LOODUSEÕPETAJA: Üks ilusamaid asju Euroopas on Tallinna tasuta ühistransport

"Tallinna ja tema ümbruse suur eripära on pankrannik, mis on Põhja-Eesti üks kõige ilusamaid ja võiks kuuluda ka UNESCO maailmapärandi nimekirja," ütles loodusemees Martin Suuroja, kes plaanib linlastele matku pakkuda. "Lisaks on Tallinna eripära tammikute rohkus. Meil on loomaaed tammikus, meil on vabaõhumuuseumi ümber tammik, Kadriorg asub tammikus. Ka Kopli ots on tegelikult üks vana suur tammik, kus säilinud kaks linna võimsamat puud."

Pilt: Albert Truuväärt

LOODUSEÕPETAJA: Üks ilusamaid asju Euroopas on Tallinna tasuta ühistransport

Kai Maran

"Tallinna ja tema ümbruse suur eripära on pankrannik, mis on Põhja-Eesti üks kõige ilusamaid ja võiks kuuluda ka UNESCO maailmapärandi nimekirja," ütles loodusemees Martin Suuroja, kes plaanib linlastele matku pakkuda. "Lisaks on Tallinna eripära tammikute rohkus. Meil on loomaaed tammikus, meil on vabaõhumuuseumi ümber tammik, Kadriorg asub tammikus. Ka Kopli ots on tegelikult üks vana suur tammik, kus säilinud kaks linna võimsamat puud."

Kullo huvikeskuses lapsi loodust armastama õpetava, paari-kümne loodusraamatu autori ja matkajuhi Martin Suuroja sõnul asuvad Eesti kaunimad ja põnevamad paigad just Tallinnas ja selle lähiümbruses. Mees, kes rajas koos linna keskkonnaametiga Löwenruh' parki matkaraja, soovib väikese tasu eest viia elanikke nendesse kohtadesse matkama.

Teil on plaan korraldada tallinlastele põnevaid loodusreise. Milles täpsemalt see plaan seisneb?

Mul on mõte korraldada Tallinna inimestele nädalavahetustel loodusreise, reisibuss võiks startida linna keskelt. Seda analoogselt praegustele kooliõpilaste matkadele, kus huvilised tasuvad osaluse eest teatud summa. Olen olnud aastakümneid Jaan Riisi kutsel ka tema üle-eestiliste reiside matkajuht, nii et kogemuste põhjal oskan igale rühmale jõukohase marsruudi valida. Mina arvan, et tallinlane on selline inimene, kes tuleb matkale heameelega. Tallinna ja mingil määral ka Harjumaa koolidele olen loodusmatku korraldanud juba 15 aastat. Matkamine on saanud minu hobiks ja kutsumuseks – viimase kahe ja poole aasta jooksul olen käinud iga päev ühel matkal. See teeb 2013. detsembrist alates umbes tuhat matka.

Milliseid matkaradu te siis tallinlastele pakuksite?

Põnevaid matkaradu on Tallinnas palju, võtkem või Harku õpperada või Pääsküla rabarada. Tallinna ja tema ümbruse suur eripära on ka Põhja-Eesti klint, mille uurimist võib nimetada minu isa elutööks ja mis mis võiks kuuluda ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tallinna ümbruse pankrannik on Põhja-Eesti üks kõige ilusamaid.

Lisaks on Tallinna eripära tammikute rohkus. Meil on loomaaed tammikus, meil on vabaõhumuuseumi ümber tammik, meil on Kadriorg tammikus, ka Kopli ots on tegelikult üks vana suur tammik, kus säilinud kaks linna võimsamat puud. Neist ühe ümber teeb tramm lõpp-peatuses tiiru. Põnevaid ja avastamist väärivaid kohti on väga palju. Aegna saarel on Eesti üks suuremaid kivikülve oma suurte hiidrahnudega. Tänu linna keskkonnahariduskeskusele on Aegna korras ja hooldatud ning näeb välja nagu mõni Rootsi saar.

Mil moel me argipäeval enda ja oma kaaslaste loodusehuvi ja liikumisharjumusi ergutada saaksime?

Kõige tähtsam asi on minu arvates piirata oma autokasutust. Seda eelkõige lihtsalt sellepärast, et inimene saaks liikuda. Inimese tervise seisukohalt on tähtis, et tema kehakaal oleks pikkusega korrelatsioonis, siis on inimene terve. Kui see käest ära lasta, hakkavad igasugu jamad. Kõige suurem võti on selles, et me ei tohi nii palju istuda. Kui sa juba istud päev otsa arvuti taga oma tööd tehes, siis kui sa lähed koju, pole võimalik, et sa taas autosse istuksid.

Mis aitaks autoga sõitmise harjumusest üle saada?

Tallinna tasuta ühistransport on minu arvates üks ilusamaid mõtteid, mida Euroopa riikides üldse on välja mõeldud. See on täiesti geniaalne, mis on tehtud! Inimestele on ühissõidukites sõitmine prii – see on imeline mõte! Ainulaadne ja fantastiline mõte! See on inimlik ja suurepärane mõte, mis kindlasti innustab autot koju jätma. Kõige tähtsam siin on võrdsuse printsiip – ühine tulu, mida linn saab kasutada, suunatakse kõikide heaolusse! See on vapustavalt hea mõte. Saada inimesed keskkonnasõbralikult liikuma on suur asi. Vast võib seda võrrelda vanas Kreekas-Roomas tehtuga, kus teater oli inimestele tasuta.

Millist loodusega seotud ametit te igapäevaselt peate?

