POLITOLOOGID: Jüri Ratas kindlustas oma positsiooni nii erakonna juhi kui peaministrina

"Seekordsed valimised olid topelt olulised, sest näitasid seda ülisuurt rolli, mida Keskerakond Eesti poliitikas mängib," ütles politoloog Anu Toots. "Ühtlasi näitasid need valimised, et asi on erakonnas ehk et võidu taga on erakond, mitte mõni üksik inimene või isiksus." Ka politoloog Rein Toomla on seda meelt, et Jüri Ratas sai punktivõidu kirja ning võidu tõttu kohalikel valimistel püsib valitsuskoalitsioon suure tõenäosusega järgmiste riigikogu valimisteni.

Pilt: Scanpix

POLITOLOOGID: Jüri Ratas kindlustas oma positsiooni nii erakonna juhi kui peaministrina

Virkko Lepassalu

"Seekordsed valimised olid topelt olulised, sest näitasid seda ülisuurt rolli, mida Keskerakond Eesti poliitikas mängib," ütles politoloog Anu Toots. "Ühtlasi näitasid need valimised, et asi on erakonnas ehk et võidu taga on erakond, mitte mõni üksik inimene või isiksus." Ka politoloog Rein Toomla on seda meelt, et Jüri Ratas sai punktivõidu kirja ning võidu tõttu kohalikel valimistel püsib valitsuskoalitsioon suure tõenäosusega järgmiste riigikogu valimisteni.

Kui märgilise tähendusega on Tallinna valimistulemused Eesti poliitikataevas ehk teisisõnu, kui palju mõjutab Keskerakonna võit poliitika-elu jõujooni pikemas perspektiivis?

AT: Pean valimistulemusi üpriski märgilisteks, sest Tallinn on ikkagi pealinn, kus elab suur osa kogu Eesti valijaskonnast. Seekordsed valimised olid topelt olulised, sest näitasid seda ülisuurt rolli, mida Keskerakond Eesti poliitikas mängib. Ühtlasi näitasid need valimised, et asi on erakonnas ehk et võidu taga on erakond, mitte mõni üksik inimene või isiksus.

RT: Kui kasutame analoogiat, siis neli aastat tagasi oli Tallinnas Keskerakonna võit tüki maad suurem. Ja kui me räägime riigi tasandist, siis seal ei juhtunud midagi. Muutus tuli tükk aega hiljem ega olnud seotud Keskerakonna valimistulemusega Tallinnas.

Valitsuskoalitsioon peab kõige tõenäolisemalt vastu, lagunemist võinuks prognoosida, kui Keskerakond oleks saanud suhteliselt vähe hääli. Ja Tallinnas oleks moodustunud koalitsioon, kus Keskerakonda poleks olnud.

Sellest on ka juba palju räägitud, et IRL sai ikkagi esindatuse, nad olid küllalt piiri peal, aga siiski üle piiri. Kui nad oleksid Tallinnas volikogust välja jäänud, Tartus samuti, oleks hakanud pihta IRL-i totaalne lagunemine. See oleks viinud selleni, et keegi ei tea, mis võinuks juhtuda valitsuskoalitsioonis. Nüüd aga säilus teatav stabiilsus, tõsi, IRL-i jaoks nõrgemas seisus. Selles mõttes ei näe, et midagi võiks riigi tasemel muutuda. Ja kui eelarve suudetakse vastu võtta, siis võib juba julgemalt väita, et see koalitsioon riigis püsib järgmiste valimisteni ehk aasta ja viis kuud.

Mida arvate kohalike valimiste kampaaniast – kas puudutati olulisi teemasid või jäädi kinni pseudoküsimustesse, nagu linnameedia sulgemine või korruptsioon?

AT: Need olid väga poliittehnoloogilised kampaaniad. Inimeste põhimured jäid selgelt tagaplaanile. Korruptsioonist räägiti palju, vastandamaks end Keskerakonnale ja et näidata end puhtamana. Reklaamiti kõlavaid nimesid või püüti konkurentide suhtes nende inetuid tegusid välja tuua, reklaamiti mingeid kandidaate poliitikakaugete aspektide abil. Näiteks et keegi kandidaat on tubli perenaine või muud sellist. Sisulise küljega oli sel kõigel vähe pistmist. Mis puudutab linna arengut, siis erakondade kampaaniaid võis selles osas omavahel täiesti segi ajada, need olid niivõrd sarnased.

