LINNA OMBUDSMAN JÜRI KALJUVEE: Ametnik ei tohi olla kurja näoga ülemus

Sõle tänaval oli pankrotti läinud arendaja ehitanud kümme aastat tagasi mitu uut maja, mille elanikele pidime tagantjärele ehitusloa hankima. Keemia tänaval oli igakevadine üleujutus, jõudsime kokkuleppele linna kommunaalametiga ja vesi hakkas ära voolama, kirjeldas linna ombudsman Jüri Kaljuvee muresid, millega inimesed tema poole pöörduvad. "Vahel aga ei taha ametnikud oma vigu tunnistada ega neid heaks pöörata."

Pilt: Scanpix

LINNA OMBUDSMAN JÜRI KALJUVEE: Ametnik ei tohi olla kurja näoga ülemus

Sõle tänaval oli pankrotti läinud arendaja ehitanud kümme aastat tagasi mitu uut maja, mille elanikele pidime tagantjärele ehitusloa hankima. Keemia tänaval oli igakevadine üleujutus, jõudsime kokkuleppele linna kommunaalametiga ja vesi hakkas ära voolama, kirjeldas linna ombudsman Jüri Kaljuvee muresid, millega inimesed tema poole pöörduvad. "Vahel aga ei taha ametnikud oma vigu tunnistada ega neid heaks pöörata."

Tallinna ombudsmani tööd võib võrrelda riigi õiguskantsleri omaga. Kui linlasel on tekkinud linna ametnike suhtes pretensioone, võibki ta pöörduda esialgu kohtusse mineku asemel ombudsmani poole.

Milliseid juhtumeid on teil tulnud lahendada?

Palju probleeme on korteriühistutel. Oleme sekkunud lepingute puhul, mis on ühistutel linnaga. Kümmekond aastat tagasi oli Sõle tänaval ilma ehitusloata püsti löödud mitu uut maja, aga see kõik tuli alles paar aastat tagasi välja. Inimesed elasid majades sees, olid sõlminud elektrilepingud, vee ja gaasi kasutamise lepingud. Siis avastati, et neid maju poleks tohtinudki ehitada. Inimesed küsisid mult abi. Tegin siis mitu pöördumist linnaplaneerimisametisse ehitusloa taotlemiseks tagantjärele. Võttis poolteist-kaks aastat, enne kui lõpuks ehitusluba saabus. Ilmselt on tegu järelevalve puudumisega. Kus siis oldi, kui arendaja neid maju ehitas ja inimestele maha müüs?

Probleeme on olnud ka mupo trahvidega. Inimesed ei saanud aru, miks peab sõidu valideerima, isegi üks Hiina kodanik pöördus meie poole. Tuli kõigile lahendus leida. Eelmisel aastal oli Keemia tänaval jälle igakevadine üleujutus, ei saadud sademetele äravoolu tehtud. Jõudsime kokkuleppele linna kommunaalametiga, kes pöördus Tallinna Teede AS-i poole. Imbkaevud asendati restkaevudega ja vesi hakkas ära voolama.

Peab ütlema, et alati on meie tõstatatud probleemidele kiiresti reageeritud.

Nüüd on rohkem meili teel pöördumisi ja see on tehtud väga lihtsaks. Kodanikud võivad ju väga kergesti pöörduda ametniku poole, ühe väikese klõpsuga saada oma kirja teele ja siis oota vastust.

Kas on tulnud ette ka seda, et ametnik jätab mõne olulise asja rääkimata, inimene ei oska ise küsida ka ja nii jääbki ta mõnest teenusest ilma?

Jah, selge see, et niisuguseid asju paraku ikka juhtub. Ametniku positsioon on alati tugevam kui kodanikul. Ta on rohkem informeeritud, ta valdab õigusakte ja normistikku. Muidugi mängib rolli ka see, et tihti on ametnikud üle koormatud, eriti teatud valdkondades nagu linna planeerimine. Igal linnakodanikul on õigus saada ametnikelt igakülgset informatsiooni samal tasemel, nagu ametnikud seda omavahel jagavad. Seetõttu ongi tihti tekkinud arusaamatusi, eriti pensionäridega. Eelmisel aastal käis inimene Põhja-Tallinna sotsiaalhoolekande osakonnas, kus talle ei selgitatud, et tema probleemi saab lahendada sealsamas. Sama osakond oli muide määratud ka sellele inimesele eestkostjaks. Selle asemel, et teda aidata, jäeti kõik selgitamata. Inimene pöördus siis meie poole. Me selgitasime, et ta peab ikka tagasi minema. Inimene läks ning saigi lõpuks oma probleemile lahenduse. Aga millise vaevaga!

