Mihhail Kõlvart: lapsed armastavad õpetajaid, kes armastavad oma tööd!

"Hea õpetaja suudab lapses luua armastuse oma õppeaine vastu," lausub abilinnapea Mihhail Kõlvart, kelle meelest suudab vaid armastus oma eriala vastu avada õpetajal lapses peituvaid võimeid. Kõlvarti meelest peaks iga linna kool muutuma omanäoliseks ning pakkuma tulevikus lastele ka tasuta huviringe.

Pilt: Svetlana Aleksejeva
Intervjuu Haridus

Mihhail Kõlvart: lapsed armastavad õpetajaid, kes armastavad oma tööd!

Maarja-Liis Arujärv

"Hea õpetaja suudab lapses luua armastuse oma õppeaine vastu," lausub abilinnapea Mihhail Kõlvart, kelle meelest suudab vaid armastus oma eriala vastu avada õpetajal lapses peituvaid võimeid. Kõlvarti meelest peaks iga linna kool muutuma omanäoliseks ning pakkuma tulevikus lastele ka tasuta huviringe.

Milline on unistuse kool ja õpetaja?

Sooviks Tallinna koole arendada nii, et koolis oleks valikuvõimalused, et kool oleks maksimaalselt mitmekülgne. Kindlasti on väga tähtis õpetajate tase ja motiveeritus. Minu arvates peab õpetaja olema mitte ainult see, kes annab teadmisi, vaid ka see, kes kasvatab. Isegi kui õpetaja arvab, et ta ei võta endale seda rolli ega kohustust, teeb ta seda niikuinii, tema mõju on ikka olemas. Küsimus on selles, kas ta suunab oma mõju ja kas see mõju on positiivne.

Öeldakse, et hea õpetaja võib määrata lapse saatuse. On see tõsi?

Kui me mõtleme oma kooliajale, siis mäletame, et meile meeldisid sellised ained, mille õpetajad meile omakorda meeldisid. Ja me armastame õpetajaid, kes armastavad oma ainet ehk oma tööd. Hea õpetaja suudab lapses luua armastust oma õppeaine vastu. Ja vaid armastus eriala ja laste vastu on see, mis annab võimaluse õpetajal arendada ja avada lapses olevaid võimekusi. Näiteks Einsteini saab lapses avada vaid see õpetaja, kes loob temas armastuse füüsika vastu.

Millal me saavutame selle, et iga Tallinna kool on oma näoga, iga kool on omamoodi eliitkool?

Mina leian, et Tallinna koolivõrk peab olema võimalikult mitmekülgne. Kui riik näeb ette, et on vaid põhikoolid ja puhtad gümnaasiumid, siis minu meelest peab olema võimalus õppida ka ühes koolis 1.-12. klassini. Esiteks on meil ajaloolised koolid, mis on end tõestanud ja mida ei tohi lammutada. Ja on selge, et kui lähed ükskõik mis kallakuga gümnaasiumisse, siis sa ei saa selle ainega alustada alles gümnaasiumis – sul peab olema selle aine põhi loodud juba põhikoolis. Seega ma joonistasin plaani, mille kohaselt peaks Tallinnas olema nii täistsükliga gümnaasiumid kui ka n-ö puhtad gümnaasiumid, mille ümber peaks olema põhikoolide võrk. Sealt saavad lapsed vastava hariduspõhja, et nad võiksid edasi minna soovi korral samasse gümnaasiumi.

Linn tahab luua Reaalkooli juurde loodushariduse kompetentsikeskuse. Kas see mudel levib üle Tallinna, et nn eliitkoolid hakkavad oma teadmisi laiemale ringile jagama?

Kompetentsust, mis meil on olemas tugevates koolides, tuleb kindlasti laiendada. Loodav Reaalkooli kompetentsikeskus hakkab tegema koostööd mitmete teiste põhikoolide, aga ka gümnaasiumidega – nende õpilastel on põhikooli ajal võimalus käia nende laboratooriumites, õpetajatel läbida koos koolitusi jne. Ka Gustav Adolfi gümnaasiumist (GAG) saab mõnes mõttes kompetentsikeskus, aga teisiti – nad saavad endale suure algkoolihoone, kus hakkab käima palju rohkem lapsi kui varem.