RT: Reformierakonna strateegia oli ikkagi küllalt vildakas. Näiteks linnapeakandidaadi valimine – Kristen Michal ei vedanud seda kohta lihtsalt välja. Ma usun, et kui Michali asemel oleks olnud Kaja Kallas, oleks Reformierakond võinud veelgi oma häältesaaki kasvatada

Üldiselt oli see aga tavapärane kampaania. Kohalikul tasandil on terve rida sunnitud teemasid, millega iga omavalitsus lihtsalt peab tegelema. Vastavalt arengukavadele ja vastavalt seadustele. Küsimus on, kes suudab valijatele selgeks teha, et just tema lahendab neid teemasid kõige efektiivsemalt: kas lapib tänavaid või värvib koolimajad üle.

Mida arvata klounaadi elementidega kampaaniavõtetest, nagu üle-eelmiste valimiste eel drooni lennutamine või eelmiste eel nn putukatõrje linnavalitsuse ees, mis pole aga valimistel edu toonud?

AT: Leidub tõesti väga üksikuid inimesi, kellele sellised võtted peale lähevad.

RT: Neli aastat tagasi oli seda klounaadi rohkem. Reformierakond keeras väga agressiivse vastandumisega Keskerakonnale vinti üle. Sellest tulenevalt oli nende valimiskampaanias selliseid aspekte, mis panid valija õlgu kehitama ja küsima, et miks nende poolt hääletada. Reformierakonna puhul oli see vindi üle keeramine kõige silmatorkavam. See tekitas ka olukorra, kus erakonna juhi sõnavõtus kui just otseselt sellist ülekeeramist hukka ei mõistetud, siis ometi tunnistati, et midagi tehti valesti. Hanno Pevkur oma kummalises telepöördumises justkui kopeeris presidendi uusaastakõnet. Muuhulgas raputas tuhka pähe, et midagi tehti valesti.

EKRE ja sotsid aga puudutasid oma kampaaniates rohkem selliseid üle-eestilisi küsimusi. Ju neil siis on himu omavahel vaielda. No las nad siis vaidlevad.

Kas asjaolu, et Savisaar polnud enam teiste erakondade peavastane, muutis kampaania vähem jõhkraks?

AT: Tooksin pigem esile sellise suure muutuse seoses ühe nähtusega, mis on olnud silmatorkav varasemates kampaaniates, aga mida seekord enam ei olnud: et eestlaste ja kohalike venelaste vastandamine on ära kadunud.

Savisaare puhul – see, kas ta ka sisuliselt liitub erakonnaga või ei liitu, ei ole enam üldse asjakohane küsimus.

Ratas on hakanud esitama palju selgemaid sõnumeid.

RT: Jah, muutis küll. Savisaarele andis kindlasti ette heita asju ka varasematest aegadest. Aga Taavi Aasale ei ole ju mitte midagi ette heita. Süüdistus, või see polnudki õieti süüdistus, et kuule mees, kas sa tõesti ei teadnud, mis toimub… No täpselt sama võiks küsida Urmas Klaasi käest Tartus, et kas sa tõesti ei teadnud, mida su alluvad teevad (Tartu kaks abilinnapead on sattunud uurimise alla seoses korruptsioonikahtlusega – toim). Seega ei olnud otsest ajendit Taavi Aasa ründamiseks. Kõik olid surmkindlalt veendunud, et see mees on päris korralikult hakkama saanud.

Kuivõrd oluliseks võib valimisvõitu hinnata Jüri Ratase edasise poliitilise karjääri suhtes – nii erakonna esimehe kui ka peaministrina?

AT: See on stabiliseerinud tema positsiooni nii erakonna juhina kui ka peaministrina ehk siis nii Keskerakonna sees kui ka erakonna väliselt. Kui mõnedes delikaatsetes küsimustes oli ta varem ebalev, siis viimasel ajal on hakanud esitama selgemaid sõnumeid. Olgu need siis vastuolud Savisaarega või meie kohalike venelastega seonduvad teemad. Ta ei pea enam pinda kompama või kobama. Ehk siis pilt või väljavaated on saanud tema jaoks selgeks.

