MARTINSON UUEST SUPERHAIGLAST: Moodsaimas haiglas saab päästa rohkem elusid!

"Me peame mõtlema 50 aastat ette," lausub abilinnapea Merike Martinson. "Sellest saab Eesti moodsaim haigla. Sünnib uus meeskond, paranevad ravivõtted ning patsient saab kogu ravi ühest kohast." Tallinna suurhaigla projektijuht Sven Kruup lisab: "Tänapäeva haigla on kõrgtehnoloogiline tehas, ei saa sõita 80 aastat vana auto ega lennukiga, siis sa ei jõua sihtkohta."

Pilt: Albert Truuväärt

MARTINSON UUEST SUPERHAIGLAST: Moodsaimas haiglas saab päästa rohkem elusid! (1)

Maarja-Liis Arujärv

"Me peame mõtlema 50 aastat ette," lausub abilinnapea Merike Martinson. "Sellest saab Eesti moodsaim haigla. Sünnib uus meeskond, paranevad ravivõtted ning patsient saab kogu ravi ühest kohast." Tallinna suurhaigla projektijuht Sven Kruup lisab: "Tänapäeva haigla on kõrgtehnoloogiline tehas, ei saa sõita 80 aastat vana auto ega lennukiga, siis sa ei jõua sihtkohta."

Kui Rocca Al Mare hiiglaslikus kaubanduskeskuses on näiteks 57 000 m2 pinda, siis Tallinna uues superhaiglas saab pinda olema kaks korda nii palju kui linna suurimates kaubanduskeskustest. Haigete ja nende ravijate tarbeks on ette nähtud ligikaudu 40 000 ruumi ja kuni 120 000 m2 ravipinda. Haigla projekteerimiseks kulub 300 inimese töö ning ehitamiseks paarsada miljonit eurot. Uus haigla peaks endasse koondama praegused Ida- ja Lääne-Tallinna haigla, mille hooned on kohati kuni 80 aastat vanad. Pealinn tegi intervjuu abilinnapea Merike Martinsoni ja haigla projektijuhi Sven Kruupiga.

Miks on vaja luua uut haiglat, kas olemasolevaid ei saaks odavamalt moodsaks kohendada?

Merike Martinson (M.M.): Me hakkasime omal ajal lastehaiglat tükk tüki haaval renoveerima, aga palju ratsionaalsem ja soodsam on ehitada uus hoone nullist. Miks selle projekti vastu on väga suur huvi – sest sellist n-ö põllu peale päris uhiuut haiglat pole Eesti Vabariigis seni veel keegi ehitanud. See saab pärast ehitamist olema kindlasti kõige moodsam haigla Eestis. Uue suurhaiglaga alustamine võttis väga kaua aega, mitte keegi ei julgenud kaua seda otsust teha. Aga meie linnavalitsus on alati teinud suuri ja radikaalseid plaane. Ja kaks aastat tagasi otsustasime, et me peame seda tegema, sest vanades hoonetes pole tulevikus võimalik enam patsientidele parimat ravi pakkuda.

Sven Kruup (S.K.): Tallinna keskhaiglate käsutuses on praegu hooned, mis – kurb öelda – on 40, 60 ja isegi 80 aastat vanad. Nii nagu 80 aastat vana autoga on tänapäeval keeruline sõita, rääkimata võidusõidust, nii on vanades hoonetes keeruline inimesi nüüdisaegsel viisil ravida. Tänapäeva haigla on kõrgtehnoloogiline tehas ja kui selle haigla infrastruktuur ravimist ei toeta, siis on ravimine optimaalsest oluliselt töömahukam. Ei saa ratsionaalselt kasutada tehnikat ega tööjõudu.

Kuidas uus haigla konkreetselt aitab inimesi paremini ravida?

M.M: Küsimus pole selles, et me n-ö valame vaid betooni ja ehitame uue hoone. Uues haiglas saab anda ka väga palju paremat arstiabi. Me ei ravi ju üksnes pliiatsi ja paberiga, vaid meditsiinis on vaja kasutada kõrgtehnoloogilisi seadmeid, mis pidevalt uuenevad. Uusi ruume on seega vaja kolmel eesmärgil: kõrgtehnoloogia jaoks, patsiendi mugavamaks teenindamiseks ja arstide efektiivsemaks tööks. Kui ravi osutamine on kontsentreeritud, siis on see nii ratsionaalsem kui ka patsiendisõbralikum. Tulemuseks on kiiremad uuringud, kiirem diagnoos, kiirem ravi.

