KÜSIMUS: Kas poliitikute poolt valitud peaprokurör on poliitikute mõju all või mitte?

Nii koalitsiooni kui ka opositsiooni erakondade esindajad, välja arvatud EKRE, toetavad praeguse peaprokuröri Lavly Perlingu jätkamist.

Pilt: Postimees / Scanpix

KÜSIMUS: Kas poliitikute poolt valitud peaprokurör on poliitikute mõju all või mitte?

Meelis Piller

"Tänane peaprokurör ei ole suutnud prokuratuuri toimima panna," arvab riigikogu esimees Henn Põlluaas. "Mõned kohtuasjad venivad aastatepikkuseks, kohtutele esitatakse materjale, mis on allpool igasugust arvestust." "Valitsused tulevad ja lähevad, peaprokurörid jäävad," jääb filosoofiliseks endine siseminister Katri Raik, kelle sõnul ei näe ta Perlingu väljavahetamiseks ühtki põhjust. Kui peaprokurör on ametisse nimetatud, siis ei ole ta kuidagi poliitiliselt mõjutatav, leiavad ka teised poliitikud.

Pealinn uuris erakondade esindajatelt, kas praegune peaprokurör Lavly Perling peaks jätkama ka teist ametiaega ja kui palju peaks poliitikud üldse nii vastutusrikka ameti valikusse sekkuma või peaks peaprokuröri valima poliitikute asemel hoopis eksperdid.

Foto: Svetlana Aleksejeva

Välisminister, Urmas Reinsalu, (Isamaa) – Perling on nutikas jurist

Ma arvan, et prokuratuur on edukas organisatsioon ja Perling on seda edukalt juhtinud. Küsimuses, kellest saab järgmine peaprokurör tuleb lahendus leida ja ma olen kindel, et valitsus selle ka leiab.

Peaprokurör peab olema nupukas inimene ja ametis oleva peaprokuröri osas mul ei ole kahtlust, et ta on nutikas, et ta on hea jurist ja hea juht.

Personaliküsimused on alati tundlikud. Seadus ütleb, et justiitsminister pakub kandidaadi välja ja vabariigi valitsus nimetab ta ametisse. Kui ma õigesti mäletan, siis tutvustades või kooskõlastades kandidaati ka riigikogu õiguskomisjoniga. Milliseid meetodeid justiitsminister kasutab – ta on täiesti vaba moodustama komisjone või oma tunnetuse alusel neid valikuid tegema, see on küsimus Raivo Aegile.

Foto: Postimees / Scanpix

Siseminister Raivo Aeg, (Isamaa) – peaprokurör pole poliitikute mõju all

Peaprokuröri ametikoht ei ole poliitiliselt mõjutatav. Valiku protsess võib jätta mulje, et seal on poliitiline mõju, sest valitsus peab ta ametisse nimetama.

Täna on meil väga selge valitsuskonsensuse põhimõte, et kõik osapooled peavad kandidaadi heaks kiitma. Seal ei ole enamuse õigust või hääletamise võimalust. Kui peaprokurör on ametisse nimetatud, siis ei ole ta kuidagi poliitiliselt mõjutatav.

Kogemus versus pikalt samas ametis on kahe teraga mõõk – ühelt poolt tuleb kogemus väga palju kasuks, teiselt poolt, kui inimene on olnud väga pikalt samas ametis, siis tuleb paras rutiin peale, ma pean silmas, kui samal kohal ollakse juba üle kümne aasta. Kuid eelnev kogemus antud valdkonnas peab kandidaadil loomulikult olema. Ta ei pea küll kindlasti olema prokurör olnud.

Lavly Perlingul sai esimene ametiaeg praegu täis. Ta on viis aastat olnud – sellega küll rutiini ei lähe.

Foto: Postimees / Scanpix

Riigikogu esimees Henn Põlluaas, (EKRE) – süsteem lonkab igast küljest

Kusagil ei ole öeldud, et peaprokurör peaks olema ametis rohkem kui üks ametiaeg. Selliseid ameteid on palju, kuhu inimene valitakse teatud ametiajaks. See on spetsiifiline valdkond, aga peaprokurör tuleb reeglina justiitssüsteemi seest, sinna ei panda inimest, kel selle valdkonna teadmised ja kogemused puuduvad. Uue inimese valmimine korraldatakse alati eeldusel, et saada võimalikult hea kandidaat.

Ja kui me mõtleme seda, et tänane peaprokurör ei ole siiski oma ülesannetega minu meelest piisavalt hästi toime tulnud, siis on tõesti põhjendatud, et valida uus.

Täna me näeme kahjuks olukorda, et peaprokurör, kes peaks hoidma prokuratuuri kontrolli all ja kogu ametil silma peal, siis tegelikult süsteem lonkab igast küljest. Tänane peaprokurör ei ole suutnud seda toimima panna. Mõned kohtuasjad venivad aastatepikkuseks, kohtutele esitatakse materjale, mis on allpool igasugust arvestust.

Loodame, et selle koha saab vääriline inimene, kes oskab süsteemi hoida üleval häireteta, efektiivselt toimimas ja suudaks ka piiri panna kohtute omavolile – sellele praktikale, nagu me näeme täna, et kohtud on võtnud endale poliitika ja seaduste kujundamise ülesande, mis tegelikult kuulub riigikogule ja valitsusele.