RT: Loomulikult on see tema jaoks oluline. Kui oleks valimistel kaotatud ja jäädud teisele kohale, olnuks see erakonna seisukohalt ikka päris tõsine traagika. Kui linnavalitsus oleks moodustatud Keskerakonnata, andnuks see väga tõsise löögi. Aga Ratas võib nüüd rahul olla, punktivõit on kirjas igal juhul.

Kui vaatame, kuidas on erakondade liidrid kehvade valimistulemuste puhul reageerinud, siis tagasi astumisest on teada üksainuke juhus: Toomas Hendrik Ilves astus 15 aasta eest tagasi Mõõdukate ehk sotside kehva valimistulemuse pärast Tallinnas.

Eks midagi peaks nüüd IRL-is juhtuma. Samas IRL ja Seeder saavad öelda, et vaadake, me jäime ju ikka pildile.

Kas Reformierakonda võib tabada väljasuremine, kui nad ei pääse enam võimu juurde? Nende valijad hindavad edu ja staatust – kui seda pakkuda pole, joostakse ehk tasapisi mujale üle?

AT: Opositsioonis olemine võib anda erakonnale ka mitmeid plusse. Riigikogu valimised ei ole enam kaugel ja opositsioonis on tavaliselt kampaaniat teha lihtsam kui valitsusparteina. IRL-i languse põhjused on hoopiski mujal. Selle põhjuseks oli esiteks nende ideoloogilise platvormi ebamäärasus ja teiseks see, et IRL-is on olnud mitu lahkumislainet. Seda parteid kõigutas ja nõrgestas Vabaerakonna teke ja seejärel EKRE tugevnemine.

Kriitilisse olukorda satuks Reformierakond alles siis, kui peaks asuma opositsioonis kolmed valimised järjest. See oleks hävitav igale parteile. Reformierakond peab oma kuvandi tõsiselt ümber vaatama ja hindama, sest sõnumid stiilis "meie valitseme, meie tagame edu" – nii igaühel eraldi kui tervel riigil – enam ei toimi.

RT: Reformierakonnas võib alata ülejooksmine küll, aga selleks peab võimust ilma olema ikka tükk aega. Pealinnas võimu puudumist suutis Reformierakond varem kaua aega kompenseerida võimuga riigis. Ja kui nüüd on riik langenud neil tagant ära ja järgmiste riigikogu valimiste käigus peaks samuti juhtuma, et neid ei võeta koalitsiooni, siis võib erakonna sees hakata rahulolematus kasvama. See võib kaasa tuua inimeste lahkumise.

Kas Eestisse võib olla šõumeeste kõrval saabunud tõsisemate poliitikute aeg – Taavi Aas on minimalistliku joonega, samamoodi ei mõju provotseerivalt rahuliku stiiliga Mihhail Kõlvart.

AT: Keeruline öelda, aga ega tegelikult pole hea kumbki äärmus. Tuleb leida kesktee. Ansip ja Rõivas lendasid Reformierakonna peaministritena kindlasti liiga roosades pilvedes. Samas varitseb jällegi oht muutuda liiga tehnokraatlikuks, nii et visioon kaob silme eest ära. Ma arvan, et ehk on uus ja mõjukam poliitikute põlvkond alles sündimas.

RT: Ega ei saa öelda, et varem oleksid tasakaalukad poliitikud Eestis puudunud. Pigem võib rõhutada, et meil polegi poliitilises taevas peaaegu olnud naljamehi või neid, kes oleks kõik emotsioonidele üles ehitanud. Nagu näiteks Itaalias on Pepe Grillo oma Viie Tähe liikumisega. Ega EKRE-gi pole mingi naljameeste seltskond. Tõsi, omal ajal olid meil kuningriiklased. Eks aeg-ajalt juhtub ka värvikaid tegelasi, ja hea, kui neid on, aga ka värvikate tegelaste puhul saame rääkida vägagi selgest ratsionaalsusest.

Miks paremerakonnad, aga ka sotsid pole osanud, suutnud või tahtnud üles ehitada venekeelse valijaga tegelevat poliitikat?

