LINNAPOLITSEINIK: Kantseldasime suvel nudiste ja eriti jultunud parkijaid

"Alkohol muudab ka vanad mehed noorteks kukkedeks. Päris probleemsed on mitmed neljakümnendates aastates või vanemadki mehed, kes on kas ise toime pannud mingi rikkumise või siis hakkavad innukalt kaitsma oma patustanud kaaslast," räägib tüüpilistest tülinorijatest oma töös Roland Sikk – Tallinna munitsipaalpolitsei patrulli- ja valveosakonna juhataja, kes koos teiste tublide linnapolitseinikega sai mupo hiljutisel 15. sünnipäeval tubli töö eest autasu. Pealinn vestles temaga tööst ja linnaelust.

Pilt: erakogu

LINNAPOLITSEINIK: Kantseldasime suvel nudiste ja eriti jultunud parkijaid

Ivo Karlep

"Alkohol muudab ka vanad mehed noorteks kukkedeks. Päris probleemsed on mitmed neljakümnendates aastates või vanemadki mehed, kes on kas ise toime pannud mingi rikkumise või siis hakkavad innukalt kaitsma oma patustanud kaaslast," räägib tüüpilistest tülinorijatest oma töös Roland Sikk – Tallinna munitsipaalpolitsei patrulli- ja valveosakonna juhataja, kes koos teiste tublide linnapolitseinikega sai mupo hiljutisel 15. sünnipäeval tubli töö eest autasu. Pealinn vestles temaga tööst ja linnaelust.

Mis teil tänavusest soojast suvest meelde jäi?


Pead hakkasid tõstma nudistid, kes asusid trügima suisa Pikakari randa. Varem olid nad Paljassaare poolsaarel kusagil ametlikust supelrannast kaugemal, aga nüüd, ma ei tea, kas seoses karjaaedade tekkimisega seal või mingil muul põhjusel otsustasid vallutada Pikakari ranna. See aga ei meeldinud paljudele teistele rannas käijatele. Eriti ägedalt protestisid paljaste onude ja tädide vastu need, kes olid tulnud randa koos lastega. Neid kaebusi oli päris palju.


Väga palju oli sel soojal suvel ka öörahu rikkumisi, rohkem kui varem. Kes ei saanud magada lõbustusasutuste pärast, keda häiris autoraadiost kostev vali tümps. Meie patrullid käisid isegi kaevanud inimeste korterites veendumas, et sinna kostev lärm on tõepoolest väga häiriv ega lase magada. Mitmes kohas oli see tõesti nii. Eriti hull on kõvasti tümpsuv bass, mis mööda seinu edasi kostub. Nudistid ja kõva tümps – need pole muidugi meie tegevuses päris tavapärased nähtused. Rohkem on tegemist ikka parkimisreeglite rikkumisega, mida suvel tuli samuti rohkem ette.


Kas on ka nii, et mida kallim ja uhkem auto, seda ülbemalt keelatud kohas pargitakse?


Automargi järgi ma lausa liigitada ei oska, aga silma paistab, et paljud rikkujad teevad suured silmad ja küsivad, et no kuhu ma siis auto teie arvates pargin. Mida siis selle peale kosta? Ega vaba parkimiskoha puudumine ei tähenda veel seda, et võib parkida keelatud kohas. Kui tänava ääres parkida ei saa, siis see veel ei tähenda, et pead oma auto ajama kõnniteele või haljas-
alale ja seal parkima. Mõned jätavad oma auto otse parkimist keelava märgi alla, öeldes, et mujal pole ruumi. See on ikka väga lapsik suhtumine. Iga autojuhtimisõigust omav inimene on ju liikluseeskirjaga tuttav ja peaks ka teadma, et  liikluskorda reguleerivad märgid pannakse üles mitte autojuhtide kiusamiseks, vaid ikka et kõik saaks ohutult ja sujuvalt liigelda. Olgu see parkimise keeld või kiiruse piirang – neil kõigil on oma loogiline põhjus.


Lasnamäel parkis üks tegelane oma auto kogu aeg haljasalale ja sai järjest trahve. Ta maksis need trahvid ära, aga parkis järjekindlalt edasi. Tegime siis ikka trahve. Ühel hetkel aga sai tal vist mõõt täis ja auto kadus sealt ära.