Näiteks Amsterdami ülimoodsas haiglas kehtis standard, et viie päevaga peab olema kopsupõletik ravitud. Uus haigla saab oma kasutusse kõige nüüdisaegsema tehnoloogia ja tulemuseks on ka parim raviprotsess.

S.K.: Vana hoone on sageli sellise logistilise konstruktsiooniga, mis ei võimalda inimesi tulemuslikult ravida. Kui hakkame mõtlema, et meil on üks 50 aastat vana jalgratas... aga üks tänapäeva haigla on oma keerukuselt rohkem lennuk. Ja kui me peame nii vana lennukiga kuhugi lendama, siis on kohalejõudmine selgelt kõrgendatud riskiga. Tänapäeval peaks üks operatsioonituba olema vähemalt 50 ruutmeetrit suur. Kui toimub raskema kategooria operatsioon, siis on tuba tehnikat täis. Vanades majades on opituba aga vaid 30 ruutu, sul ei mahu lihtsalt tehnika ära. Tehnoloogia uueneb keskmiselt seitsme aasta tagant ja ka nende arengutega on vaja pidevalt kaasas käia.

Kas patsient ei pea enam uuringute tegemisega nii kaua ootama?

M.M.: Lõpeb patsientide jooksutamine ühest kohast teise. Samuti ei dubleerita enam nii palju uuringuid ning patsiendile on kogu raviprotsess palju mugavam ja kiirem.

S.K.: Praegu on patsiendi teekond kohati kannatuste rada, ta läbib lõputu hulka labürinte, et saada diagnoosi. Inimene ei pea aga mööda ilma ringi hulkuma, et saada teada, mis ta haigus on. Patsiendile on vajalik see, et ta tuleb ühte kohta ja saab kogu diagnostika. Praegu paneb haige tohutult oma aega huugama.

Kuidas suurhaigla sünd otseselt tõstab arstide professionaalsust?

M.M.: Meil peaks tekkima meditsiinikaadri osas uus kvaliteet. See pole vaid kahe haigla liitmine, vaid sünnib ka uus meeskond. Ja loodame, et ka noori tuleb juurde. Näiteks meditsiinitöötajate küsitlus näitas, et nende jaoks pole esimesel kohal mitte palk, vaid töötingimused. Kus on innovaatiline keskkond, sealt ei lahkuta. Meie palgavahe Soomega pole enam nii suur. Kui alguses oli see kümnekordne, hiljem viiekordne, siis nüüdseks vaid kahe-kolmekordne. Paljud noored arstid tahaksid töötada Eestis, kui oleks parem töökeskkond.

S.K.: Selleks, et kirurg oleks vormis, peab ta tegema vähemalt 150 operatsiooni aastas. Suured keskused tagavad arstidele piisavalt suure tegevusmahu, arstid saavad nii suure igapäevase töökogemuse, et suudavad teha asju pidevalt hästi ja ka ühtemoodi. Seda toetatakse ka ravistandarditega. See muudab patsiendile ravi ka turvalisemaks. Ravi headus ei sõltu enam nii palju sellest, kas patsient satub n-ö suure, keskmise või kehva "kunstniku" noa alla. Igal päeval ja kellaajal saab patsient enam-vähem samasugustele standarditele vastavat ravi.

Nõukogude ajal oli meditsiinieripära teatavasti see, et hästi läks vaid siis, kui sattusid suure meistri käe alla.

Kas arstid toetavad uue haigla ehitust ja mis juhtuks siis, kui uut superhaiglat ei ehitataks?

M.M.: Kui me ei ühendaks Tallinna haiglaid, siis töötaksid need edasi eraldi majades ja ei tekiks nii tugevat meeskonda. Nüüd, kui kõigi kliinikute juhid on osalenud haigla loomise tööprotsessis, on nad kõik ka uuest haiglast vaimustuses. See võimaldab uut taset. Noored ei taha töötada vanas majas, nad tahavad uut moodsat töökeskkonda. Nagu öeldakse – et noorte silmad säraks. Lisaks saavad uues haiglas kujuneda välja tõelised nn kompetentsikeskused omal erialal. Iga spetsialist tahab ju saavutada parimat. See tähendab, et uues haiglas on heal tasemel diagnostika, ravi ja kõik muu. Ja kui me praegu haiglat planeerime, siis sel moel, et ta oleks vähemalt 50 aastat kaasaegne. Me peame teadma kõiki trende tervishoius, oleme käinud teiste riikide haiglates, kaasame rahvusvahelist kogemust.

