LOOMAAIA UUS DIREKTOR: Inimeste hoolimatuse tõttu võib mõnda liiki varsti näha vaid loomaaias

"Viimasel ajal võime rääkida liikide massilisest väljasuremisest inimese süül, ohustatud liikide kaitse on inimtsivilisatsiooni enesekaitse," ütles värske loomaaiadirektor Tiit Maran Pealinnale. "Kui me tahame edasi elada, siis peame hoidma seda elu, mis meid endid elus hoida aitab."

Pilt: Raepress

LOOMAAIA UUS DIREKTOR: Inimeste hoolimatuse tõttu võib mõnda liiki varsti näha vaid loomaaias

Ivo Karlep

"Viimasel ajal võime rääkida liikide massilisest väljasuremisest inimese süül, ohustatud liikide kaitse on inimtsivilisatsiooni enesekaitse," ütles värske loomaaiadirektor Tiit Maran Pealinnale. "Kui me tahame edasi elada, siis peame hoidma seda elu, mis meid endid elus hoida aitab."

Tiit Maran on tuntud loodusfilmide tegija Rein Marani poeg. Seni töötas ta loomaaia liigikaitselaboris, tegeledes meie ohustatud liikide, eriti Euroopa naaritsa kaitsmisega.

Kas kõhklesite ka, enne kui kandideerisite loomaaia direktori kohale? Kas see tähendab, et loomadega te enam nii palju tegeleda ei saa ja ees ootab suuremalt osalt n-ö paberitöö?

Kõhklesin kindlasti, sest mul on loomaaias olnud oma pikk kindel teerada, mida mööda olen liikunud. Kuidas senist tööd ja direktori kohustusi ühendada, eeldab väga põhjalikku mõtlemist. See ei tähenda minu jaoks teadusest loobumist, aga raskuskeskme ümbernihutamist tähendab see kindlasti. Oma teadlasetööd ei kavatse ma mingil juhul lõpetada, sest puhtakujuliseks administraatoriks hakata pole mul kunagi plaanis olnud. Ma proovin neid kahte asja ühitada nii, et mõlemad pooled võidavad.

Milline saab olema Tallinna loomaaed teie käe all?

Kui rääkida olulistest asjadest loomaaia arendamisel, siis kasutaksin selliseid sõnu nagu loodusharidus, teadus, loodushoid ja liigikaitse ka väljaspool loomaaeda. Kaugeltki vähem tähtis pole loomaaia puhul meelelahutus ja külastajate rahulolu meiega. Aga selle meelelahutuse hulka lisaksin ma meelsasti sõna hariv. Seega siis hariv meelelahutus, mida loomaaed peaks inimestele pakkuma. See peaks sisaldama õpetlikku sõnumit, mille inimesed loomaaiast lahkudes kaasa saavad.

Lisaks pean väga oluliseks, et me jõuaksime järgmisel aastal kokku panna loomaaia arengukava. See võiks olla üsna põhjalik dokument, mis määraks pikaks ajaks meie liikumissuuna ja eri tegevuste prioriteediastme. Oleks hea, kui kõik, kes loomaaia tegevuses osalevad, hakkavad seda tulevikuülesannet enam-vähem ühtemoodi nägema ja tunnetama. Ma leian, et tõhusa meeskonnatöö jaoks on see väga oluline.

Töötasite tükk aega loomaaia liigikaitse laboris. Millega seal tegelesite ja milliseid loomi labor päästa aitab?

Loomaaia labori peamine tegevus oli Euroopa naaritsa kaitsemine. See projekt muutis Tallinna loomaaia ka rahvusvaheliselt tuntuks. Meil õnnestus luua Hiiumaal selle liigi jaoks püsiv looduslik elupaik. Kui nüüd väga halvasti läheb, siis võibki see seal jääda Euroopa naaritsale maailma ainukeseks looduslikuks elupaigaks. Ei taha küll nii pessimistlik olla. Aga kui analoogsed tegevused mujal maailmas edukaks ei kujune, siis kahjuks nii läheb. See on iseenesest väga halb.

Miks me peame üldse loomaliike väljasuremise eest kaitsma?

Üksikud liigid peegeldavad elu suurt terviklikkust ja omavahelisi keerulisi seoseid. Biosfääri ökosüsteem toimib ikka kui tervik. Ka inimene sõltub kõigest sellest, mis on tema ümber.

Muidugi on looduses need omavahelised seosed üsna keerukad ja kõikidest sõltuvustest ja sidemetest üheselt aru saada on väga raske. Aga kui me aru ei saa ja arvame seetõttu, et neid seoseid ei olegi, siis võime küll kergesti iseendale ehk inimkonnale karuteene teha.
Võime seega öelda, et kogu liigikaitse, eriti aga ohustatud liikide kaitse on kogu tänase inimtsivilisatsiooni enesekaitse. Kui me tahame edasi elada, siis peame hoidma seda elu, mis meid elus hoida aitab.

Millised loomad on Eestis kõige ohustatumad ja mis on selle põhjus, kas elupaikade hävitamine, toidupuudus või midagi muud?