Veel tahame tegeleda Westholmi gümnaasiumi arendamisega. Ka seal soovime teha juurdeehitust, aga leppisime kokku, et me ei räägi vaid betoonist, vaid kooli ülesanne oleks luua ka uus kontseptsioon. Ka siis, kui ühendasime Tallinna Saksa gümnaasiumi ja Sikupilli gümnaasiumi, polnud see mehaaniline liitmine. Gümnaasium töötab praegu selle nimel, et neil oleks põhikooli hoones ka muutunud õpikäsitlus ja uuenev arusaam, kuidas lapsi ette valmistada.

Sisuliselt tahab linn uute hoonete ehitamisega paralleelselt innustada tõstma õpetamise taset?

Loomulikult on meil õppe-standardid. Aga me loodame ka igas asutuses luua eraldi unikaal-sed õppimisvõimalused. Tahame, et iga kool oleks omamoodi – ja mitte ainult sellepärast, et ühes õpetatakse rohkem füüsikat ja teises rohkem muusikat, vaid ka õpetamise käsitlus on erinev. See ongi see hariduslooming – haridusasutustele tuleb anda loomevabadust ja ka seda toetada.

Tasuta toitu saab nüüd ka lasteaias ja gümnaasiumis. Miks, kas raha maksmine käis vanematele üle jõu?

Seni said lasteaias toiduraha maksmisest vabastuse vaid vähekindlustatud perede lapsed. Seetõttu oli ka peresid, kelle lapsed käisid soovitust harvem lasteaias, sest nad hoidsid toiduraha kokku. Need lapsed saavad nüüd tihedamini lasteaias käia, rohkem tundides osaleda ja sotsiaalseid oskusi omandada. Lapse arenemiseks on see oluline.

Ka neile, kellel käib lasteaias rohkem kui üks laps, annab tasuta toit aastas sadu eurosid kokkuhoidu. Kui koolis käib kaks last, siis on kokkuhoid ligi 700 eurot aastas.

Oluline on aga märkida, et me tasume 35 eurot kuu kohta, aga toiduraha summa on igas lasteaias erinev, sest selle määrab lasteaia hoolekogu. See tähendab, et lasteaedades, kus see summa on 35 eurost väiksem, saavad lasteaiad hakata pakkuma näiteks tervislikumat toitu. Kus see summa on üle 35 euro, siis tuleb vanematel paar eurot kuus juurde maksta. Kokku saavad söögiraha vabastuse ligi 22 000 last.

Ka gümnasistidele on tasuta koolitoit oluline, sest nende päevad venivad pikaks – pärast tunde on kas trenn või muusikakool või huviring. Nii jaksavad noored rohkem.

Rääkides koolirõõmust – mida teha, et koolides oleks vähem kiusamist, kas võiks pakkuda vahetundides rohkem sportlikku tegevust?

Koolirõõm kaob lastel ka seetõttu, et aega üldse ei ole. Aga globaalne suund hariduses on see, et kool peab tagama lastele maksimaalsed võimalused, sealhulgas huvihariduses osalemise võimalused.

Meie pikaajaline plaan on see, et igas koolis oleks lapsele tagatud vähemalt üks tasuta ring.

Kõige parem näide maailmast on Island, kus huviharidus on kohustuslik. Igal lapsel on vastav kaart, mida ta peab täitma, ja ta saab valida ükskõik mida – olgu selleks sport või robootika. Ka meil võiks olla süsteem, kus iga üldhariduskool tagab huvihariduse miinimumi.

Islandi puhul tuleb meelde, kuidas nad võitsid jalgpalli EM-il Inglismaad ja siis avastas maailm, et seal on kõigile lastele tasuta sportimisvõimalused ja huviringid. Mida on sellest õppida?

