RAINER KATTEL: Tallinna Sadama korruptsioon on teinud Eesti riigi mainele suurt kahju

"Meil on suured kaupluseketid, kel on võime dikteerida tootjatele hindu ning ka seda, kas väiketöötja pääseb üldse poodi müüma," ütles Tallinna Tehnikaülikooli professor Rainer Kattel. "Tuleks leida viis, kuidas tuua mahetoit koolidesse ning viia Peipsi-äärne mahetootja kokku Tallinna kesklinna kliendiga."

Pilt: Dmitri Povilaitis

RAINER KATTEL: Tallinna Sadama korruptsioon on teinud Eesti riigi mainele suurt kahju

Kairi Ervald

"Meil on suured kaupluseketid, kel on võime dikteerida tootjatele hindu ning ka seda, kas väiketöötja pääseb üldse poodi müüma," ütles Tallinna Tehnikaülikooli professor Rainer Kattel. "Tuleks leida viis, kuidas tuua mahetoit koolidesse ning viia Peipsi-äärne mahetootja kokku Tallinna kesklinna kliendiga."

Kas Eesti valitsuses on juhtimiskriis, kui vaadata möödunud presidendivalimisi?

Otseselt presidendivalimistega seoses ma ei ütleks, et on kriis, pigem on seda muude kohtade pealt näha. Praegu on koalitsioonis kolm väga erinevat erakonda ning ei ole ka väga tugevat eestvedajat. Kui aga Edgar Savisaar on poliitikast lahkumas, siis see oleks väga suur muutus Eesti Vabariigis. 

Kas Kersti Kaljulaid oleks saanud presidendiks, kui oleks algusest peale presidendikampaanias osalenud?

Ilmselt mitte. Kaljulaidil ei oleks olnud kerge selles seltskonnas silma torgata, aga ilmselgelt on ta omanäoline isiksus. 

Mida arvata Tallinna Sadama äpardunud praamihankest, mis on kõige piinlikum selle "nelja sidruni" saaga juures, kus üks vale ajab teist taga? (Reformierakonna esindaja küsis väidetavalt neli miljonit eurot altkäemaksu – toim.)

Eesti puhul on see kindlasti märgiliselt üks suuremaid korruptsioonijuhtumeid. See juhtum on ilmselgelt levitanud umbusku poliitika suhtes. Seni omasime eri korruptsiooniindeksites sellist valge vestiga mainet, olime suhteliselt kõrgel kohal – seda muljet on kogu see olukord muutnud. See ei olnud väiksemahuline korruptsioon. Kogu see asi reastub erakondade läbipaistmatu rahastamise ritta – tavainimesele paistab kõige rohkem välja see, kuidas mingid  isikud rikastuvad, kui neil vähegi see võimalus on. Otsesed tõendid puuduvad, kuigi Vjatšeslav Leedo on rääkinud, et temalt on käidud raha küsimas. Praegu on erakondade rahastamise süsteem selline, et lubab poolhämaraid vihjeid anda.

Räägime kriisist tervishoius – arstid arvavad, et rahastamist on vaja kahekordistada, vastasel juhul võib osa patsiente  invaliidistuda.

Praegune maksusüsteem on töökoha loomist pigem karistav ja nende loomisest sõltuvad haigekassa tulud. Seega ei pea me ka imestama, et haigekassal ja pensionisüsteemil on probleeme. Kui tahame töökoha loomist maksustamise näol lihtsamaks teha, siis tuleb võtta raha kuskilt mujalt, näiteks varamaksust, mis oleks kõige loogilisem. Kinnisvara ja autod oleksid lihtsalt maksutatavad. Eesti maksusüsteem on muidu väga regressiivne (suurepalgalised maksavad vähem – toim), sest kehtib ühetaoline tulumaks kõigile. 

Ettevõtte tulumaksuga on ilmselt samamoodi. Kui me tahame noori ettevõtteid, siis peab arvestama, et neil niikuinii alguses mingit suurt tulu ei ole, ainult tööjõukulud. Mõnes mõttes me karistame uusi ettevõtteid ja soodustame vanade ettevõtete sissetöötatud rada. Tegelikult tahaksime majanduses ju dünaamikat tõsta või muuta. 

