NAISTEARSTI SOOVITUS: Naised, hoidke  klubis üksteisel ja oma jookidel silma peal!

"Seksuaalvägivalla ohvriks lengenud naised on hirmul ja süüdistavad ennast. Neil on häbi, nad ei saa aru, mis juhtus ja miks juhtus," räägib Lääne-Tallinna Keskhaigla seksuaalvägivalla keskuse ämmaemand Marina Sidorova, kelle sõnul pöördus nende poole mullu 72 seksuaalrünnaku ohvrit. Noorim abipaluja oli viieaastane. Tõendeid ründe kohta hoiab keskus alles vähemalt pool aastat, et kurjategija saaks kohtus karistatud.

Pilt: Mats Õun

NAISTEARSTI SOOVITUS: Naised, hoidke klubis üksteisel ja oma jookidel silma peal!

Enn Tosso

"Seksuaalvägivalla ohvriks lengenud naised on hirmul ja süüdistavad ennast. Neil on häbi, nad ei saa aru, mis juhtus ja miks juhtus," räägib Lääne-Tallinna Keskhaigla seksuaalvägivalla keskuse ämmaemand Marina Sidorova, kelle sõnul pöördus nende poole mullu 72 seksuaalrünnaku ohvrit. Noorim abipaluja oli viieaastane. Tõendeid ründe kohta hoiab keskus alles vähemalt pool aastat, et kurjategija saaks kohtus karistatud.

25 aastat ämmaemandana töötanud Marina Sidorova pälvis eelmisel nädalal presidendilt Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi. Kuigi peamiselt aitab Sidorova beebidel ilmale tulla, rääkis ta Pealinnale ka oma töö kõige raskemast osast, milleks on seksuaalohvrite igapäevane abistamine.

Sidorova rõhutas, et kuigi ta ei osanud oodata presidendilt teenetemärki, väärib nende töö seda tunnustust kindlasti. "See on hea juubelikingitus meie majale – saime ju beebisõbraliku sünnitusmaja tiitli," lisas ta.

Kuidas teie keskus seksuaalvägivalla ohvrit abistab, mis on selle töö juures kõige keerulisem?

Esimene ja kõige olulisem osa on ohvri läbivaatamine – ilmselgelt ka kõige piinarikkam. Esmalt tuleb naisega kontakt luua ja siis saab hakata protokolli täitma. Protokoll peab olema väga korrektne, et see omaks jõudu hilisemas võimalikus kriminaalmenetluses. Vigastused peavad olema korrektselt kirjeldatud, selle juurde käib fotografeerimine ning analüüside võtmine, et tuvastada seksuaalsel teel levivaid haigusi.

Patsient võib igal hetkel öelda "stopp!"

Selline läbivaatus kestab kaks kuni kolm tundi, mis võib kuriteo üleelanule olla väga raske. Patsient võib igal hetkel öelda "stopp!". Seda ei juhtu küll tihti, aga alati võime teha pausi.

Kas inimene ei ehmu, kui teda hakatakse pildistama?

Inimene ju mõistab, et see on tema huvides. Kui ütleb ei, siis ongi ei. Siis me ei pildista, vaid arst ainult kirjeldab teda. Aga pigem ollakse ikkagi nõus. See ongi nõustamisprotsess, kus me seletame, mida meil on tarvis teha. Mõni ei ole alguses pildistamisega nõus, aga pärast on. Juhtub ka vastupidi.

Mis on seksuaalkuriteo üle elanud naiste kõige suurem hirm?

HIV on väga hirmutav haigus. Me testime seda ning arst hindab, kuidas alustada HIV-i profülaktikaga. Seda tehakse igal juhul. Profülaktilist ravi jätkatakse kindlasti edaspidi spetsialisti silma all. Soovimatut rasedust saab vältida SOS tabletiga. Oluline, et see kõik on tasuta.

Millises psühholoogilises seisundis need naised tavaliselt on?

Nad on hirmul ja süüdistavad ennast. Nad ei saa aru, mis juhtus ja miks juhtus. Samas on oluline keskusesse pöörduda võimalikult ruttu, sest me kogume toksikoloogilisi analüüse, millel on kriitiline ajalimiit, ning ka uriini- ja vereanalüüsi.

Kui kuriteost on üle seitsme päeva möödas, ei saa enam bioloogilist materjali koguda.

Kui kuriteost on üle seitsme päeva möödas, ei saa enam koguda bioloogilist materjali, aga politsei vajab seda. Oluline on jälgi kehalt ja riietelt mitte ära pesta, riideid mitte ära visata. On arusaadav, et ohver soovib ruttu minna duši alla, aga seda ei tohi teha, kuna tõendusmaterjalid hävivad.

Milline on seksuaalne ründaja ehk kurjategija?

Harva on ta ohvri jaoks võõras inimene. Kurjategija on tihti pinnapealselt tuttav, kellega kohtutakse baaris või klubis. Teine võimalus on pereliikmed, endised abikaasad ja sõbrad. Viimaste osas võime aimata, et nende vastu ei soovita kriminaalsüüdistust esitada. Abi ohvrile on muidugi ikka ühesugune, ent kui kurjategija on lähedane inimene, siis naised ei ole nii avatud. Lähisuhte vägivald võib, ehkki ei pruugi alati olla seotud seksuaalvägivallaga. Vahel on lapsed pealtnägijad ning kutsuvad abi. Need on rängad juhtumid, mida pole küll palju, kuid seda enam on need rängad.

Millised müüdid seoses vägivallaga ikka veel levivad?

Neid on palju. Näiteks selline müüt, et ise tahtsid, oleme ju suhtes ning keegi ei näinud. Võtsime alkoholi ja pidu oli hea. Aga igaühel on õigus öelda ära igal etapil. Naised ei pea ennast süüdi tundma.