Aga kas teatakse üldse, miks Island seda teed läks? Neil hakkasid väga kiiresti laienema laste sõltuvusprobleemid, alkoholism, kuritegevus. Siis pakkus keegi väga tark sellise lahenduse ning juba kümne aastaga suudeti saavutada väga häid tulemusi. Reykjavikis vähenes noorte riskikäitumine 80%. Ka meie peame liikuma selles suunas.

Kui rääkida Tallinnast, siis linn algatas eelmisel aastal huvitava pilootprojekti "Sport kooli", mille käigus saavad 7-8-aastased lapsed lisaks kehalisele kasvatusele koolis korra nädalas ka muid spordialasid proovida. Sel aastal on soovijaid juba kaks korda rohkem, liituda soovib 25-26 kooli. Kehalise kasvatuse õpetaja ja treener teevad koos tundi, spordialad saavad ennast reklaamida ja laps saab eri alasid proovida.

Et olla terve, peaks laps iga päev vähemalt tund aega aktiivselt liikuma. Me näeme, kuidas meil arenevad riigis spordibaasid, spordiklubid, aga laste arv, kes täidaks norme, ei kasva. See on paradoks. Mina näen, et tulevikus peaks iga laps selle liikumiskoormuse saama koolis oma huviringis. See peaks olema kohustuslik.

Lastel on tänapäeval väga suur õpikoormus, ilmselt tekib seetõttu ka õppimisega üha rohkem probleeme?

Linn laiendab sel sügisel Tallinna õppenõustamiskeskuse tegevust, mis annab abi nii lastele, õpetajatele kui ka lastevanematele. Keskuses on meil psühholoogid, logopeedid ja isegi psühhiaater, kelle teenus on muide väga vajalik – on lausa järjekord.

Teatavasti linn kaks aastat tagasi taastas selle keskuse, kuna riiklikult loodud samalaadne keskus Rajaleidja ei saanud õpilaste toetamisega hakkama. Seal olid pikad järjekorrad, polnud spetsialiste ja teenus oli tasuline.

Nüüd lapsevanemad kiidavad meie keskust, aga uus plaan on see, et selle filiaalid paikneks igas linnaosas. Aga linn mitte ainult ei ava uusi asutusi, vaid plaanis on tõsta koolides ka tugiteenuste rahastamist järgmisel aastal. See täiustab kogu erivajadustega laste ehk HEV hariduse süsteemi.

Me oleme ju teatavasti olukorras, kus hariduslike erivajadustega laste arv pidevalt kasvab. Samas oli riigil veel mõni aeg tagasi nägemus, et koolides pole vaja logopeede ega muid spetsialiste. Meie arusaam on aga see, et tavaolukorras peab laps abi saama kooli seest. Vaja on sotsiaaltöötajaid, psühholooge ja ka logopeede.

Mis on koolihariduse peamine eesmärk?

Mis on hariduse mõte? Kõige tähtsamad pole mitte ainult teadmised, vaid see, et sa oleksid suuteline nägema seoseid ja seaduspärasusi. Kui sa näed seoseid, siis oskad ise teadmisi luua ja näed ka suuremat pilti – maailmast, inimestest, ühiskonnast.

Su isa Ülo on eestlane ja ema Liidia oli korealane. Sa ise oled väga eestlaslikult tasakaalukas, aga mida sa Eesti kultuuri ja eestlaste juures enim hindad?

Mulle meeldivad muidugi ka emotsioonid, inimesed, kes ütlevad, mida nad mõtlevad. Aga ma hindan inimesi, kes oskavad siiski hoida introvertset joont. Ja eestlased suuremas osas ongi sellised, lisaks korrektsed ja täpsed.

Korrektsus ja täpsus on kultuuri see osa, mis on andnud Eestile võimaluse väga lühikese aja jooksul arendada oma riiki. Eestlased oskavad mõelda süsteemselt, teha asju süsteemselt. Ja süsteem pole ainult paberi peal, vaid seda osatakse ka ellu viia. Seda süsteemsust on ehk vähe meie riigis, aga seda on inimestes.

