu kiirema päästmise nimel vajaksime kaks korda rohkem brigaade!

Ragne Jõerand

"Kuigi Tallinna kiirabi on Londoni omast nobedam, peaks tallinlastele kiirabibrigaade olema ligi 40, aga riik ostab sisse vaid 22 brigaadi. Tallinnas on ligi kolmandiku võrra vähem kiirabi ressurssi kui mujal Eestis, meil on palju rohkem tööd, aga peame olema tugevad ja siiski hakkama saama," räägib täna 50-aastaseks saav Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas, kes pani rohkemate elude päästmise nimel kiirabiautode peale sõitma ka väga kõrge professionaalsusega arstid.

Kui ruttu jõuab kiirabi keskmiselt Tallinnas sündmuskohale? 

Tallinna kiirabi ootab väljakutse iga viie minuti tagant. Meie kiirabiautod jõuavad haigeteni 90% juhtudest vähem kui kaheksa minutiga, samas kui Londoni kiirabi jõuab sama kiiresti patsiendini 70-80% juhtudest. 80% juhtudest jõuame kohale vähem kui seitsme minutiga. Kiirus sõltub väljakutse sisust: kui inimene on kuskilt kõrgelt alla kukkunud või laua taga korisema hakanud, siis on kiirus maksimaalne, kui kolmas päev kõht valutab, jääb see kohalejõudmise kiirus seitsme minuti kanti.

On see müüt või reaalus, et kiirabi väljakutsete arv sõltub Kuu faasidest?

Kas just Kuu faasidest, aga on perioode, kui üht või teist tüüpi väljakutseid on rohkem. Mingitel perioodidel tehakse rohkem enesetapukatseid, siis on rohkem alkoholist tingitud õnnetusi, aga konkreetset teadustööd me selle alusel teinud pole. Täiskuuga seostatakse enamasti vaimu- ja närvihaiguseid.  

Milline on olnud see kevad Tallinna kiirabile, mis haiguste või õnnetuste puhul on tulnud enim aidata?

Ebameeldiv on see, et taas suurenes üle doseerinud narkomaanide hulk. Eelmine aasta näitas juba väga toredat langust ja nüüd oli taas väike tõus. Õnneks pole Tallinnas olnud raskeid vägivallatraumasid. Me oleme olnud ka oma südamebrigaadiga väga edukad – öeldakse, et 10 000  inimese kohta langeb 5-6 inimest äkksurma südameseiskumise tõttu, meie elustamiste näitaja on olnud aga väga hea.

Millised on olnud teie rasked hetked kiirabiarstina? 

Eks ikka need esimesed rasked haiged, üks kõrgusest kukkunud nooruk oli ära minemas ja lõpuks ta ka ära läks – eks esimesed rasked juhtumid jäävad meelde, aga õnneks on rohkem neid, keda saab käima ja enamasti on kiirabitöö rõõmus.

Mis on Tallinna kiirabi tugevused, mis aitavad paremini inimesi päästa?

Nüüd kohe saab aasta täis erisugusest arstibrigaadist – eelmisel aastal tõstsime väga kõrge professionaalsusega arstid kiirabiautode peale. Nemad käivad julgestamas kiirabibrigaade nendel juhtudel, kui on vaja narkoosi teha või on inimesel rasked südamerütmihäired. Ainsana Eestis on meil kiirabi välijuhtimine, mis tähendab, et ööpäev läbi on kõik Tallinna kiirabibrigaadid vahetuseülema ehk välijuhi kontrolli all. Tema on ka koostööpartner politsei- ja päästeameti välijuhile, nii tagatakse, et kõik sündmused, mis Tallinnas toimuvad, on hästi juhitud.
Meie eripäraks on ka see, et suvekuudel on juba kuuendat aastat rattapatrull. Tänu sellele on vanalinnas välikohvikud jm kohad paremini juurdepääsetavad, eriti suvel oleks see autodega raske.

Kuidas need uuendused on aidanud elusid päästa?     


Rattapatrull saab igal aastal vanalinnas kätte 1-2 tõsist kannatanut. Teiseks oleme oluliselt kokku hoidnud teiste kiirabiüksuste tööaega. Just selles osas, et arvestades vanalinna spetsiifikat, läheb sealne patsient tihti väljamagamisele ja politsei käsutusse. Me hoiame Tallinnas ressurssi muude väljakutsete jaoks.

Tallinna eripära on veel ka see, et riigi terviseamet ei võta ühe mõõdupuuga Tallinna ja muud Eestit – meil on linnas ligi kolmandiku võrra vähem kiirabi ressurssi kui mujal Eestis, mistõttu meil on siin ka palju rohkem tööd.

Miks on Tallinna kiirabil vähem ressursse?  