Muidugi tuleb peale parkimise ette ka teisi liiklusrikkumisi, aga nendega tegeleb politsei. Meie saame neid oma patrullidel olevate kaameratega küll fikseerida, ja seda tehaksegi. Anname selle info edasi politseile, kes saab siis rikkujad vastutusele võtta. Meie patrullide salvestustest on palju kasu olnud näiteks avariide puhul, kui vaieldakse, kes on süüdi.


Mõned end väga julgelt tundvad tegelased võivad vahel ka käed ja rusikad käiku lasta. Kui tihti mupo töötajaid on rünnatud?


Seda juhtub ikka väga harva. Meil on niisuguste intsidentide vältimiseks ka oma meetmed. Patrullid käivad kahekesi, kõigil on rinna kohal salvestavad kaamerad ja sellest teavitatakse inimesi. Seepärast ma ei mäletagi, et meie töötajatel oleks tulnud kakelda, aga sõnasõda pidada on tulnud küll. Ja selliseid pinevaid olukordi, mil oleks võinud minna kakluseks, on ette tulnud. Kui asi läheb ikka käest ära, siis oleme kutsunud kohe politsei.


Mis siis muudab inimesed riiakaks? Kas noorus ja ülemäära  keev veri?


Ei ütleks, et see on nooruse rahutu veri, mis inimesed kuraasi täis ajab. Pigem on need ikka vanemad mehed ja alkohol on see, mis neile kanguse annab. Just alkohol muudab ka vanad mehed noorteks kukkedeks. Päris probleemsed on mitmed neljakümnendates aastates või vanemadki mehed, kes kas ise on toime pannud mingi rikkumise või siis hakkavad innukalt kaitsma oma patustanud kaaslast.


Ka mõned bravuurikad taksokliendid on hakanud kaitsma juhti, kes on vahele jäänud mingi rikkumisega. Teatavasti on mupol kohustus kontrollida ka taksosid.  Ja mitmetel taksojuhtidel ei ole paberid korras. Niisugustele libataksojuhtide kaitsjatele on tulnud mitmel korral kutsuda politsei, kuna nad lärmasid ja takistasid meie ametnike tööd. Kahjuks ei ole paljud taksojuhid, kes sõidavad uute firmade all, teinud midagi, et täita neid nõudeid, mis taksonduses kehtivad. Omaette probleem on velotaksodega, mille regulatsiooni nüüd sügisest põhjalikult uuendati. Meie peame ka järgmiseks hooajaks velotaksode kontrollistrateegia välja töötama. Velotaksode puhul juhtus see, et neid tuli kogu aeg järjest juurde, aga kliente kõigile enam ei jätkunud ja nii asuti väga agressiivselt endale kliente tõmbama. Nad ummistasid käidavamad kohad, terve Raekoja plats oli neid täis, nagu ka teiste tänavate kõnniteed, kus siis inimeste vahel päris ohtlikult sõitsid. Kuna palju aastaid nende suhtes mingeid regulatsioone ei olnud, siis ei saanud ka midagi ette võtta. Nad võtsid Raekoja platsilt sadamasse sõitmise eest nina pealt 50 eurot, ja kuna leidus neid, kes maksid, siis saigi see asi nii kaua siin kesta.


Aga paljuräägitud nn maffiataksod? Kas neid ei olegi enam?


 No ma ei tea, mis need on, kas kõiki neid, millel dokumendid korras pole, saab selle nime alla panna. Aga väga paljudel, keda peetakse samuti kahtlasteks, on kõik dokumendid korras. Ja nendega ei saa mupo midagi ette võtta. Kui ilmnevad mingid märgid kuritegevusest või organiseeritud kuritegevusest, et ühel autol lubatakse kusagil kliente peale võtta, aga teisel mitte, siis sellega peaks tegelema politsei. Kriminaalkurjategijad on politsei rida.


Kas mupo tegevusvälja peaks laiendama, et mõned lihtsamad asjad saaks ilma politsei abita korda? Kas või mõne lääbakil joodiku kainestusmajja viia.