Üks juhus oli ka Kesklinna valitsusega. Inimene, kes ei tulnud enam oma asjadega toime, soovis korteri ära müüa ja saada linnalt võimaluse minna hooldekodusse, aga talle ei antud mingeid selgitusi ega abi. Inimene pöördus hädas meie poole, võtsime ühenduse Kesklinna valitsuse sotsiaalhoolekandega ja inimene sai niiviisi lõpuks oma probleemi lahendatud. Igal juhul tuleb ametnikul inimene ära kuulata.

Kas on ka inimesi, kes käivad aega raiskamas ja oma valekaebustega tüütamas?

On tõesti ka selliseid, nagu öeldakse – täiskuust innustust saavaid pöördujaid. Mõni neist on väliselt väga korralik ja intelligentne. Üks daam tuli ja väitis, et sel ajal, kui ta Soomes elas, pandi talle sisse kiip, ja kui ta Eestisse tuli, siis pandi talle siin salateenistuse poolt sisse uus kiip. Naine tahtis, et me need üles leiaksime ja aitaksime ära võtta.

On ka rajoone, kust tuleb rohkem selliseid inimesi. Näiteks Põhja-Tallinnast Puhangu tänavalt on paari aasta jooksul käinud 3-4 inimest kaebamas, et majas tuleb ette kahtlasi võnkeid ja televiisorit vaadates peab sellele kile ümber panema, et elektromagnetlained ei mõjutaks. Kui inimene pole nii haige, et teda psühhiaatriahaiglasse paigutada, siis pole midagi teha, tuleb ära kannatada, et teatud aja tagant mõnele inimesele hoog peale tuleb.

Milline on olnud kõige keerulisem asi, mida teil on tulnud lahendada?

Keerulised asjad kuuluvadki sotsiaalvaldkonda. Me oleme arutanud neid ka abilinnapea Merike Martinsoniga. Ei ütleks, et kõik need menetlused on olnud väga keerulised, küll aga nõuavad tihti järjekindlust. Sageli ei taha mõned spetsialistid linnaosavalitsustes tunnistada oma eksimusi kodanike suhtes. Ütleme, et probleemi lahendamisel ongi tehtud viga. Selle asemel, et see heaks pöörata, püütakse igal viisil vältida möödalaskmise heastamist ja selle omaksvõtmist. Kui inimene juba pöördub ombudsmani poole, siis tuleb meil minna selgituskirjaga õigust nõudma. Ja olla selle juures järjekindel. Ombudsmanil ei ole sanktsioonide kehtestamise õigust. Ma ei saa algatada mingit distsiplinaarmenetlust.

Kas niisugune karistamise õigus peaks linna õiguskantsleril olema?

Mõnel maal see õigus om-budsmanil on, aga praeguses olukorras pole ehk vaja. Ombudsman on siiski järelevalvaja, kes reageerib siis, kui kodanike põhiõigusi on rikutud. Meie ülesanne pole kedagi karistada, aga mehhanism hakkab tööle ja kutsub rikkujad korrale. Ühtlasi juhib see tähelepanu asjaolule, et kodanikega suhtlemine peab olema korrektne ja korralik. Ja ma usun, et oleme suutnud asja parandada, seda näitavad ka viimased uuringud ombudsmani institutsiooni tegevuse tõhususe kohta. Inimesed juba teavad, et kui nende õigusi rikutakse, siis on neil võimalik ombudsmani poole pöörduda, ja ka ametnikud teavad seda, et kodanikud teavad, ning püüavad rohkem, sest keegi ei taha, et nende töö kohta tuleks kaebus ombudsmanile.