Üle poole juhtumitest on seotud alkoholiga, kus tarvitajad olid nii ohver kui ka kurjategija. Teisi uimasteid tuleb harvem ette, kuigi paljuräägitud nn korgijoogi tarvitamist pole nende laboris võimalik kindlaks teha.

Mida soovitate noortele naisele, et nad ohvriks ei langeks?

Seksuaalkuriteo ärahoidmiseks hoiduge uimastamise eest ning ärge jätke klubis oma jooke järelevalveta. Kui lähete koos välja, olge koos sõbrannaga, hoiduge kahtlastest inimestest eemale ning hoidke üksteisel silm peal. Kui olete juba kuriteo ohvriks langenud, pöörduge nii ruttu kui võimalik ohvriabisse, siis saab eluga edasi minna.

Mis vanuses naised seksuaalvägivalla ründe tõttu enim teie poole pöörduvad?

Statistika näitab, et patsient, kes kriisiabi keskusesse pöördub, on keskmiselt kahekümneaastane, ent kõige noorem oli kõigest viiene ning kõige vanem seitsmekümneaastane. Kolm ohvrit on olnud mehed.

Kuidas inimesed teid leiavad?

Esialgu tulid kõik ohvrid läbi politsei, ent nüüdseks pöörduvad juba pooled kannatanud ise keskusesse. See tähendab, et inimesed teavad meid. Eelmisel aastal pöörduti meie poole 72 korral. Me  soovitame tungivalt alati ka politseisse minna, sest meil on bioloogiline tõendusmaterjal ning fotod olemas, hoiame neid alles pool aastat või vajadusel kauem.

Kas pakute kannatanutele kohe ka psühholoogilist abi?

Iga inimese enda otsus on, kuidas ta ravi jätkab, ent keskuse eesmärk on aidata ohvril kõigepealt endas selgusele jõuda. Psühholoogi abi pole keskuses paraku võimalik saada. Psühholoogiline rehabilitatsioon on väga individuaalne ning kuulub järelravi juurde. Samuti saab pöörduda tasuta ohvriabi poole, mis on olemas nii ohvrile kui ka tema lähedastele.

Mõned soovivad psühholoogi abi väga ruttu, teised ei soovigi  seda. Mõni ütleb, et tal on endal olemas psühholoog. Trauma järel ei saa inimesed pahatihti aru, mida nad tahavad. See on tõsine ja mõtlemist vajav asi.

Mida arst siiski kohe saab teha?

Inimesele on väga tähtis, et ta saab ennast taas leida ning iseseisvalt kasvõi väikesi otsuseid teha. Inimesed on hirmul. Neil on häbi. See on trauma puhul arusaadav.

Meie poole pöördumine aga on esimene ja kõige suurem samm, mida ohver saab teha.

Alati tuleks pöörduda meie poole võimalikult kiiresti. Meie töös on tähtsaim inimesele seletamine, mida me täpselt tema heaks teeme. Meie poole pöördumine aga on esimene ja kõige suurem samm, mida ohver saab teha.

Viimastel aastatel on ohvreid mitmete kampaaniate toel kutsutud kriisiabi keskusesse pöörduma. On inimesed julgemad?

Meile on tööd juurde tulnud ja inimesed on meie keskusest rohkem teadlikud. Inimene juba julgeb tulla. Tihti saadakse infot sõbranna käest. Enne 2016. aastat tegi valvearst seda tööd muu töö kõrvalt. Siis aga korraldati ohvrite abistamine eraldi teenusena ning asjad muutusid paremaks. Arstid on nüüd ohvreid valmis vastu võtma ööpäev läbi ning seda tööd teeb vahetustega kuus arsti ja kaks ämmaemandat. Kriisiabi keskus töötab nimelt Istanbuli konventsiooni alusel, mida koordineerib sotsiaalkindlustusamet.

Kodus sünnitaja on hulljulge naine

"Vahel mõtlen, et kodus sünnitaja on ikka hulljulge naine, mina ise küll ei riskiks," ütles Sidorova, kes soovitab kõigil naistel oma rasedust hoolikalt jälgida – alustades enda arvele võtmisest ja soovituste kuulamisest.

Kodus sünnitaja on ikka hulljulge naine

"Iga inimese organism on erinev, terviseriskid igaühel erinevad, mistõttu on ka lähenemine igale rasedale erinev," rõhutas kogenud ämmaemand, kelle sõnul tasub kindlasti minna nn perekoolis. "Ma näen, kui vaene naine on ehmunud ning hirmul, ta ei saa aru,  mis toimub. Kohe on selge, et ta pole perekoolis käinud. Kindlasti tuleb vältida meelemürke, välistada alkohol, narkootikumid ja suitsetamine. Seda on tänapäeval ka oluliselt vähemaks jäänud, sest naised on vastutustundlikumaks muutunud ning tervislik olla on moes."

Palju on räägitud vaimse tervise probleemidest, kuid sünnitusjärgne depressioon pole Sidorova sõnul siiski kuigi suur probleem. "Esmasünnitaja on tänapäeval vanem, sest inimene teeb karjääri," nentis Sidorova, "samas on üle neljakümneaastaste puhul geenihaiguste riskid suured."

Kuhu pöörduda seksuaalvägivalla korral?

*Lääne-Tallinna keskhaigla (Sõle 23), Pelgulinna sünnitusmaja vastuvõtutuba, avatud ööpäev läbi, tel 5342 4724.

Kuidas leida infot?

•  Kriisiabitelefon 116 006

•  Tugitelefon 1492 vägivalda kogenud naistele

•  Lasteabi telefon 116 111

•  Politsei telefon 112

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused: www.palunabi.ee

 

 

Laadimine...Laadimine...