S.K.: Hollandis, kus on tipptasemel haiglad, uuendatakse neid iga 25 aasta järel. Kui meie uut haiglat ei ehitaks, siis arstiabi kättesaadavus inimeste jaoks üha halveneks. Halva logistikaga majades ning üha väheneva tööjõuga ei suuda sa lihtsalt enam parimat teenust pakkuda. Lääne-Tallinna haigla arstide keskmine vanus on näiteks juba 50 pluss, mis on ülimalt kriitiline. Palkadega me ei konkureeri veel tükk aega, aga peame suutma pakkuda arstidele maksimaalseid erialase arengu võimalusi ja moodsat töökeskkonda. Kui me ei ehita uut haiglat, oleme allakäiguspiraali peal ja kaotame veel rohkem arste.

Uues haiglas saab tekkida ka nn superspetsialiseerumine, mis annab haigetele täiendava garantii ja kvaliteedihüppe. Iga eriala sees on variante, kuidas minna rohkem süvitsi, ravida paremini ka haruldasemaid haigusi. See loob märgatava kvaliteedihüppe.

----------

Ülim puhtus haiglas toob turvalisema ravi ja vähem surmi

Tallinna haigla projektijuht Sven Kruup ütleb, et uues haiglas hakkavad olema kindlasti sellised puhtusestandardid, mis toovad paremad ravitulemused. 

Millist kõrgtehnoloogiat haiglates tõenäoliselt näha saab?

Tulevad kindlasti hübriid-opitoad, mida praegu pole olemas üheski haiglas. Saame soonesiseselt ravida selliseid protsesse, mis on ülikõrge riskiastmega. Muidu on tänapäeval trend, et madala riskiga haigusi ravitakse soonesiseste sondidega, aga väga harva tehakse protseduure, mille puhul varitseb oht, et haige võib operatsiooni käigus surra. Hübriid-opitoas minnakse samuti tegema selliseid operatsioone kõigepealt soonesiseselt, 95% neist peaks õnnestuma. Vahel on vaja loetud minutitega üle minna lahtisele lõikusele ja uus meeskond on ootamas. Aga kui sa ei suuda seda üleminekut nii kiiresti teostada, siis võib patsient hukka saada.

Uues haiglas on ilmselt ka kiiskav puhtus?

Üks asi, millest häbenetakse rääkida, on see, et haige turvalisust tagatakse tänapäeval ka tehnikaga. Opitsoonides peavad valitsema kindlad rõhud, kindlad õhupuhtuse astmed, õhuniiskus jne, mida pidevalt kontrollitakse. Automaatika hoiab neid standardeid. Opiplokis luuakse hea ventilatsiooniga sellised keskkonnatingimused, et võõrosakeste osakaal õhus langeb miljonitelt osakestelt miinimumini. Et kui see tolmukübeke ka langeb haava, siis selle tõenäosus on üliväike. Sarnased keskkonnad luuakse ka mujal haiglas – laboris, kiiritusravis jne. See on täiendav turvalisus. Me ei armasta sellest sageli rääkida, sest me ei suuda neid tingimusi praegu tagada. Moodsa tehnikaga hoone toob haigetele kaasa turvalisema ravi, see tähendab ka vähem tüsistusi ja vähem surmasid.

--------------

Konverents selgitab uue haigla loomist

• Linn korraldab 15. septembril tasuta konverentsi "Tallinna haigla", mis toimub konverentsitelgis Narva mnt 129.

• Kell 9.15 alustatakse hommikukohviga, kell 10 tervitab peaminister Jüri Ratas (pildil), 10.15 räägib tuleviku Tallinnast tegevlinnapea Taavi Aas ja kell 10.25 kõneleb sotsiaalministeeriumi esindaja. Kell 10.45 tutvustab innovaatilist Zyderlandi haiglat Hemmy von Laarhoven, kell 11.30 räägib tulevasest Tallinna haiglast kui tulevikuhaiglast selle projektijuht Sven Kruup. Keskpäeval on kohvipaus, kell 12.45 räägib haigla ehitamisest linna peaarhitekt Endrik Mänd, kell 13.15 selgitab haigla patsiendisõbralikuks muutmist Nordic Healthcare Groupi juhatuse liige Jari Kukkonen. Konverentsi lõpetab abilinnapea Merike Martinson kõnega "Unistades suurelt…".

• Osalemisest tuleb teatada 12. septembrini sotsiaal@tallinnlv.ee või tel 645 7440.

• Konverentsil on inglise-eesti sünkroontõlge ja osalejatele parkimisvõimalus.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...