POSKADE SOOST ROOTSI MEEDIA JUHT: Riigi eesmärk olgu võrdne ühiskond!

"Riigi eesmärk peaks olema võrdse ühiskonna loomine, sest see on palju stabiilsem, inimesed on lojaalsemad ning kuritegude arv väheneb," ütles Jaan Poska lapselapselaps Raoul Grünthal, kes sisuliselt juhib Rootsi meediat, olles hiiglasliku meediakontserni Schibsted Rootsi haru tegevdirektor.

Pilt: Scanpix

POSKADE SOOST ROOTSI MEEDIA JUHT: Riigi eesmärk olgu võrdne ühiskond! (4)

Oliver Õunmaa

"Riigi eesmärk peaks olema võrdse ühiskonna loomine, sest see on palju stabiilsem, inimesed on lojaalsemad ning kuritegude arv väheneb," ütles Jaan Poska lapselapselaps Raoul Grünthal, kes sisuliselt juhib Rootsi meediat, olles hiiglasliku meediakontserni Schibsted Rootsi haru tegevdirektor.

Jaanuari lõpus avas linn Kadriorus riigimehe ja kunagise linnapea Jaan Poska mälestusmärgi. Pidulikul sündmusel osales mitmeid suurmehe järeltulijaid. Teiste seas viibis kohal Poska tütre Vera lapselaps Raoul Grünthal, kes on Põhjamaade suure meediakontserni Schibsted üks tegevjuhte. Pealinn tegi temaga intervjuu.

Milliseid jutte te Jaan Poskast mäletate, mida vanaema jt pereliikmed on teile temast rääkinud?

Vanaema rääkis oma isast Jaan Poskast üsna tihti. Perega seotud lugude seas jutustas ta ka Poska poliitilistest soovidest, seda, et Poska üritas teha rahu olukorras, kus see polnud sugugi enesestmõistetav. Samuti rääkis vanaema Poska majast Tallinnas. 

Jaan Poska ajal eelistasid haritud eesti mehed võtta muust rahvusest naisi, sest eesti naiste ligipääs haridusele oli vilets. Poska soodustas Lenderi tütarlastegümnaasiumi rajamist 1907. aastal. Kas teda võib pidada omas ajas innovatiivseks, moodsa aja mõtlejaks, kuna ta murdis ebavõrdsust sugude vahel? 

Mu vanaema oli suur naiste õiguste eest võitleja, kes 1936. aastal kirjutas Eestis ka raamatu "Naine ja naisliikumine". Üks põhjus, miks talle tema isa Jaan Poska meeldis, oli Eesti iseseisvuse eest võitlemise kõrval ka see, et Poska seisis naiste õiguste eest. Eesti tüdrukutele haridust andes muutusid haritud eestlaste kodud eestikeelseks. See on huvitav, arvestades, et Poska naine oli pooleldi rootslane ja nende kodune keel oli hoopis vene keel. 

Tegelikult on naiste ja meeste võrdsusega Eestis seniajani suuri probleeme, näiteks on meil Euroopa suurim palgalõhe. Samas on Rootsi jt Põhjamaad sugudevahelise võrdsuse osas eesrindlikud riigid. Millised on uuemad arengud Rootsis selles osas? 

Rootsi on tõepoolest üks võrdsemaid riike maailmas. Minu meelest on selle põhjuseks tõsiasi, et me ehitame sellist kultuuri, kus keegi pole teisejärguline. Muidugi on vaja luua ka seadused ja reeglid, et võrdsus kehtiks, kuid kultuur on kõige tähtsam. Meil on siiski mõningane erinevus naiste ja meeste võrdsuses, kuid olukord paraneb aasta-aastalt. Hoolitseme, et nii valitsuses kui ka  firmade juhtkondades oleks piisavalt naisi ning lapse sünni puhul võivad koju jääda nii isad kui emad.

Kuidas muuta ühiskonda õiglasemaks? Kas seda saab teha rikkaid rohkem maksustades?

Jah, Rootsis on suurtele sissetulekutele väga kõrged maksud, ja pole võrdsemaid riike kui Põhjamaad. On hea, kui riigil on eesmärk luua võrdne ühiskond, sest selline ühiskond on palju stabiilsem, inimesed on lojaalsemad ning kuritegude arv väheneb. Loomulikult ei tohi makse ka liiga kõrgeks ajada, sest see takistaks ühiskonnal rikkuste loomist, mis omakorda pidurdaks majanduse arengut. Siin peab valitsema tasakaal.  Maksusüsteemi võib vastavalt iga riigi oludele kohandada, kuid oluline eesmärk peaks olema ikka võrdsus. 

Kas seoses suure põgenikelainega Araabia maadest ja Aafrikast suhtuvad rootslased pagulastesse kuidagi teisiti kui enne? 

Möödunud aasta jooksul on meil valitsenud pigem suur solidaarsuselaine. Igaüks on mõistnud, et peame aitama inimesi, kelle kodumaal käib sõda. Minu perel õnnestus Teise maailmasõja ajal paadiga Rootsi põgeneda, ja on hea, et Euroopa saab aidata pagulasi Süüriast. 