 See on seadusandja otsustada. Kui ta näeb meid võrdväärse partnerina politseile, siis peaks küll meie õigusi suurendama. Näiteks teatud juhtudel tuleks isik kinni pidada, kuid meil puudub selleks praegu õigus ja tuleb kutsuda politsei. Ka taksode kontrollimisel kasutame praegu üsna tihti politseipatrulli abi. Mõned kontrollitavad taksojuhid lihtsalt põgenevad. Nad teavad, et me neid kinni pidada ega jälitada ei tohi. Me peame siis andma selle info taas edasi politseile. Kui õnnestub see põgenenud taksojuht kinni pidada, siis peab politsei meid teavitama ja me saame saata jälle oma patrulli kohale. Selline on seadusandja tahe, mis parata.


Kas olete teinud ettepankuid seadusi muuta?


 Oleme teinud, ja mitmel korral. Vahepeal tunduski, et jää hakkab liikuma, aga nüüd on need ettepanekud jälle kuhugi toppama jäänud, kuigi politsei meid selles osas toetas ja ministeeriumid tundsid samuti huvi ja küsisid, mida peaks tegema.


Meie ettepanekud olid üsna praktilist laadi, näiteks anda  meile teatud juhtudel rikkujate kinnipidamise õigus. Muidugi, teistel omavalitsustel pole sellist toimivat üksust nagu on meil mupo ja tema korrakaitse, aga seadused võetaks vastu terve Eesti jaoks, see võibki teha seadusandja teatud määral ettevaatlikuks.


Meie patrullides käijad on saanud enesekaitse väljaõppe. Nad saaksid ka hakkama rikkujate kinnipidamisega. Naeruväärne on seegi, et kui me leiame tänavalt joodiku, kes jalgu alla ei võta, seega pole nõus meie auto peale tulema, peame kutsuma välja politsei. Me ise ei tohi teda kainestusmajja viia.


Piletikontroll on olnud ikka üks mupo oluline tegevus. Viimase nelja aasta jooksul, mil ma iga päev bussiga tööle ja koju sõidan, pole ma aga kontrolli trehvanud. Kas jäneseid jääb siis vähemaks ja neid pole vaja enam kontrollida?


 Siis teil on küll vedanud, sest piletikontrollid on väljas iga päev. Nad alustatavad juba hommikul vara ja kontrollimine käib päev läbi. Kuna Tallinnas on linnaelanikele tasuta sõit, siis loetakse ka kõik need linnakodanikud, kes pole oma kaarti ühissõidukis valideerinud, piletita sõitjaks, ehkki neil pole piletit vaja ja nad peavad oma kaarti ainult validaatori ees vibutama.


Me oleme ikka nendele, kel see roheline kaart ja tasuta sõidu õigus on, andnud võimaluse oma sõit validaatori juures ära kinnitada, mitte ei tõtta kohe trahvima. Mõned on tõesti lihtsalt unustanud seda tegemast, mõned jälle arvavad, et kui on tasuta sõidu õigus, siis pole vaja enam midagi teha. Igasuguseid õigustusi on kuulda. Teine asi on nendega, kel pole seda tasuta sõiduõigust. No kui on just näha, et inimene seisab raha näpus juhi kabiini kõrval ja ootab bussi peatumist, siis laseme tal selle pileti ära osta ega hakka trahvima. Aga muidu tuleb ikka trahv. Iga vahetus teeb päevas 30-50 trahviotsust.


Kas leidub ka paadunud jäneseid?


Kahjuks jah. On ka niisuguseid, kes on saanud mitu hoiatust, et ta pole oma kaarti valideerinud. Lõpuks tehakse talle trahv ära. Inimene, kes kogu aeg nagu lausa küsiks seda trahvi, ei saa ka lõputule mupo vastutulelikkusele loota. Viimasel ajal on muutunud  problemaatiliseks kontingendiks välismaalased, kes ei taha piletit osta. Need on siia ajutiselt tööle tulnud inimesed idapoolsetest riikidest. Ega tööandjad vist ka ei viitsi neid teavitada, milline Tallinnas ühissõidukite kasutamise kord on.
Kui mõni Ukraina ehitaja pidevalt jänest sõites vahele jääb, oleme sunnitud teavitama polisteid ja piirivalvet. Järgmiste töölubade vormistamisel võidakse niisuguseid asju arvesse võtta.