AT: Ilmselt on see olnud võimetus, sest venelaste hääli tahavad tegelikult kõik. Hääl on hääl. Kui vaatan suuri valimisplakateid, mis mingi veidra seadusesätte järgi kästakse valimiste eel ära korjata, siis Keskerakonnal on ka sisuliselt sõnumid venekeelsed ehk siis need kõnetavad venekeelseid. Küsimus on siin selles, kas sa jõuad inimeseni ja tema hinge. Ja Keskerakond suudab kindlasti vene taustaga liikmetest kasu lõigata, nende teadmisi venekeelse valijaskonna osas ära kasutada või tööle panna. Samas näiteks Viktoria Ladõnskaja selles osas IRL-is mõjule pole pääsenud, kuigi ta on ajakirjaniku taustaga ning seega peaks turundusnippe justkui valdama.

RT: Ilmselt mängivad rolli kõik need asjad kokku, et pole osanud, suutnud ega tahtnud. Vene valija pöördus ju Reformierakonnast ja IRL-ist, ehk täpsemalt öeldes selle Res Publica tiivast ära kümme aastat tagasi seoses pronksiööga. Ega ei saa öelda, et Keskerakond oleks neid enda juurde meelitanud. Tekkis olukord, kus vene erakondi polnud ja Keskerakond tundus vene valijale neutraalsena, kelle kaadripoliitikat vene valija märkas. Kas või see asjaolu, et keegi venekeelsetest inimestest on Tallinnas abilinnapea. Vene inimesi on olnud ka linnaosavanemate seas. Ja kui tuletada meelde koalitsioone linnas, kus Keskerakonda ei olnud, umbes 20 aastat tagasi näiteks – siis valitses poliitika, kus venelasi üldse ei kaasatud. Kui on 5-6 abilinnapead ja neist üks on venekeelne, siis muidugi pole siin mingi proportsionaalsusega tegemist, aga näitab siiski teatud arusaamasid.

Aga Keskerakond peab arvestama, et praegune venekeelse valijaskonna käitumine on siiski kergelt öeldes anomaalia. Loomulik oleks, kui venekeelne valijaskond samamoodi hajuks eri erakondade vahel laiali nagu eestlasedki. Keskerakond peab selleks hajumiseks valmis olema. Keskerakonna valijate aktiivsus oli 8% madalam ja see võib olla ka märk, et selline hajumine on hakanud toimuma.

Mida ootate Tallinnas antud valimislubadustega seoses – mis peaks kõigepealt tehtud saama?

AT: Eks oleneb, kus keegi juhtub elama. Ilmselt ootavad paljud Haabersti ristmiku valmimist. Kui rääkida objektidest, siis ma ise pean kriitilise tähtsusega ehituseks Reidi teed. Algul olin ma selle ehitamise vastu, nüüd aga olen selgelt poolt, ehkki võib ju arutleda, kas poleks olnud vajalik lahendada seda näiteks kahetasandilisena või tunneliga. Aga selge, et sadamaga seotud teed ja transpordikoridorid tuleb korda teha. Üleüldse – linn peaks süvendatult tegelema kõige sellega, mis puudutab inimeste liikumis- või liiklemisvõimalusi. See on teema, mis läheb korda väga paljudele inimestele. Samamoodi pean väga oluliseks ühistransporditerminali lõplikku väljaarendamist Ülemistel.

RT: Tallinna on üsna kunstlikuks moodustiseks teinud asjaolu, et omal ajal on planeeritud palju asumeid, mis pole linnast välja kasvanud, vaid on tekkinud piltlikult öeldes põllu peale. Nagu Lasnamäe, Mustamäe jne. Ja võimalikult kaasaegne ühendus nende asumite vahel on probleem nr 1. Kõik valimiskampaania väitlused jooksid samuti lõpuks sinna kokku, et kuidas seda ühistransporti korraldada. Selles mõttes mõjus nõukogude aeg halvasti. Aga nüüd pole midagi teha. Ja kui kesklinnast eemal, kuhu jala ei jõua, elab suurem osa linlastest, siis asumite ühendus kesklinnaga ja omavahel on kõige olulisem teema.

Laadimine...Laadimine...