Arvatakse, et me tuleme ju nagunii toime – Tallinna kiirabi on suur ja tugev ja saab endaga hästi hakkama. Aga tegelikult kõik riskid ongi Tallinnas: meil on lennujaam, meil on sadamad, meil on turistid, meil on ka valitsusasutused. Kui me räägime poliitilistest manifestatsioonidest, kas või pronksiööst, siis need kõik toimuvad ju Tallinnas, mitte aga Türil või Paides. Riigi soov toetada kogu aeg maal elamist on tinginud ka selle, et kiirabiressurssi on maal poolteist või isegi kaks korda rohkem kui Tallinnas inimeste kohta. Samas pole ju Tallinnas ainult need inimesed, kes on siin elanikeregistris, vaid palju teisigi – näiteks muudest Eesti paikadest sissesõitnud –, aga tervishoidu planeeritakse elanike registri järgi.  Seega on meie koormus tegelikult palju suurem, kui ressurss võimaldab. Me püüame siiski asju nii korraldada, et Tallinna inimene saab kiirabilt abi just siis, kui ta seda vajab.

Kui kaua te olete püüdnud riigile selgeks teha, et vaja oleks lisaraha ja lisajõude?

Alustasime sellega juba viis aastat tagasi, enne viimast kiirabireformi. Need läbirääkimised on igal aastal ühtemoodi: me näitame tabeleid, töökoormusi, probleeme Tallinnas, aga need asjad lõppevad ühtemoodi, et inimestel on abi vaja ka Metsakülas. Reformieelne hange, mida riik korraldas 2014. aastal, nägi ette Tallinnas 24 kiirabibrigaadi. Selleks me ka valmistusime ja investeerisime – praegu ostab riik sisse aga vaid 22 kiirabibrigaadi, tegelikult isegi see norm on veel täitmata. 

Reaalselt võttes peaks meil aga kiirabibrigaade olema ligi 40, kui me võtaksime sama arvuga, mis on Eestis tervikuna – see suhe on praegu meie kahjuks.

Kas me tõesti peame ära ootama, kuni näiteks mõnel ministril läheks hädasti kiirabi vaja, et midagi muutuks?

Eks ma saan aru ka nende poliitikute raskustest, sest samal ajal räägitakse maapiirkondadega seoses kogu aeg ka kadunud koolidest ja postkontoritest. Kahjuks 21. sajandil inimesed linnastuvad  ja igale metsakülale või bussipeatusele ei saa ju kõrvale ehitada haiglat või koolimaja, sellel pole kai mõtet, sest on olemas muud tänapäevasemad lahendused. Praegu on riigi poliitika selline, et me eelkõige katame kiirabiga maapiirkonnad ja mis üle jääb, jääb linnale.

Meditsiini mureteema palk – kuidas Tallinna kiirabi hakkama saab? 

Palk on viimastel aastatel vähemalt nihkuma hakanud.  Jah, me ei saa öelda, et jõuame järele Soomele, kus palk on ligi kuus korda suurem kui Eestis, kuid see sõnum on tervishoiutöötajatele kohale jõudnud, et nende palkadega aktiivselt tegeletakse. Hea on see, et väljaränne on aeglustunud ja noored õed ja arstid nii tempokalt enam välja ei rända, kui veel viis aastat tagasi. Kui me räägime veel Tallinna kiirabi eripärast, kus me kasutame erialaspetsialiste, kuna kolm suurt haiglat on meie kõrval, siis me konkureerime samadele töötajatele, keda on nagunii vähe – see toob kaasa selle, et Tallinnas on konkurents väga suur ja tööandja peab tegema igasuguseid motivatsioonipakette ja meelitama seda töötajat, kes muidu läheks teistesse haiglatesse. Inimesed tahavad väga tulla erakorralise meditsiini osakonda, need osakonnad on tõeliselt üle koormatud. Me oleme Tallinnas kahe kivi vahel – ühelt poolt on tööd palju ja teisalt on personali vähe.

Mida võiks veel juurde õppida välismaistelt kolleegidelt?  

Ma arvan, et teenus, mida me Tallinnas praegu üsna vähe osutame, on see, et me ei too patsienti arstide juurde. Peaks olema transpordi pakkumine perearstikeskustesse inimestele, kes elavad äärealadel ja ei saa ise sinna hõlpsasti minna. Tervisekeskus on ju selline esmast abi pakkuv keskus ja sinna peaks saama igal ajal sisse astuda. Tegelikult saaks väga palju EMO patsiente ära teenindatud perearstikeskustes – kõik puugid, pinnud, palavikud ja valud saaks seal ära teha ja hoida nii suuri haiglaid eluohtlike haiguste ja tõsiste kiirabipatsientide jaoks. 

Legendaarsed on EMO pikad ootejärjekorrad – mida nendega teha?  

