MAILIS REPS: Tõstame õpetajate palka igal aastal 100 euro võrra

"Soovime, et õpetajate palkade alammäärad tõuseks saja euro võrra igal aastal," ütles haridusminister Mailis Reps intervjuus Pealinnale. "Ka lasteaiaõpetajad ja eripedagoogid peavad tundma, et nad on meie haridussüsteemis väärtuslikud."

Pilt: Albert Truuväärt
Intervjuu Haridus

MAILIS REPS: Tõstame õpetajate palka igal aastal 100 euro võrra

Kairi Ervald

"Soovime, et õpetajate palkade alammäärad tõuseks saja euro võrra igal aastal," ütles haridusminister Mailis Reps intervjuus Pealinnale. "Ka lasteaiaõpetajad ja eripedagoogid peavad tundma, et nad on meie haridussüsteemis väärtuslikud."

Tallinna haridusjuhtide kohtumisel Õpetajate majas rääkis haridusminister Mailis Reps lähiaja olulisematest muudatustest haridussüsteemis.

Milliseid uuendusi soovite haridussüsteemis ellu viia?

Soovime, et õpetajate palkade alammäärad tõuseks saja euro võrra igal aastal. Oleme otsustanud alusharidust ehk lasteaiaõpetajaid rohkem toetada ning ühtlustada lasteaiaõpetajate palku.

Kõige suuremaks muutuseks võiks lugeda seda, et me oleme jõuliselt pilti toonud lasteaiaõpetajad ja ka tugiteenused, sealhulgas logopeedid, kooli-psühholoogid ja eripedagoogid, kes alates 2013. aastast on kõikunud selle vahel, kas nad on siis õpetajad või mitte. Me tahaksime nii lasteaiaõpetajate kui ka eripedagoogide puhul näidata, et nad on osa meie haridussüsteemist ja võrdselt väärtustatud ka rahalises mõttes.

Mis saab riigigümnaasiumide plaanist? Kas lapsed võiksid siiski soovi korral ka 12 aastat ühes koolis käia?

Ma ei ole kunagi arvanud, et riik on parem kooliomanik kui omavalitsus. Riik võib hariduspoliitikat suunata, aga kõige parem oleks see, kui omavalitsus korraldaks haridust ise. Eelmine valitsus ei olnud riigigümnaasiumide plaani lõpuni läbi mõelnud, nii et kõik maakonnad saaksid kaasa tulla. Tuleb olla natukene ootel ja anda aega ka selles osas, kui palju meil on üldse rahalisi võimalusi edasi minna. Vastavalt eelarve olukorrale räägime me praegu kas ühest või kolmest gümnaasiumist. Ka Harjumaal on mitu piirkonda, kes väga tahaksid selle plaaniga ühineda, sellepärast peab eelkõige vaatama, kui suur on meie rahaline võimekus selles osas.

Tallinna linnal ja ministeeriumil pole mingit plaani muuta kõiki Tallinna koole riigigümnaasiumideks. Tallinnaga on praegu võetud rahulik tempo ja midagi väga radikaalselt me sel aastal ei reformi. Praegu ju sellist puhast gümnaasiumit Tallinnas ei ole.

Riigigümnaasiumide plaan saab töötada siis, kui see on üks osa haridussüsteemist. Kogu süsteem tuleb luua koos nii, et see ei tule kellegi arvelt. Siis võetakse see algusest peale omaks.

Millist kahju on eelmise valitsuse otsused teinud ja kui lihtne on neid heastada?

Kõige suurem probleem, mis praegu on väga valusalt välja löönud, on kohaliku omavalitsuse ja riigi kaklus. Selline probleemide kohtu kaudu lahendamine, mitte nende läbirääkimine, on väga valus. Alates õppevara süsteemist, kus kohalik omavalitsus ja riik on kohtus, ja lõpetades muude valdkondadega. Selline olukord ei ole hea ega mõju arendavalt kellelegi.

