Kliima soojenemine ähvardab maailma linnu üha rohkem kuumalainete ja uputustega

"Kliimamuutused toovad üha sagedasemad tervist kahjustavad kuumaperioodid ning tänavaid uputavad vihmavalangud," ütles SEI Tallinna keskuse vanemekspert Meelis Uustal. "Euroopa linnadele on kliimamuutused toonud kaks suuremat probleemi. Esimene on üha sagenevad kuumaperioodid, mis teevad eriti nõrgema tervisega inimeste olemise raskeks. Teine mure on valingvihmad ja suurenev sademehulk, mis uputavad linnatänavaid ja ajavad jõed üle kallaste."

Pilt: Scanpix

Kliima soojenemine ähvardab maailma linnu üha rohkem kuumalainete ja uputustega

Kai Maran

"Kliimamuutused toovad üha sagedasemad tervist kahjustavad kuumaperioodid ning tänavaid uputavad vihmavalangud," ütles SEI Tallinna keskuse vanemekspert Meelis Uustal. "Euroopa linnadele on kliimamuutused toonud kaks suuremat probleemi. Esimene on üha sagenevad kuumaperioodid, mis teevad eriti nõrgema tervisega inimeste olemise raskeks. Teine mure on valingvihmad ja suurenev sademehulk, mis uputavad linnatänavaid ja ajavad jõed üle kallaste."

Mis aitaks linnadel süvenevate kliimamuutustega toime tulla?

Näiteks Taani ja mitmed Saksa linnad püüavad rajada uusi sademevee süsteeme, sest praegused ei suuda tihti nii rohket sademevett linnast välja juhtida. Linna rajatakse mitmesuguseid kraave, tiike ja ojasid, mis suudaksid üleliigse sademevee vastu võtta, et see tasapisi maasse imbuks ja veekahjusid vähendaks.

Sellised jätkusuutlikud süsteemid aitavad vähendada kuumalainete ajal linnades ka õhutemperatuuri. Mis iganes roheline ala, kas või kraavikallas aitab linna ülekuumenemist pidurdada. Hoonete planeerimisel tasub silmas pidada, et haljastuse osa krundil saaks võimalikult suur. Kui see millegipärast võimalik pole, tasuks soojusenergiat neelavate kivi- või bituumenkatuste asemel ehitada haljaskatuseid, mille peal kasvavad taimed. Ka sellised katused suudavad temperatuuri kontrolli all hoida ja sademevett immutada. Üleujutuste ja uputuste vältimiseks on see äärmiselt oluline. Muidugi eeldab haljaskatuse rajamine põhjalikke arvutusi, et hoone mulda imbuva vee raskusele vastu pidada suudaks ja üleliigne vesi välja voolata saaks.

Millised paigad Tallinnas on üleujutuse ohus?

Ennekõike Tiskre piirkond, vähemal määral Rocca al Mare ja Mustjõe ala, Paljassaare poolsaar ja Pirita. Tõsise üleujutusohuga piirkonda on targem uued hooned planeerimata jätta, hoides olemasolevat loodusmaastikku. Mitmed uuringud on näidanud, et rannikul suudab loodus üleujutusi edukalt puhverdada ega tekita probleeme juurde. Puud, põõsad ja taimkate aitavad pinnast ja liiva-mulda alles hoida. Selles mõttes tunnen ma üpris vähe muret Paljassaare ja Rocca al Mare piirkonna pärast, küll aga on Tiskre rajooni juba eelnevates planeeringutes palju probleeme sisse kodeeritud. Hooned on seal potentsiaalses üleujutusohus. 

Milliseid terviseriske kuumenev kliima inimestele kaasa tuua võib?

Esmane mure on suviste kuumaperioodide sagenemine. Kõige suuremas ohus on südame- ja veresoonkonna probleemidega inimesed, kes kaua kuumust ei talu. Mitmed Tartu ülikooli uuringud on näidanud, et suvistel kuumaperioodidel kasvab surmade arv. Kuid kliima soojenemine võib tuua ka rohkem puugihaigusi. Puukide aktiivsusperiood pikeneb ja nad saavad rahulikult ringi liikuda kas või jõuludeni välja. Soojal talvel võib isegi detsembrikuus veel puukidelt haiguse saada.

Lumevaiba vähesus ongi ilmselt üks kliimamuutuste ohumärke Eestis?