Muidugi neid asju juhtub, aga meie tegevus distsiplineerib ametnikke piisavalt hästi.

Mis on ametnike tüüpilised vead? Mida nad peaksid tähele panema, et inimesed ei kaebaks nende peale?

Eks enamus probleeme on seotud sellega, et kodanikule jäetakse vastamata või ei vastata kohe. Kui inimene kaebab linnapeale või abilinnapeale, siis on selge, et nemad delegeerivad selle vastava ala juhtidele. Need omakorda delegeerivad mure edasi spetsialistile. Delegeerimine võtab iseenesest aega ja kui kodanik saab spetsialistilt vastuse, siis ta ütleb, et linnapea polegi vastanud kirjale.

Me rääkisime tegevlinnapea Taavi Aasaga ka sellest, et eksisteerib Euroopa hea halduse tava. Kui kõrgem ülemus suunab mure lahendamiseks mujale, siis tava nõuab, et vähemalt kahe nädala jooksul peab sellele kodanikule kirja suunamisest teatama. Kodanik siis teab, et talle vastatakse 30 päeva jooksul, mis on tavaliselt vastamise aeg. Nii ei hakka 30 päeva uuesti tiksuma ajast, kui spetsialist on selle vastamiseks saanud. Eri ametkondades pole kahjuks kirjadele vastamise aeg ja kord ühtlustatud.

Mitmetes Euroopa omavalitsustes, näiteks Gentis, kelle ombudsmaniga oleme suhelnud, on koostatud hea halduse tava järgi ametnikele juhendid, ja ka Tallinnas mõeldakse praegu, kuidas meie vastavat korda parandada.

Ütlesite, et teie sekkumine sundis isegi muutma normatiivakti – mis muudatus see oli?

See puudutas sissekirjutamise järel arvestatavaid tähtaegu. Me teame, et kodanikud kirjutavad end suveks vahel linnast välja, kui siirduvad maakodusse puhkama. Ja kui nad hiljem tagasi kirjutavad, siis imestavad, et neile ei kehti enam mõned Tallinna soodustused. Üks pensionär kirjutas end suveks sisse Põlvamaale ja kui ta end taas Tallinnas arvele võttis, ei saanud aasta jooksul taastada oma pensionäri toetust. Seal oli tõlgendus just kuupäevades. Tagasikirjutamise alguspäev muutus probleemiks, aga inimesed ei pruugi kõiki neid nüansse teada. Leidsime siiski kompromissi ja lahendasime selle olukorra muudatusega normatiivaktis.

Õismäel on linnaametnikku kunagi rünnatud. Kas see on väga erandlik või peaksid ametnikud enda kaitseks hakkama relvastuma?

Enesekaitsevahendite muretsemine pole meil siin õnneks praegu päevakorral. Pärast Õismäe rünnet ju arutati ka, kui lihtne peab olema kodanike ligipääs linnaametnikele. Me teame, et linnavalitsuse hoonetesse ja linnaosade majadesse, kus varem sai vabalt liikuda, on paigaldatud valve. Küsitakse isikutunnistust ja inimesed peavad ütlema, kelle poole nad pöörduvad.

Muidugi, inimesed ei taha sageli, et nende isikut ühe või teise asjaga seostama hakatakse. Ka minu poole pöördunud inimesed on öelnud, et nad ei soovi enda nime avaldada. Ma olen need inimesed ikkagi ära kuulanud ja proovinud neile ka nõu anda. Need on telefoni teel pöördujad, sest ruumi sisenejad peavad ikkagi dokumendi esitama, aga seda ei maksa karta, sest me ei avalda kellelegi pöörduja andmeid, kui ta seda ei soovi.

Milline on teie nägemuses tänapäevane ideaalne ametnik? Kas ta peab kuivalt järgima seadusetähte või peaks ta juhinduma seadusest selle valguses, et maksimaalselt inimesele vastu tulla, olla rahva teenistuses?