Miks varamakse pole ära tehtud, meil on ju vaja palka juurde nii arstidele kui ka õpetajatele?

Varamaksu pole ära tehtud ilmselt seetõttu, et iga uus maks oleks ebapopulaarne, kuigi ei liberaalse ega konservatiivse maailmavaatega inimesel ei tohiks selle vastu otseselt midagi olla. Ka liberaalne maailmavaade toetab üksikinimese initsiatiivi ja vara ei pruugi olla initsiatiivi näitaja.

Tervishoiutöötajate palganõudmised on ilmselt samamoodi õigustatud, aga seda võiks öelda ka paljude teiste sektorite kohta. Palgad on küll kasvanud, aga mitte kõikides sektorites ühtlaselt. Samamoodi on haridustöötajatel õigustatud ootused kõrgemale palgale. 

Tervishoid ei lähe rahvastiku vananedes odavamaks, pigem just kallimaks. Ka see on tulevikudebati küsimus, kui palju me peame panema raha ravisse ja kui palju haiguste ennetamisse.   

Läti plaanib kehtestada astmelist tulumaksu, kas Eestil oleks viimane aeg võtta eeskuju ja kergendada väiksema palgaga inimeste maksukoormat?

Eestis kehtiv ühetaoline tulumaks on oma olemuselt regressiivne, vähem teenivad inimesed maksavad makse rohkem. Sellel ei ole ühiskonnas  mingit õigustust. Seda on raske moraalselt õigustada, et me ühiskonnana nii käitume, loomulikult peaks maks olema proportsionaalne ehk astmeline. 

Kas Saksamaa juhi Angela Merkeliga hästi läbi saades oleme Eesti inimeste jaoks midagi reaalset saavutanud? Või peaksime majanduse huvides ka ida suunal tööd tegema?

Kindlasti on see (Saksamaaga suhtlemine – toim) Eestile julgeoleku perspektiivist oluline. On ka loomulik, et meie vastu tuntakse maailmas huvi, näiteks meie ID-kaardi lahendus on täiesti ainulaadne. Ida suunalt saab Tallinn ilmselt kasu, jõuludeks siia saabuvatest turistidest võidab linn kindlasti palju. Siin on ilmselt ka midagi, mida me saaksime õppida põhjanaabritelt, sest nende kogemus idanaabriga on olnud positiivsem kui meil. 

Meil on väga palju ettevõtteid välisomanduses, see on küll väga tore, aga nende huvi kindlasti ei ole kohalikku majanduspoliitikat suunata kuhugi teisele poole. Samas kui kohalikke suurettevõtteid näiteks huvitab Venemaa suunal liikumine, siis on ka riigil tegelikult väga raske reageerida, sest see paistab väga halb välja.  Probleemi juur ongi seal, et meil on päris vähe järele jäänud oma kapitaliste, kes mõtleks. 
Mina näeksin, et me otsiksime liitlast mitte NATO-st, vaid näiteks Soomest ja Rootsist, kus meie sidemed näiteks teadusvaldkondades on olulisemalt suuremad. Enamik meie ettevõtete omanikke on pärit Skandinaaviast, kus tarbijad ja tootjad on väga nõudlikud, ja meil oleks sealt veel palju õppida.

Kuidas hinnata põllumajanduse olukorda, kas see on välja suremas? Kas euroliidu tasemel on Eesti kasutanud kõiki võimalusi, et meie põllumeest koheldaks võrdselt?

Põllumajandust võiks pidada linna peegelpildiks. Põllumajanduses  on kujunenud olukord selliseks, et väga väheste inimestega tehakse ära suur töö, enamasti kasutatakse töö tegemiseks masinaid. Nii et võib ka öelda, et masinate tootjad on need, kes ilmselt teenivad praegu kõige suuremat kasu. Meil Eestis on ilmselt terve rida samme veel tegemata, me alles hakkame sinnamaani jõudma. See, et meie koolid peaksid oma ümbruskonnast võimalikult palju toitu saama, peaks olema üks esimesi samme. Kindlasti võiks tegemist olla ka mahetoiduga,  seda peaks põllumajanduses tegelikult soodustama. 

Põllumajanduse hädad algavad siis linnadest?