Olen linna huvikeskuses Kullo loodusringi õpetaja. Loodusring õpetab lapsi keskkonda hindama ja kaitsma ning avastama looduses olevaid seoseid. Õpime tundma kodukandi loodust ja kultuurilugu. Olen koos linna keskkonnaametiga rajanud Löwenruh` parki loodusklassi jaoks ka oma matkaraja, mida eelmisel aastal koos uuendasime. Eesti kõige jämedam ja kõrgem seedermänd oli ära kuivanud, tal oli suur üraskikahjustus sees. Selle asemele istutasime kolm uut lehist. Uuendasime ka infostende. Selleks suveks on nüüd Löwenruh` pargi matkarada taas korras, mis on suur asi.

Kuidas hindate kooliõpilaste matkahuvi?

See on kahjuks kõvasti kahanemas. Paljude koolilaste kehakaal on ka paigast ära ja see tähendab igapäevaseid probleeme veresoontehaigustest suhkruhaiguseni. Olen küll õpilastel juba viisteist aastat n-ö natist kinni võtnud ja matkadele viinud, kuid ilma kooli õpetajate siira huvita oleks raske seda teha. Nii võib juhtuda, et noored lõpetavad kooli ja võib-olla ei saagi teada, millised looduskaunid paigad tegelikult nende aia taga on. Eriti juhul, kui ka vanemate matkahuvi juhtub leige olema. Kui keskkoolinoortega rabamatkal oleme, tunnistab sageli mõni tüdruk või poiss, et tead, ma olen esimest korda rabas. Ometi oleme ju Soome järel rabade arvult maailmas teine riik, kus rabastunud alasid on üle 20 protsendi. Neid kohti peaksime kõik tundma.

Samas on mul mõnikord olnud isegi kolm matka päevas. Just käisime Nõmme gümnaasiumi 10. klassi lastega Lahemaa kandis. Neile väga meeldis, ilm oli ka suurepärane. Avastasime, et Nõmmeveskis on Eesti kõige ilusam lõkkekoht, kõrge kaldapealse liivakivipaljand meenutab Lõuna-Eesti Ahja paljandeid.

Kas kahaneva loodushuvi taga võib olla liigne arvuti taga istumine?

Võib olla ka vastupidi. Võib võtta oma tahvelarvuti ja teha mõnest rabataimest pildi. Võib otsida selle pildi järgi arvutist taime nimetuse üles ja selle liigikirjeldust juurde lugeda. Nii et arvuti võib hoopis aidata loodusega sõbraks saada. Samas ei saa tehnika kasutamist ühele poole kreeni lasta. Et sa kasvadki nii, et ei käigi ise rabas või pole oma silmaga juga näinud. Selles mõttes on asi praegu natuke viltu.

Kas isa mõjutas teidki matkama ja loodust uurima?

Kui olin kooliõpilane, siis 1. juunil pani isa oma vana rohelise, väga vinge seljakoti selga – nii vastupidavaid ei saa praegu enam kuskilt – ja läks. Kui saabus 1. september, tuli kuskilt puu tagant laia naeratusega välja ja ütles tere. Kolm kuud ei olnud me kordagi näinud.
Geoloogina korraldas isa matku kogu Nõukogude Liidu piires kuni Kamtšatkani välja. Kalle Suuroja oli tolle ajastu kõige tuntum matkajuht, kelle juhtimisel käidi läbi ka polaar-Uraalid Koola poolsaareni. Tema organiseeris ja vastutas matkal kogu grupi ees, et sealt ikka eluga tagasi pääseks. Rasked matkad mägedes, tormis ja tuisus. Peab teadma, kuidas seal ellu jääda.

Ka teie olete nüüd aidanud kümneid matkaradu tutvustada – mida peate oma suurimateks saavutusteks?

Olen teinud matkaradade lühikirjeldused ja rajakaardid kõikidele RMK matkaradadele üle Eesti, neid on kokku ligi 150. Koos isaga oleme kirjutanud palju loodusraamatuid, viimane raamat Põlvamaast oli juba kahekümne esimene. Tallinna kohta tahan edaspidi kindlasti teha eraldi raamatu.
----------------------


Harjumaa on kõige mitmekesisema loodusega paik Eestis

"Harjumaal on kõige ilusamad laukarabad, kõige suurem karstiala, kõige tuntumad liukivid ja suuremad rändrahnud," ütles kauaaegne matkajuht Martin Suuroja.

"Harjumaa on oma loodusliku mitmekesisuse poolest rikkaim Eesti maakond," rääkis Suuroja. "Harjumaal on kõige ilusamad laukarabad, kõige suurem karstiala, kõige tuntumad liukivid ja suuremad rändrahnud. Siin on kõige rohkem nõiakive ja kõige ilusamad kivikülvid. Meil on imeilus Aegna, Naissaar ja Pakri saared. Kõik Kolga lahe üheksa pisisaart on taimestikult kardinaalselt erinevad, nende lähedal paikneb ka Soome lahe kõige tuntum hüljeste lesila. Harjumaa kõige võimsamasse põlispuusse, 300 aasta vanuse Tülivere hiietamme õõnsusesse mahub 24 esimese klaasi õpilast. Oleme seal pilti teinud, osa õlgadel kükitamas. Kõige ilusamad Eesti kadastikud kasvavad mitte Saaremaal, vaid Tallinna külje all Muuksi linnamäe ümber. Ka kõige võimsamad ja ilusamad joad ja joastikud on siin, rääkimata imekaunitest järvistutest ja nõmmedest. Türisalu ja Vahiküla joastiku ääres laiuvad looduslikud põõsasmarana väljad, milliseid pole kuskil mujal maailmas."

Huvilised saavad oma matkasoovist teada anda suuroja@gmail.com või tel 5343 3271.

Laadimine...Laadimine...