Milline on teie töötajate füüsiline vorm, kas on ka mingid normid, mida tuleb täita?


 Praegu meie töötajatele mingeid kehalise valmisoleku nõudeid pole, aga me oleme juhtkonnaga küll arutanud, kas ei peaks siiski olema mingi füüsilise tegevuse kontrollpakett, mida meie töötajad peaksid läbima. See ei peaks olema tingimata kohustuslik, aga võiks anda inimese töö hindamisel talle kõvad plusspunktid nende ees, kes füüsilisi katseid läbinud pole. Tervist ja vastupidavust on meie inimestel vaja ja igaüks peaks end natuke ka füüsiliselt liigutama. Aga paljude meie inimeste seas on kehakultuur au sees. Hea füüsiline vorm tagab meil ka hea toimetulemise tööga. Meie ametnikel pole luba relva tööülesannete täitmisel kasutada, me peame mõjuma ise nii veenvalt, et inimesed lõpetaksid korrarikkumise ja käituksid seaduskuulekalt.


Kas sel juhul on väga  tähtsad teie töötajate läbirääkimisoskused ja nende psühholoogilised võimed?


Neid koolitusi meie inimestele tehakse. Nad saavad tarkusi, kuidas jääda peale ka vestluses kõige raskemate tegelastega. Teeme igasuguseid videotreeninguid ja analüüsime ette tulla võivaid olukordi. Kui meile helistatakse ja kukutakse lihtsalt sõimama, siis ei tohi me ka telefoni lihtsalt nii-öelda hargile visata, vaid peame väärikalt kõne lõpetama. Igas olukorras peab jääma juhtijaks, mitte ei tohi teise poolega kaasa minna ja alluda provokatsioonidele. Niisuguseid treeninguid me teeme päris palju. Eks rääkimine ja inimeste mõjutamine ongi meie põhitöövahend.


Aga õnneks pole neid oskusi väga palju vaja kasutada, sest üheksakümmend pluss protsenti inimestest saab aru, kui vormis inimene neile viisakalt seletab, mis rikkumise nad on toime pannud, ja käituvad adekvaatselt ega jätka oma pahategu. Selle väikese vähemusega siis kulutamegi oma ressurssi ja vaidleme ning vahel tuleb ka politsei appi kutsuda.


Kas sellest võib välja lugeda, et inimesed muutuvad üldiselt üha seaduskuulekamaks?


Oleneb mis valdkonnas. Me tegeleme ka heakorraga ja tundub, et selles osas on toimunud küll suur edasiminek. Võtame linna üldise korra, oma majaesise puhastamise sügisel puulehtedest ja talvel lumest ja libedusest. Kui meie inimesed on kedagi korra või  kaks selles osas hoiatanud või karistanud, siis nad on muutunud kohe hoolikaks. Palju sa ikka lased endale ühte ja sama asja öelda. Võetakse kätte, tehakse korda ja hoitaksegi korras.


Aga parkimisega nii lihtsalt ei lähe. Kuigi ollakse karistatud, jäetakse oma auto ikka sinna, kuhu ei tohi. Loodetakse, et ehk läheb õnneks. Aga paraku tavaliselt ei lähe õnneks. Tõsi, mõnes magalapiirkonnas oleme trahvide ja selgitustega saavutanud juba päris hea olukorra nagu libedusetõrje puhul, et kaua sa ikka kuulad, kuidas mupo jälle tuleb tüütama. Aga kahjuks igal pool see nii ei ole läinud. Magalates on kergem korda majja saada kui näiteks kesklinnas.


Ikka ei taha meie majade seintelt kaduda inetu grafiti. Kas sellega võitlemine on lootusetu üritus?