Teine valdkond, mis on täiesti kõrvale jäänud, on eesti keele kui riigikeele õpetus. See on palju aastaid olnud paberil ja kohustuslik, mitte reaalne tegevus. Mis puudutab lasteaedasid ja metoodilist materjali, siis ka selles osas oleks võinud palju rohkem ära teha. Samuti pole tugiteenuste ja erivajadustega lastega peaaegu kümme aastat vahepeal tegeldud, millest on väga kahju.

Mida peaks kiiremas korras muutma? Kas kõige põletavam ongi erivajadustega laste ja nende õpetajate toetamine?

Vaatame täielikult ümber kogu erivajadustega laste toetamise. Haridus- ja teadusministeerium tahab juba järgmisel aastal rahastada tugiteenuseid lasteaedades, tegevustoetuse sisse arvestatakse siis lisatugiteenused. et seal oleksid olemas nii logopeedid kui ka abiõpetajad. Kui hariduses läheb nii hästi, kui loodan, saame 2018. aastal erivajadustega lastele pakkuda täiesti teistsugust rahastust. Kui on kas või üks laps, kes vajab eri tuge, siis peab teenuste ring seda võimaldama.

Sinna hulka kuulub nii logopeediline tugi kui ka näiteks pika haigusperioodi tulemusena abiõpetaja vajadus. Tallinnas on klassid siiski piisavalt suured. Kui õpetaja ei suuda kolmele eri rühmale klassis piisavalt tähelepanu pühendada, peab tal olema piisavalt tugistruktuure, kes teda toetavad.

Teine valus teema on lasteaia ja kooli koostöö, mille hulka kuulub ka õpetajate väärtustamine. Murekohti, mida kiiremas korras lahendada, on muidugi veel, nagu näiteks õpikute ebaühtlane kvaliteet või õppevahendid venekeelsetes koolides.

Milline võiks olla Eesti kool viie või kümne aasta päras?

Huvitav on jälgida, et kui me vaatame neid debatte, mis olid kümme või 15 aastat tagasi, ja jälgime seda, mida positiivset PISA test välja toob, siis on hea meel tõdeda, et me oleme teinud õigeid otsuseid. 15 aastat tagasi oli väga elav diskussioon sellel teemal, kas riik peaks tegelema hariduses nii palju sotsiaalsete küsimustega, nagu huviharidus, koolitoit, transport, ja veel mitmete toetustega. Siis öeldi, et haridus peaks tegelema haridusega, mitte sotsiaaltööga. Praegu on OECD nii Eesti kui ka Soome puhul välja toonud, et kogu selle tegevusega on pigem tasakaalustatud regionaalseid erisusi – nii vaesust kui ka majanduslikke probleeme. Seega võiks öelda, et nende otsuste õigsus, mida me täna teeme, selgubki 15 aasta pärast. Tänane kõige suurem muutus on see, et me suudaks märgata ja kaasata erivajadusega last koolis, miks mitte juba lasteaiast alates. See on üks tänase päeva kõige suuremaid muutusi, aga seda tuleb teha rahulikult ja mõistvalt, kõigile lastele mõeldes.

Koolikiusu suhtes valitsegu nulltolerants!

"Koos lastega tuleb paraku kooli kodus vohav perevägivald," tõdes Mailis Reps.

Repsi sõnul tuleks kindlasti tegeleda koolikiusamisega. "Praegu ütleb kahjuks iga viies laps, et ta on suuremal või väiksemal määral kiusamist kogenud, ning see on tegelikult talumatu," selgitas minister. "Ma väga loodan, et kümne aasta pärast me vaatame tagasi ja ütleme, et suutsime seal läbimurde teha. Peab valitsema nulltolerants, mõistmine, et naljal on piirid ja kiusamine on midagi, mida me ei saa kõrvalt vaadata. Kui vaadata vägivalda laiemas plaanis, siis kooli tuleb tegelikult ka perevägivalla teema. Ma loodan, et kümne aasta pärast näeme seda pigem õudusttekitava erandina kui sellena, kuidas see praegu on meie ühiskonnas esindatud."

Laadimine...Laadimine...