Põllumajanduse küsimused on iroonilisel kombel kinni selles, kuidas me oma linnu planeerime. See, et meil on suured kaupluseketid, kellel on väga suur võime dikteerida hindu tootjatele, on oluliselt suurem küsimus. Põllumajandus on ilmselgelt muu majanduse väljund. Kui me vaatleme põllumajandust üksikult, siis ilmselt kaob inimene sealt varsti ära.  Küsimus on pigem selles, kas meie koolid saavad Eestis kasvatatud toitu ja kas väiketootja saab üldse ligi ostukeskustesse müüma. Me tahame väljapoole näidata, et oleme puhta loodusega riik, aga kui palju me üldse saame kesklinna poodidest mahetoitu? Tegelikult peaks kuidagi suutma kokku viia Peipsi-äärse mahetootja kesklinna kliendiga. See nõuaks väga head pealehakkamist, et keegi läheks ja veenaks ära Stockmanni kaubamaja, et siia peaks tooma maheletid. Teine võimalus on ka kohaliku omavalitsuse tasandil seda organiseerida. 

Me ei suuda oma põllumajandussaadustega konkureerida Hollandi ja teiste supersuurte tootjatega, rääkimata nendest, kel on kliima parem kui meil. Meie edukuse võti on ikkagi nišis, mis on kõrgemate marginaalidega. Mahetootmine looks juurde ka töökohti. Turg on aga ikkagi Tallinna kesklinnas, kus on turistid. 

Minister Margus Tsahkna leiab, et me peaksime pensioniiga veel tõstma ja surmani töötama. 

Kuna eluiga kasvab, on loogiline siduda pensioniea kasv tööea kasvuga. Kui inimene käib tööl, siis ta kasutab ka rohkem oma aju ja sel juhul võib ajuga seotud haigusi olla vähem. Kui 65-aastased inimesed ei taha enam käia täiskohaga tööl, võiks neile pakkuda poole kohaga töötamist. 

Probleemiks on aga pensionifondide investeerimise süsteem, mis on tavainimesele täiesti arusaamatu ja läbipaistmatu. Ja kuna pensionisammas sõltub palgast, tekitab see vanaduses suurt ebavõrdsust. Praegu on pensionärid peaaegu kõik ühtemoodi  vaesed, aga 20 aasta pärast hakkab meil tekkima pensionäre, kes on väga erinevatest klassidest, sest on eluajal kogenud väga erinevaid staatusi. Pensionisüsteem peaks tegelikult neid erisusi tasandama, mitte võimendama nagu praegu. Süsteem on taas regressiivne – see, kellel oli tööelu ajal vähem, sellel on ka pensionipõlves kogu aeg vähem. Lisaks maksab ta käibemaksuna oma sissetulekust palju rohkem kogu aeg riigile. Penisonisüsteem ei tohi ebavõrdsust kasvatada. Ebavõrdsus tähendab seda, et me vähendame tarbijaid. Kui inimene ei suuda pensionieas enam elada ja tarbida nagu varem, siis on see ühiskonnale ja majandusele probleemiks.
----------------------------

Meeste võistlemishimu loob vägivaldseid käitumismustreid

Rainer Katteli sõnul peaksid isad rohkem lastega tegelema ning vananenud soorolle aitaks lõhkuda vanemapalga süsteemi muutus.
"Praegu on valitsuses ettepanek, et teha vanemapalga muutus nii, et mees või isa peab seda kasutama, vastasel juhul läheb see kaduma," selgitas Kattel.

"See on väga mõistlik ja kohustaks ka isasid lastega tegelema. Oluline on seegi, millised psühholoogilised soorollid on kodus, alates kodustest töödest kuni selleni, kuidas lapsed koolis hakkama saavad. Viimase aja uuringud on tegelikult näidanud, et laste koolis hakkama saamise eelduseks on suhtlev pere. Et kodus ei tuubita, vaid istutakse ja räägitakse – oluline on sotsiaalsete võimete arendamine. Selle jaoks on ema ja isa mõlemad väga olulised. Mehed on harjunud võistlema üksteisega ükskõik milles ja ilmselt tekitab see ka käitumismustreid, kus vägivald on õigustatud. Küsimus on ikkagi selles, kuidas me meestena kodust elu elame ja millised on meie rollid."

Laadimine...Laadimine...