Kunagi me tegelesime ka sellega, kuid nüüd ainult niisuguste rikkumistega, mis kujutavad endast ohtu inimeste elule ja tervisele. Grafiti seda ei kujuta, kuigi käib närvidele. Nende kaakide jälitamine ja püüdmine on nüüd politsei rida. Et politseid aidata, võiksid majaomanikud panna üles kaamerad, siis saaks kergemini pahategijad kinni püüda. Mõne tegelase peletab juba see minema, kui kaamera seal maja juures olemas on. Põhimõtteliselt võib majaomanikku ka trahvida, kui maja on soditud ja ta seda korda ei tee. Aga viimasest ajast ma ei mäleta, et oleks seda tehtud. Küll aga kevadiste linna suurpuhastuste ajal on majaomanikele meelde tuletatud, et nad peaksid grafiti oma seintelt maha võtma. Palju vatti saavad ka elektrikapid. Me oleme teinud Eesti Energiale ettepaneku, et värvigu ise oma kapid nii, et neid ei hakata kohe üle sodima, tehku mingi kunstiteos sinna, aga nad pole vedu võtnud.


Üldiselt püüame kõik asjad lahendada alguses ilma karistusmeetmeteta. Vestleme, anname inimestele nõu ja vaatame, kuidas asjad hakkavad arenema. Tavaliselt see mõjub. Kui aga ei mõju, no siis tulevad ka trahvid.


Kas mõne asja puhul ei saagi trahvi teha, näiteks kui koer aias möödakäijate peale lõugab?


 See otseselt jah kellegi elu ega tervist ohtu ei sea, kuid kui kaevatakse, siis me peame koera omanikuga vestlema ja selgitama, et see häirib inimesi ning et koera tuleb õpetada mitte niimoodi rumalalt haukuma või siis panema neile haukumisvastaseid rihmu. Ja teiselt poolt – lapsi tuleks koolis teavitada ka sellest, et koera ei tohi õrritada. Sageli muutuvad loomad tigedaks, sest keegi on neid pidevalt ärritanud. On ka niisuguseid väljakutseid, et üksi jäetud koer ulub korteris valjusti. Ka see on koera omaniku poolt avaliku korra rikkumine. Rääkimata muidugi sellest, kui koer ründab ja tekitab inimestele ohtlikke vigastusi. Niisuguste koeraomanikega on meil ka tulnud tegeleda. Aga kui kass käib naabrimehe aias soristamas, siis ei ole meil küll võimalik midagi ette võtta. Selle peale on aga ka kaevatud. Üldse on palju asju, mis naabritele kellegi puhul närvidele käivad, aga ei ole lahterdatavad otsese rikkumise alla. Pidev psühhoterror ei erine ju ka sellest, kui sinu lemmikloom käib naabrile närvidele, aga munitsipaalpolitsei sel puhul ei sekku. Siin oleks vaja naabriga tõsiselt rääkida, ja kui see ei aita, siis minna kohtusse. Niisuguseid tsiviilasju lahendabki kohus. Kui kohus otsustab kedagi sanktsioneerida, siis on juba teine teema. Siis saab ka politseile kaevata, et naaber ei täida kohtuotsust.

 

 

 

Kui vajad mupot, helista 14410!


• Linnapolitseil on ka korrapidamisteenistus, mis haldab numbrit 14 410 ja töötab vahetult koost patrullidega. Korrapidamisteenistus tegeleb väljakutsetega, mis tulevad telefoni kaudu või meili teel. Need väljakutsed edastatakse kas sündmuskohale kõige lähemal olevale patrullile või vabale patrullile.


• Mupo ridadesse kuuluvad patrullid käivad väljas 24 tundi ööpäevas. Patrulli põhitöö on parkimiskorrast kinni pidamise jälgimine. Väga palju kaebusi on ka seoses prügi ja heakorraga. Suvel on rohkem kaebusi avaliku korra rikkumiste kohta, näiteks tarbib keegi alkoholi ja lärmab öösiti. Neid rahutuid joomasõpru tuleb vahel korrale kutsuda koos politseiga – kui on suuremad kambad ja peab ka inimesi kinni pidama, kainenema viima. Mupol inimeste kinnipidamise õigust ei ole. Vajadusel kaasataksegi politsei.

 

 

 

NAGU ANEKDOODIS: Blondiin teatab mupole, et ta mitte ei peatu, vaid lihtsalt pargib rattateel

 

Mida uhkem ja kallim auto, näiteks mõni maastur, Porsche või BMW,  seda ülbem on inimese käitumine. Sageli on auto omanik aga muretsenud rikkumiste õigustamiseks invakaardi.