Seda tunnetame eriti Lääne-Eestis ja rannikul, kus lumikattega päevade arv drastiliselt väheneb. Kõige suurem probleem on aga tegelikult see, et igasugused kliimaekstreemsused hakkavad sagenema. Näiteks valingvihmade ajal võib ööpäeva jooksul tulla üle 30 mm sademeid. Või siis kasvab tuule kiirus tormideks. Linnas aga jääb üheks põhiliseks ohuks nn soojussaarte levik. Kuumade ilmadega kaasneva soojussaare efekti põhjustab tehispindade neelatav soojusenergia. Asfaldil, betoonil ja kivil on võime neelata soojusenergiat ja kütta linna veelgi palavamaks ja inimestele talumatumaks. Eriti kerged on sellised soojussaared tekkima suurte asfaltparklatega varustatud kaubanduskeskuste lähistele.

Mis linnaruumis soojus-saartega võidelda aitab? 

Soojussaarte mõju aitab jällegi leevendada rohelus. Kõik uuringud näitavad, et mida rohkem on linnas rohelust, seda rohkem suudab selline linn soojussaarte tekitajaile vastu seista. Rohealad ja veekogud on linnakeskkonnas kõige jahedamad kohad. Mida rohkem on rohe-alasid, veekogusid ja veesilmasid, mida rohkem on suure võraga puid linnas, seda kliimamuutustele vastupidavam linn on.
Kas bioloogiline mitmekesisus võiks olla üks Tallinna trumpe rohelise pealinna tiitlile kandideerimisel?
Jah, kindlasti! Kui vaadata kaitsealuseid liike, siis Tallinnas on neid hulgaliselt. Näiteks ainuüksi kaitsealuseid loomi-linde on registreeritud 138 liiki. Lisaks leidub meil mitmeid Natura alasid, mis on olulised seepärast, et asuvad üleeuroopalise kaitse all. Natura alasid on Tallinnast 8,2%, mis on päris suur osakaal. Sellele lisanduvad veel mitmesugused muud linna poolt kaitstavad alad. Elurikkusega on kindlasti Tallinnas seis väga hea.

Mis veel Tallinna kasuks räägib?

Kindlasti võib välja tuua jäätmekäitluse. Tallinnas toimib korraldatud jäätmevedu väga hästi, eriti pärast seda, kui linn seda kureerima hakkas. Tallinnas on jäätmete liigiti kogumine väga kõrgel tasemel. See omakorda näitab ühest küljest seda, et linn on suutnud rajada jäätmekäitluseks parema taristu, teisest küljest aga näitab inimeste keskkonnateadlikkuse olulist kasvu. Võtame või jäätmejaamad – linn on viimastel aastatel rajanud mitmeid uusi jäätmejaamu ja Tallinna jäätmejaamades liigiti kogutud jäätmete hulk iga aastaga aina kasvab. See annab jällegi märku, et Tallinna ja lähiümbruse elanike jäätmealane teadlikkus on päris kõrge. Oluline on ka Tallinna tasuta ühistransport. Mida võiks rohkem olla, on kergliiklusteed, mida saaks kasutada just tööl käimiseks. Praegu lõpevad ju paljud kergliiklusteed kesklinna piiril.

Samas on Tallinn ka linn Läänemere ääres, mida kliimasoojenemine näib eriti ohustavat. Kas üks neist ohtudest võib olla näiteks vetikate vohamine?

Läänemeri on päris suures ohus ja eutrofeerub üha enam, seda näitabki vee sagedasem õitseng. Tulevikus muutub see veelgi sagedasemaks ja ulatuslikumaks. Mere soojenedes on kõige suuremas ohus viigerhüljes, sest tema vajab poegimiseks jääd. Kui viigerhüljes poegib jää peal, siis hallhülgele piisab mis tahes rannikust või laiust. Selles mõttes teda mere soojenemine ei ohusta.

Kuidas teile tundub, kas Eestis on suhtutud kliimamuutuste ohtu seni ülearu kergelt?

Isegi mitte kergelt, pigem näis seni valitsevat suhtumine, et Eesti on ainuke piirkond Euroopas, kus kliimamuutused toovad kahju asemel peamiselt vaid kasu. Nüüd on selline arusaam hakanud muutuma. Arvamusel, et ühiskond ainult võidab kliimamuutustest, pole ju mingit alust.

Laadimine...Laadimine...