Neivelt: Investeerimismaailm on rohkem selline kasiinovärk!

"Sellel, millega tegeleb investeerimismaailm, pole mingit seost reaalmajandusega, see on rohkem kasiinovärk," nendib Indrek Neivelt.

Pilt: Scanpix

Neivelt: Investeerimismaailm on rohkem selline kasiinovärk!

Maarja-Liis Arujärv

"Sellel, millega tegeleb investeerimismaailm, pole mingit seost reaalmajandusega, see on rohkem kasiinovärk," nendib Indrek Neivelt.

Pealinn küsis ka pankur Indrek  Neiveltilt, mida ta arvab USA-s panganduse reguleerimise kohta välja käidud ideedest.

USA-s on välja käidud palju ideesid, kuidas ohjata pangandust, et see ei tekitaks majandusmulle, mille kahjusid tavalised inimesed peavad kinni maksma. Mida teie pankade suuremast reguleerimisest arvate?

Olen alati öelnud, et tavaline pangandus ja investeerimispangandus peavad olema lahus. See, millega tegeleb kogu see investeerimismaailm, sellel pole mingit seost reaalmajandusega, või on seost väga vähe. See on rohkem kasiinovärk – tehakse panused mingite asjade peale. Aga see, mis puudutab reaalset pangandust, millega siinsed pangad tegelevad – hoiused, laenude andmine –, see peab igal juhul jääma, majanduse veri peab liikuma. Aga börsil toimuv, derivatiivid  (tuletisväärtpaber – toim) jms, see jääb kasiino tegevuse alla.
(Derivatiiv tõestab seda, et väärtpaberi omanikul on õigus või kohustus tulevikus kelleltki osta või kellelegi müüa teisi väärtpabereid kindlal hulgal ja kindla hinnaga – toim.)

Mida peaks tegema, et ei sünniks taas globaalset  majanduskriisi pankade tegevuse tõttu?

See on küsimus sellest, et kuidas globaalsed riskid ära maandatakse, kelle hallata nad jäävad – missuguse riigi maksumaksja peab selle pulli kinni maksma, see on riski küsimus. Teine peamine asi – kas need peavad olema pangad?  Olen varem rääkinud CDS-idest. Kui Eestis oli majanduskriis 2008-2009, siis kaubeldi nendega. (Krediidiriski vahetustehing – tuletisinstrument, mis pakub ettevõtete või riigi võlakirjade krediidiriski kindlustust – toim.) 

CDS-d – see on nagu kihlvedu, et kui Eesti riik võtaks laenu, siis mis intressiga ta laenu võtaks. Eesti riigil polnud siis laenu ja ka mingit  plaani seda võtta. Aga keegi kusagil vedas selle peale kihla, kuigi sellel polnud mingit seost majandusega, see on nagu pühapäevahommikune hipodroomi võiduajamisel kihla vedamine. See on sisuliselt sama, kui keegi läheb õhtul kõrtsi ja keegi veab kihla, et kui see kodanik võtaks laenu, siis mis protsendiga ta võtaks – ja siis hakkavad kõik panuseid tegema.

Küsimus on: miks sellist tegevust pangaks nimetatakse ja miks peavad riigid seda garanteerima? Las lähevad pankrotti, kui kasiinofirma läheb pankrotti, siis keegi ei muretse.

Mis on Eesti majanduse probleem?

Probleeme on palju. Näiteks me oleme üle reguleerinud oma asjad, reguleerinud rohkem kui Euroopas nõutakse. Kui Euroopas võetakse vastu direktiiv, siis seal on 2-4 n-ö akent ja iga maa reguleerib siis valdkonda vastavalt oma vajadustel. Meil keeratakse kruvi aga nii kinni kui saab. Ega Põhja-Koreas ei taha ka keegi äri teha, ärimehed liiguvad ikka sinna, kus on madalamad kulud.

Mida teha, et maandada eluasemelaenu võtjate riske, kui turg kukub,  näiteks võtmed kätte lahendus vms?

Praegu on laenuintressid nii madalad, et esmalt tuleb pigem tegeleda palkadega. Ega muud varianti ei ole, et palgad peavad tõusma. Annad-võtmed-ära toode – seda hinnatakse teise protsendiga, lõpuks peab selle ikka klient kinni maksma. 

Siim Kallas on lausunud, et Eestis tuleks rakendada ka varamakse. IMF ja Valuutafond on ammu teaduslikult tõestanud, et teatav ümberjagamine, sh astmeline tulumaks annab majandusele hea süsti.

Muidugi annab,  see on siililegi selge.

Kui see on siililegi selge, siis miks Eestis seda ei tehta, kas põhjus on ideoloogiline?

Kui siililegi on selge, aga siin aru ei saada... (Naerab.) Ma tõesti ei oska vastata, miks see Eestis just nii on.

Palju te ise oleks nõus rohkem makse maksma? Kas ärimehed lahkuksid Eestist, kui peaksid rohkem panustama ühiskonda?

Kui tuleks teha juurde üks aste 30%, siis ei juhtu midagi. Ei lahku nad kuhugi, kuhu nad ikka lähevad... Ja miinimumpalga juures ei tohiks kedagi maksustada.

Laadimine...Laadimine...