No väga ohustatud liik on praegu teatavasti lendorav. Sellest on küll viimasel ajal palju räägitud, kuid asi on tõsine. Samuti on üsna kehvas seisus üks väga ürgne ja meile iseloomulik liik nagu ebapärlikarp. Hea meel on aga tõdeda, et mõnede ohus olnud liikide kaitsel on saavutatud ka märkimisväärset edu. Näiteks kotkad, kes olid kehvas seisus, aga kelle arvukus on hakanud taastuma. Loomade elupaikade hävimises on süüdi inimene ja tema mõtlematu tegevus looduse kallal. Sageli võib see luua soodsa olukorra hoopis võõrliikide sissetulemiseks.

Muidugi mõjub loomade elule halvasti igasugune inimtegevus, mis halvendab looduskeskkonda. Lisaks veel kaudsed mõjud, mida on raske hinnata, neid ei ole kohe näha. Kipume metsa paraku nägema kui mingit viljakat põldu, millelt võib koristada saaki. Aga mets on siiski märksa keerulisem organism ja kogu ökosüsteemi väga oluline osa. Võtame või hapniku loomise, milles metsal on asendamatu roll.

Rääkimata juba CO2 sidumisest, mis loob meile parema elukeskkonna. Et sellest kõigest aru saada, peamegi arendama looduse kui üpris keerulise süsteemi mõistmist, mida võiks nimetada loodushariduseks. Eriti tähtis on viia need arusaamad lasteni, sest nemad hakkavad tulevikus otsuseid tegema ja seda maailma oma tegevusega muutma.

Kas loodust mõistmata võib inimeste tegevus viia olukorrani, kus võimegi mõnda looma näha ainult loomaaias, sest looduses on ta juba välja surnud?

Loomulikult, see oht on enam kui tõenäoline. Muidugi on ka looduses olelusvõitlused ning ilma inimese vahelesegamisetagi osa liike kaob ja uusi sünnib juurde, kuid viimasel ajal võime siiski rääkida liikide massilisest väljasuremisest, mis on põhjustatud inimese tegevusest. Ilma loodushariduse levitamiseta pole võimalik seda peatada. Kui vaadata maailma punast raamatut, siis peame kahjuks tõdema, et inimeste lähedased vennad, kõik suured inimahvid on juba sattunud kogu maailmas kriitiliselt ohustatud liikide hulka. See on ilmekas näide, kuidas mõjutab inimtegevus elusat loodust maailma eri nurkades. Samas on pandakarude silmnähtavalt paranenud olukord tõestuseks, et juba peaaegu välja surnud liiki on võimalik päästa, kui inimene asja tõsiselt kätte võtab. Seegi on juhtunud ainult tänu inimkonna teadlikkuse kasvule ehk tänu loodushoiu propagandale.

Kuidas veel meie loomaaed looduse rikkuse eest seisab?

Tallinna loomaaed on olnud edukas ka loomade järglaste saamisel, me osaleme paljudes Euroopa selle ala ühistegevustes. Lisaks püüame inimesi harida, viia nendeni sõnumit, et loodust ja loomi tuleb paremini mõista. See aitab ka meil edasi kesta. Meil on selleks kõik võimalused, võtame kas või toreda loodushariduskeskuse, kus lapsed käivad hea meelega, et oma maailmapilti avardada ja koos midagi huvitavat ette võtta.

Milliste loomadega te kõige paremini klapite?

Kiskjad, eriti just väikekiskjad on need, kellega ma olen kõige rohkem tegelenud. Tänu sellele on nad mulle kõige tuttavamad ja kõige omasemaks saanud. See ei tähenda, et teised oleksid minu jaoks kuidagi vähem armsad või olulised.
---------------------------
Tiit Maran korraldab naaritsa kaitsmist kogu maailmas

Loomaaia eelmine direktor Mati Kaal
Ma võin Tiit Maranit pidada enda kasvandikuks. Omal ajal, kui tekkis vajadus hakata loomaaias tegelema naaritsa kui liigi kaitsmisega, siis ma otsisin mõnda tudengit, kes selle vastu huvi tunneks ja sellega ka toime tuleks. Siis võttis Tiit asja enda peale. Nüüdseks on ta jõudnud doktorikraadini ja koordineerib seda tegevust kogu maailma loomaaianduses. Ta on olnud igatpidi tubli mees, kui see oleks minust sõltunud, siis ma oleksin ta kohe selle direktorikoha peale pannud.
Muidugi ma saan aru, et tema enda jaoks see kõige kergem ei ole. Tal on üsna suur koormus oma teadustegevuse juures ja sellest pole tal kindlasti võimalik loobuda. Eks ta peab siis oma koormust kasvatama, midagi ei ole parata. Minu arvates peab üks õige loomaaiadirektor olema eelkõige spetsialist, oma ala tundja, sest loomaaiandus on väga mitmetahuline valdkond. Sellest ei saa aru sugugi kõik need, kes kaugemalt selle asja peale vaatavad.
---------------------------
Maran on loomaaia jaoks just õige inimene

Zooloog Aleksei Turovski:
Mul on väga hea meel, et sellele kohale on asunud tõeline loomaaednik, kes läbinisti tunneb loomaaia elu. Pean väga lugu Tiidust kui teadlasest ja ma ei kahtle, et see oli hea valik. Tallinna loomaaia juhiks on saanud väga õige inimene.

Laadimine...Laadimine...