Foto: Postimees / Scanpix

Endine siseminister Katri Raik, (SDE) – mina huvide konflikti ei usu

Ma ei saa öelda erakonna seisukohta, kuna me ei ole seda konkreetselt lõpuni arutanud, aga minu isiklik seisukoht on, et praegune peaprokurör on teinud head tööd. Justiitsminister, nagu ma meediast olen lugenud, on teda sobivaks kandidaadiks pidanud ja mina ei näe mingit probleemi, miks ta ei võiks oma tööd jätkata.

Kuigi tema abikaasa töötab kaitsepolitseis, ei usu mina huvide konflikti. Korruptsioonivastane erikomisjon kohtus juunikuus peaprokuröriga ning sellest teemast oli seal ka lühidalt juttu ja ma ütlen veel üks kord, et huvide konflikti seal ei ole. Ei ole ühtegi konkreetset fakti ega tunnistust, mis võimaldaks seda teemat üldse arutada.

Nii et minu meelest on tegemist igati sobiva kandidaadiga. Nii nagu ikka Eestis, ega need pingid meil väga pikad ei ole. Küsimus on ka selles, et selles ametis on väga suur vastutus. Vastutusrikastele ametikohtadele on tihti üsna keeruline inimesi leida. Välja vahetada väljavahetamise pärast ei ole kunagi mõistlik.

Küsimus on selles, kas peaks olema avalik konkurss või mitte. Avalik konkurss on kokkuvõttes alati mõistlik. Avalik konkurss ei tähenda, et tänane kandidaat ei saaks võita. Aga eks me kõik ootame, et mõni kandidaat tuleks veel.

Kindlasti on oluline eksperdid ära kuulata. Minu kogemus on poliitikuna see, et ekspertide kuulamisest tuleb kasu ja lõpuks kui pole täiendavaid asjaolusid, siis on mõistlik ekspertide otsus kinnitada.

Valitsused tulevad ja lähevad, peaprokurörid jäävad.

Foto: Albert Truuväärt

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid, (KE) – Perlingul on professionaalsust ja kirge

On kaks varianti, kas Lavly Perlinguga minnakse edasi või tehakse õigusekspertide komitee, kus poliitikuid ei ole ning nemad valivad sobiva inimese.

Kas peaprokurör peaks olema ametis üks või kaks ametiaega – see on ületähtsustatud. Kui inimene ikka teeb oma tööd südamega või hästi, siis erinevalt mõningasest ühiskondlikust hüsteeriast arvan mina, et Lavly on oma tööga hästi hakkama saanud.

Olen seda ka varem öelnud, et kui õiguskomisjon on soovinud, on ta alati tulnud ja vastanud kõikidele küsimustele. Inimesel on professionaalsust ja kirge. Aga kui koalitsioonis on kolm osapoolt ja üks on vastu, siis peab edasi tegelema.

Pall on täna selgelt justiitsministri käes, kes peab veenma oma koalitsioonipartnereid, et tema valik on ainuõige. Või kui ta seda kokkulepet ei saa, siis peab mõtlema järgmise käigu peale.

Täna on nii Keskerakond kui Isamaa öelnud, et Lavly Perling on hea valik. EKRE on öelnud, et tema sellega rahul ei ole. Aga hea poliitiline tava näeb ette, et kõik kolm osapoolt peavad olema selles küsimuses ühel nõul. Juhtiv roll on siin justiitsministril.

Oleks üldiselt hea, kui poliitikutel oleks selles asjas võimalikult vähe sõnaõigust, meie suundumus võiks sinna poole minna. Aga eks näis.

Foto: Scanpix

Endine siseminister Kalle Laanet, (RE) – jõustruktuurid peaksid olema erakonnaülesed

Minu teada on meie erakonna seisukoht selline, et Lavly Perlingu osas ei ole vastuväiteid, et ta ei peaks jätkama. Meie erakond ei ole selles otsustusprotsessis osaline. Me saame küll oma arvamust kujundada ja me ei ole omavahel arutades leidnud, et seal oleks midagi sellist, mida me ei saaks toetada.

Kui me võtame ükskõik millise jõustruktuuri – on see siis politsei, kaitsepolitsei, on see prokuratuur, kaitsevägi – siis tegelikult peaks need kõik olema erakonnaülesed. Eks see on vaikivalt mingil kujul niimoodi ka kokku lepitud, et nendes valdkondades päevapoliitilist kemplust me riigikogus ei tee – asjadele vaadatakse ikkagi sisuliselt.

Eesti tingimustes, kus Eesti on nii väike – ma saan aru, kui tuleb täiesti kõrvalt teadmata tundmata kandidaat, siis hinnatakse tema pädevust – aga kui me võtame tänase riigi peaprokuröri või näiteks politseijuhi, siis on nad teada-tuntud inimesed, teada-tuntud võimekusega, sellepärast mina küll ei näe, et ekspertide grupp mingit lisaväärtust annaks. Me võime näiliselt tekitada mingi vahelüli, aga sisuliselt ei anna see midagi.

Laadimine...Laadimine...