Mupo sünnipäeval kõrge tunnustuse saanud linnapolitseinik Meelis Meerents rääkis patrullide töös ette tulevatest kentsakatest juhtumistest. "Oli kord juhus, et noor blond naisterahvas seisis oma BMW X5-ga Pärnu mnt 28 maja ees, kus ei tohi peatuda," meenutas ta. "Seal oli kolm rikkumist – peatumise keeld, seismine kõnniteel ja jalgrattarajal. Küsisime siis, et miks ta pargib oma autot sellises kohas, kus ei tohi peatudagi, ta vaatas suurte süütute silmadega otsa ja vastas, et ega ma ei peatugi, ma pargin siin. No see võttis ka palju näinud mupo töötaja kokutama. Me paarimehega ei osanud muud kui küsida, aga kust sa siis siia said, kui ei peatunud, kas UFO-d taevast pillasid su siia maha."


Meerentsi sõnul on meie inimesed muutunud üldiselt mõistlikumaks, aga mõned tegelased ei muutu ka. "Mida uhkem ja kallim auto, näiteks mõni maastur, Porsche või BMW,  seda ülbem käitumine," rääkis patullpolitseinik. "Isegi ähvardatakse patrulli ja küsitakse, kas sa siis ei tea, kes ma olen. Nende ülbitsejate seas on ka poliitikuid. Neile meeldib ka jätta oma auto sinna, kus on kollane pidev joon, mis keelab peatumise isegi invaliididel. Kui  näed väga uhket autot rikkumas liiklusseadust, siis tõenäoliselt on selle omanik või kasutaja hankinud endal invakaardi. Nende kaartide väärkasutamist tuleb kahjuks väga tihti ette. Me ei saa kontrollida, kas see kaart on õige inimese käes, kuna Eestis puudub ühtne invakaartide register. Ühe Tõstamaa invakaardiga pargitakse pidevalt Tallinnas invakoha peal. Ka Mikitamäel Räpina vallas välja antud kaardi kasutaja on sage invaliidi kohal parkija. Tornimäel seisab iga päev keskeltläbi paarkümmend masinat invakaardiga. Mis asja on invaliidil küll sinna? Eriti kui uhkest autost tuleb välja noor inimene. Kuu aega tagasi võttis politsei hoiule ühe väärkasutatud kaardi. Loodame, et nii hakkab juhtuma ka edaspidi ja niisugused rikkumised kaovad."


Möödunud nädalal läks Meerents koos oma paarilisega Kaubamaja juures ühe uhke auto juurde, mis seisis kahe liiklussuuna vahel kohas, kus auto ei tohi üldse seista ega sõita. "Küsisime siis kenalt noorikult, kes seal ohutulede vilkudes seisis, et mis autol viga on, kas me saame äkki aidata," meenutas Meerents. "Ta oli väga kohmetunud, oskas vaid küsida, mis juhtunud on. Me siis vastu, et teil on ikka juhtunud, et ohutuled vilguvad. Ja küsisime siis, kas ta juba helistas hädaabinumbrile 112. Ja et kus ohukolmnurk on, miks seda pole välja pandud. Siis soovitasime tal liiklusseadus veel kord läbi lugeda selle koha pealt, kus räägitakse ohutulede kasutamisest.


Selge, et ta tahtis ohutuledega legaliseerida oma viibimist keelatud kohas, aga kuna me lähenesime talle viisakalt, siis oli kurjus kadunud  ja vastu hakkamist ka ei tulnud. Ilmselt oli tal piinlik ja ta lahkus sealt. Niisugust ohutulede väärkasutamist tuleb ette väga tihti."


Omaette peavalu valmistav seltskond on välismaalased. Palju pargivad valesti Soome, Venemaa ja Läti kodanikud. "Küsisin ühe protesteeriva soomlase käest, et kui suur siis Soomes see trahv oleks niisuguse rikkumise puhul. Tal jäi suu päris lukku selle peale – selge see, et üsna soolane," rääkis Meerents. "Aga siin ei taha nad aru saada, et üldse midagi valesti teinud on. Niisamuti püüdis väita ka üks Vene numbriga autot juhtinud vanem mees. Küsisin siis talt, et kas ta miilitsale ka niimoodi ütleks. See pani ka temal suu kinni."

Laadimine...Laadimine...