Ma olen kindel, et just inimeste huvides tegutsemine on ideaalse ametniku puhul kõige tähtsam. Mainisin enne euroopaliku hea valitsemise tava, mis lähtub just sellest, et kodanik on see, kelle seisukohast tuleks lähtuda. Haldustegevus peaks meil muutuma läbipaistvamaks ja avatumaks. Ametnike käitumine peab olema vastutustundlik ja inimese poole suunatud. Kõik see tuuakse välja ka hea halduse tava reeglites. Seda peaksid silmas pidama kõik need, kes tahavad, et nende kohta öeldaks: hea ametnik.

Hea ametnik tunnistab, et ka kodanikul on õigused, mitte ainult ametnikkonnal. Nad peavad oma töös arvestama, et linnakodanikud võivad igal ajal nõuda, et ametnikud seda õigust tunnustavad.

Ametnik ei tohi olla mingi kurja näoga ülemus, vaid kodaniku partner. Alati peab toimima ametniku ja kodaniku dialoog, mitte ainult ametniku monoloog, nagu pahatihti kipub olema. Ametnik ei ole ainult nõuete ja kodanikule etteheidete tegija, vaid ta peab olema dialoogipartner ja pakkuma ka ise lahendusi, mis on kodaniku huvides.

Kas on ette tulnud, et ametnikke on karistatud teie tegevuse tagajärjel?

Seda pole me eraldi uurinud ja see pole olnud ka meie eesmärk, et kedagi karistataks. Meie eesmärk on, et ametnikud täidaksid seadust ja oma kohustusi linnakodanike ees. Oli üks daam Lasnamäe linnaosas, kel oli raske liikuda. Ta käis siin ja ütles, et kui ta teist korda läks Lasnamäe linnaosa valitsusse, siis manitseti teda seal, et ärge enam sinna ombudsmani juurde minge, küll me lahendame teie mured siin ära. Järelikult oli pärast meie märgukirja linnaameti juhile toimunud mingi vestlus ja see oli mõjunud.

Millistes linnaosades suheldakse inimestega korrektsemalt, kust tuleb vähem kaebusi?

Vähem on olnud probleeme Kristiine linnaosas ja Pirital. Ka Nõmme paistab paremas mõttes silma, aga seal on mõnikord suhtutud inimeste kaebustesse siiski üleolevalt.

Kõige probleemsemad linnaosad on olnud Lasnamäe ja Põhja-Tallinn. See on ka niisugune asi, et seal, kus on vähem muresid, jääb ametnikel rohkem aega inimeste ärakuulamiseks ja nendega tegelemiseks.

Tegite ka ettepaneku tegevlinnapeale, mida see puudutas?

Tegevlinnapeaga arutasime äsja, mis osas on linnas kõige rohkem vajakajäämisi. Üks neid asju puudutab linnaplaneerimise ameti tööd. Võib-olla tõesti on neil viimasel ajal väga suur töökoormus seoses uute ehituslubade andmise ja ehituste elavnemisega. Ka detailplaneeringute kehtestamisega on probleeme. Seda arvestades on suurendatud isegi koosseise ja inimestel on tavalisest pikemad tööpäevad. Nad on ülekoormatud. Aga raha on hakanud jälle liikuma, ehitustel on taas hoog sees ning vaatamata sellele, et kõik peab toimuma vastavalt seadustele, et tohi hea linnahaldustava saada ettevõtlikkusele piduriks. Arutasime ka seda, et kahjuks ei peeta kodanikele vastamisel veel alati kinni nõuetest ja heast haldustavast. Need on peamised probleemid, mille lahendamisega tuleb praegu tegeleda. Selge on see, et kodanike pöördumiste arv tänu interneti võimalustele pidevalt kasvab ja linnajuhid peavad olema valmis sellega toime tulema.

 

Algusest saadik ametis

• Ombudsman on Tallinnal olnud varsti viis aastat, ta hakkas tegutsema 2012. aasta suvel. Jüri Kaljuvee on tegutsenud volikogu ruumides ombudsmanina selle ametikoha loomisest saadik.

• Algusajast tänaseni on on pöördunud Kaljuvee poole nii kirjalikult kui suuliselt umbes 1400 inimest.

• Erinevalt õiguskantslerist Tallinna ombudsman ise materjale menetlusse ei võta, kõik toimub kodanike avalduste põhjal.

Laadimine...Laadimine...