Samas võib see, et Rootsi on hoidnud oma piire rohkem lahti kui teised riigid, kujuneda probleemiks, millega Rootsi nüüd tegelema peab. Olukord ei muutu lähiajal halvemaks, küll aga peame olema ettevaatlikud pikas perspektiivis. Mõni aasta tagasi oleks olnud võimatu, et äärmusparempoolsel parteil on 20% toetus. See on ohtlik situatsioon.

Kui palju suudab Rootsi pagulasi vastu võtta?

Kui me räägime lähimast ajast, siis meil on pagulaste majutamise ja rakendamisega suur probleem, millega Rootsi poliitikud tegelema peavad. Kui aga rääkida pikemast ajast, siis vaadake USA-d – nende riik koosneb peaaegu täielikult sisserändajatest, ja see riik on väga edukas. Meie ajastul peab inimeste liikumisega leppima, ei ole hea mõte hoida rahvusi eraldi.

Kas Rootsi võib pagulaste ja terrorismihirmu pärast muutuda suletumaks?

Ei või iial teada, aga loodan, et mitte. Mida rohkem avatud riike eksisteerib, seda parem maailm meil on. Loomulikult kardavad rootslased terroriste ja on selge, et praegu valitseb kõikjal oht. Samas on ohtlik seostada terroriste põgenikega. Terroriste võib leiduda põgenike hulgas, kuid ka igal pool mujal maailmas ja iga rahvuse seas. On ohtlik pingpongitada ühte inimrühma ja öelda, et nad kõik on terroristid, kuigi see pole tõsi. 

Kas Rootsis on tabuteemasid, millest ajakirjandus ei räägi?

Ma ei ütleks, et meil just tabusid on. Samas kostub paljude rootslaste seast nurinat, et ajakirjandus ei räägi piisavalt pagulastega seotud probleemidest. Pahandatakse ka selle üle, et meedia kui võimas institutsioon otsustab, mis on hetkel ühiskonnas teema ja mis mitte. 

Kui suur roll on ajakirjandusel demokraatia säilitajana?

Väga suur – ja seda igas riigis. Võib isegi öelda, et näidake mulle oma ajakirjandust ja ma räägin teile, millisel tasemel on teie riigis demokraatia. Parim viis demokraatia üle otsustada ongi vaadates, kui sõltumatu, vaba ja tugev on ajakirjandus.
Rootsis toetab riik ka erameediat. Kas siin ei teki oht, et ajakirjandus on riigi poolt n-ö ära ostetud?

Avalike teenuste osa on Rootsis väga suur ning selle hulka kuuluvad ka riigi toetused erameedia väljaannetele. Samas on Rootsi riik üles ehitatud nii, et poliitikud ei saa meediasse sekkuda, sest poliitikud ei otsusta, kes saab raha. Rootsis pole ka väga tugevate ja vanade vaba meedia traditsioonide tõttu võimalik, et riik sekkub meedia sisusse. Ajakirjandus on Rootsis sama tugev kui poliitikud ja poliitikutel pole lihtsalt võimu ajakirjanduse üle. 

Kui suur rõõm on teil selle üle, et Tallinn avas nüüd Poskale tema kunagise maja lähedale asusamba?

Mul on skulptuuri üle hea meel, see on kena. Eriti tore oleks seda vaadata suvel, kui pargis jalutab palju inimesi. Kuid eriti õnnelik olen, et Tallinn tegi korda Poska maja. Kunagi tundus mulle võimalus, et maja endisel kujul taastatakse, üsna nigel. Seepärast olin üllatunud, kui Tallinn sellega hakkama sai – see on fantastiline!  

Poska majas sain ma lisaks Eesti ajaloole ja oma vana-vanaisale avastada ka oma suguvõsa, skulptuuri avamise üritus oli nagu suur suguvõsa kokkutulek. Koos käisime ka Laiusel, kus ta sündis, Poska haual ning teatris.
--------------------------

Schibsted tegutseb 29. riigis

 Skandinaavia meediakonsernile Schibsted kuulub ligi 80 ajalehte, võrguväljaannet ja võrguäri 29 riigis. Kuigi alguses puhtalt Norra firma, on ta mitmete väljaannete ostuga saanud suurimaks tegijaks Rootsi meediaturul.

 Schibstedi Rootsi haru juht Raoul Grünthal on Jaan Poska 1940ndatel Rootsi põgenenud tütre Vera Poska-Grünthali lapselaps. Raoul on sündinud 1966. aastal Lõuna-Rootsi väikelinnas Ljungbys. Tema Isa Timotheus on eestlane, ema Siv rootslane.
 Juba kooliajal Pariisis elades toimetas Raoul seal koolilehte Lisa, millest sai peagi kõigi Pariisi rootslaste ajaleht.
 1989 asutas ta ärilehe Finanstidningen ja oli 23-aastaselt Rootsi noorim päevalehe peatoimetaja.

 Raoul on juhtinud Rootsi uudisteagentuuri Tidningarnas Telegrambyrå ning kümme aastat tagasi sai temast ühe Rootsi suurema päevalehe Svenska Dagbladeti peadirektor.

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...