Kui riik on hästi arenenud, siis sõltub see palju kultuuritaustast. Kui Eesti on 25 aastaga palju saavutanud, siis me peame kõigepealt kiitma seda kultuuri, kultuuritausta. Samas riigi mitmete struktuuride areng võiks muidugi olla parem.

Milline laps olid koolis ja miks hakkasid tegelema spordiga?

Ma olin täiesti tavaline õpilane, meeldisid ajalugu ja humanitaarained. Aga ma olin väike haige laps ning puudusin seetõttu palju. Hakkasin tegelema spordiga, sest olin nõrk ja teistsugune. Pidin ennast kaitsma.

Praegu on koolides juba väga erineva taustaga lapsi, tol ajal aga ei olnud, seega mul oli vahel probleeme nii koolis kui ka tänaval.

Sa oled mitte ainult tae-kwondo võitluskunsti proff, vaid ka idamaise mõtteviisi kandja. Kas oled püüdnud seda ka õpilastele edasi anda?

See on jah osa minu elustiilist. Me võime rääkida nii budismist kui ka Konfutsiusest, aga kui võtta see mõtteviis paari lausega kokku, siis see kõlaks – tähtsad pole mitte püstitatud eesmärgid, vaid tee, mille me nendeni läbime. Tähtsad ei ole üksnes võistluse tulemused, vaid iga treening. Filosoofia edasiandmine treenerina on aga väga peen protsess, sa ei tee seda loengutega, see peab olema kogu su käitumisviis, suhtlemisviis.

Treenerina oled olnud ka ise sisuliselt õpetaja rollis, mida paned õpetajatele südamele?

Õpetaja ja treeneri rolliga kaasneb väga suur vastutus. Tihti me anname õpetajana rohkem signaale ja suuname mitte sellega, mida räägime, vaid sellega, mida teeme ja millised ise oleme.

Õpetajal on väga suur vastutus, ta tegeleb inimestega vanuses, kus nad võtavad kõige rohkem vastu informatsiooni.

Treener ja ka õpetaja on mõnes mõttes nagu arst. Peamine tema loosung peaks olema – mitte kahjustada. Kui arst teeb suure vea, siis on see kohe näha. Õpetaja vastutus on sama suur, aga viga ilmneb aastaid hiljem ja võib olla suurem ning ka pöördumatum.

Sa ei tohi kahjustada lapse enesehinnangut. Õpetamine on nii peen mateeria, et kui sa käitud valesti, siis sa võid teha rohkem kahju kui kasu.
Sa pead olema jah ka range, trennis peab olema distsipliin, aga sa ei tohi alandada ega murda lapse psühholoogiat, hävitada tema isiksust.

Rohkem lasteaedu, rohkem sportimispaiku

• Valmimas on Lotte lasteaed Kadriorus, samuti Veerise ja Kraavikõlli lasteaed.

• Septembris saab valmis ka Sõle spordikeskus (Sõle 40a, pildil)) mis koondab ühe katuse alla 25-meetrise kaheksa rajaga ujula, lastebasseini, kolme väljakuga pallimängusaali, üheksa rajaga vehklemissaali ja kaks väiksemat spordisaali, kuhu on kavas rajada jõusaal. Juba on valmis täismõõtmeline kunstmurukattega jalgpalliväljak, mis talveperioodil on kaetud kerghalliga, lisaks ehitatakse territooriumile välikorvpalliväljak ja street workout treeningplats.

• Tondiraba jäähalli kõrvale tuleb lisaks ujulale spaa, pallimängude saal ja vehklemissaal. Ujulasse peaks tulema kümne rajaga 50-meetrine bassein ja nelja rajaga 25-meetrine. Väikest basseini on võimalik kasutada ka vesiaeroobikaks või laste ujuma õpetamiseks.

Laadimine...Laadimine...