Inimesed kipuvad minema EMO-sse, sest neil on hirm ja nad ei malda oodata 4-5 päeva või kaks nädalat pärast perearsti vastuseid. Inimesed pole ju üldjuhul meedikud ja see hirm, teadmatus ja rahutus viib lõpuks selleni, et tekib stressireaktsioon, mis lõppeb kiirabi või EMO visiidiga – inimene läheb endast välja, tal tõuseb vererõhk ja tekivad südamerütmihäired. Normaalne lahendus oleks, et inimene saaks minna pereõe vastuvõtule kohe, kui tal see mure on tekkinud, ja olla kindel, et ta pole midagi tõsist maha maganud. 

Kui suur oht on kiirabitöötajatel kalestuda? Patsiendid on kurtnud, et nad  vahel ei tunne kuigi osavõtlikku suhtumist kiirabi poolt.

Jah, see teine pool jutust on õige – patsient tunneb niimoodi. Tegelikult pole selle asja nimi mitte kalestumine, vaid ratsionaalsus. Kiirabi roll on panna kiiresti diagnoos ja väga agressiivselt ravida või stabiliseerida seisundit. Tänapäeva meditsiinis käib see enamasti aparaatide abil. Vanematel inimestel, 60-70-aastastel on mälestused arstist, kes tuli koputas ja katsus, aga arst ei pea enam tegema pooli neid asju, mida ta tegi sada  aastat tagasi. Nüüd saadakse info kümne sekundiga – pannakse elektroodid külge ja kontrollitakse näitajaid. Kontakt haigega on vähenemas, aga abi kvaliteet on parem – inimene võib eksida, aparaat reeglina ei eksi. Stressis inimesele jääb aga mulje, et õiendavad oma arvutitega, käib kalestunud robotite sagimine, aga tegelikult on kõik patsiendile kasulik. 

Milline on teie suhe surmaga?   

Normaalne. Ma leian, et on oluline tuua lapsed matustele ja see protsess koos läbi käia, siis muutub see osaks elust. Kahjuks need traditsioonid Eesti peres hääbuvad, sest pered on väikesed. Vanasti suurtes peredes käisid surm ja pulmad käsikäes. 

Kas olete ka ise oma elus kiirabi vajanud? 

Ikka olen, eks sellise rahutu elustiili juures seda juhtub. Kaks  juhtumit on olnud, kui kolleeg on pidanud mind haiglasse viima. Mul on spetsiifiline asi, mistõttu keskkõrvas tekib ärritus ja see omakorda tekitab pearingluse hood. See on minu keskkõrva eripära. Asi nõuab kiiret terapeutilist lahendamist, sest kogu maailm käib ringi. Selleks tuleb tulla haiglasse, aga ise ju ei saa sõita sellises  olukorras, seega olen palunud kolleegil end haiglasse viia. 

Mis tunnetega võtsite vastu linna teenetemärgi pikaaegse kiirabi arendamise eest? 

Tundsin end rõõmsana, igasugune tunnustus on inimesele vajalik. Ma arvan, et tunnustus ei tulnud mitte ainult mulle, vaid kogu kiirabile, sest linnale on kiirabi oluline, ta on meie keerulises maailmas turvalisuse tagaja. Tallinna kiirabi on Eesti mõistes üsna eesrindlik ja meil on väga palju uuenduslikke asju tehtud.

---

Adlas: Kiirabitöötajale peab kihutamine meeldima!

"Kiirabitöötajale peab meeldima öine vilkuritega kihutamine, avariid, tulekahjud ja kogu see action," ütleb Raul Adlas, kelle sõnul on kiirabitöötajate seas väljalangevus umbes 30%.

"Kui inimene tuleb kiirabisse tööle, võiks tema maailmapilt olla välja kujunenud," leiab Adlas, kelle sõnul saavad nad endale õdesid tööle nii Tartu kui Tallinna tervishoiu kõrgkoolidest, kuid õpetavad nad eraldi kiirabi koolituskeskuses välja.

"Koolist tuleb nn toorikõde, siis läbib ta ligi 300-tunnise koolituse, et olla kiirabiõde. Meil on tööl väga palju inimesi, kes paralleelselt tööga õpivad. Tööandja peab andma neile õppepuhkust, aga ega kiirabi saa ju kinni panna, kui õppurid koolis käivad! Riik ei maksa nende asendamist Tartu ja Tallinna kiirabidele kinni. Eks me siis pigistame püksirihma ja loodame, et need lapsed meile tööle jäävad – paratamatult on aga mingi osa inimesi, kelle närvid ei pea vastu, nii et nad suunduvad rahulikumale tööle."

Kiirabil on väga suur koolituskeskus, kus aastas õpetatakse välja ligi 2000 inimest – ka autojuhte ja kiirabitehnikuid. "Kursusele võtame inimesed, kellel on soov alustada täiesti nullist, aga on hea, kui neil on kaitseväe taust. Nemad õpivad kolme kuu jooksul kiirabiautot juhtima ja alarmsõidukite reegleid. See koolitus on õppuritele tasuta, tööandja maksab selle eest," selgitas Adlas.


Laadimine...Laadimine...