ROHELISE KOOLI JUHT EESTIS: Õpetame võõrdunud lastele, et loodus ongi rikkus

"Tundub, et üles on kasvanud selline lastevanemate põlvkond, kes ise väga hästi taimi ja loomi ei tunne ega oska neid ka lastele õpetada," nendib Rohelise kooli projektijuht Sirje Aher, kelle sõnul on seetõttu koolis eriti tähtis anda heal tasemel loodusõpetust. "Loodusarmastust ja säästlikkust tasub õpetada väikesest peale!"

Pilt: erakogu
Intervjuu Haridus Loodus

ROHELISE KOOLI JUHT EESTIS: Õpetame võõrdunud lastele, et loodus ongi rikkus

Kai Maran

"Tundub, et üles on kasvanud selline lastevanemate põlvkond, kes ise väga hästi taimi ja loomi ei tunne ega oska neid ka lastele õpetada," nendib Rohelise kooli projektijuht Sirje Aher, kelle sõnul on seetõttu koolis eriti tähtis anda heal tasemel loodusõpetust. "Loodusarmastust ja säästlikkust tasub õpetada väikesest peale!"

Eestis Rohelise kooli programmi juhtiva bioloogi Sirje Aheri sõnul on Tallinnas üha enam lasteaedu ja koole, kes nende kooli õppest osa võtavad. Novembris valis mittetulundusühing HundrED Rohelise kooli programmi ka maailma saja kõige mõjusama haridusinnovatsiooni hulka.


Miks elurikkuse hoidmine üldse tähtis on?


Mida rohkem eri liike, seda paremini saab inimene ennast tunda. Eri liigid hoiavad üleval ökosüsteeme ning annavad sealjuures ka inimesele toitu ja õhku. Kõike seda, mis meil eluks vaja on – ilma elurikkuseta ei tule inimene kuidagimoodi siin maailmas toime. Elurikkus pole seotud mitte ainult meie tervisega, vaid meie olemasoluga.


Kuidas linnatingimustes elurikkust hoida ja säilitada?


Paljudes Lääne-Euroopa maades on näiteks loobutud linna haljasaladel muru 5-10 cm kõrguseks pügamisest. Murupinnal lastakse kasvada kõrrelistel ja õitsvatel taimedel, nii et neil saaksid ronida putukad ja teised selgrootud. Täiskasvanud liblikad vajavad õisi, röövikud vajavad nõgeseid, pajusid, humalat, putkesid. Talvitumiseks on vaja metsikut ala, s.t niitmata ja riisumata paiku. Kui leidub selgrootuid, leidub ka toitu lindudele. Ja ringiga jõuame meie enda heaolu juurde välja.


Üks põhimõte seegi, et aedades tasuks eelistada kodumaiseid taimeliike?


Kindlasti! Kodumaistel liikidel on kindlad toitujad. Võõrliikidega võib minna nii, et keegi neid ei söö ja ökosüsteemi toiduahelale nad kaasa ei aita.


Kas võõrapärased nälkjad koduaedades võivad olla samuti lõunamaa päritolu taimedega kaasa toodud?


Jah, meie enda kodumaised nälkjad nii suurt kahju ei tee. Viimastel aastatel on tulnud meile sisse lusitaania teetigu, kes  paljuneb väga kiiresti. Tigu sööb aplalt ilutaimi ja köögivilju,  tagajärjed võivad olla aias päris kurvad.


Mil viisil Roheline kool õige ja vale aiapidamise vahel vahet teha aitab?


Näiteks võiks lasteaedade õuealal mõni nurk jääda niitmata. Nii saavad kõrgemad taimed, näiteks nõgesed, kasvama jääda. Need on väga head toidutaimed paljudele liikidele. Nii aitame hoida elurikkust. Talveks jäävad nõgesed seemneid kandma ja toitu saavad nii linnud kui ka putukad. Lapsed õpivad väga kiiresti ära, et neid taimi ei tohi puudutada. Paljud lasteaiad ja koolid on oma õuealale pannud putukahotellid. Samuti võib aedadesse panna puupakke või kive, mille all selgrootud elada saavad. Kevadtalvel võiks üles panna lindude pesakaste, mis samuti elurikkust ligi meelitavad. Suvel aga teha lõhnavate õitega peenraid, mis liblikaid ligi meelitavad.


Mida teha, et juba väikesed lapsed oskaksid loodust hinnata ja kulusid kokku hoida?


Lasteaias ju meisterdatakse väga palju, selleks kulub ka palju paberit. Võiks juhtida tähelepanu näiteks sellisele lihtsale asjale, et kui midagi paberist välja lõikad, siis alusta paberi servast, selle asemel et kujund lehe keskelt välja lõigata. Sama paberilehte saab siis kasutada veel ja veel. Tasub koos vaadata, ega pole käsi pestes mõni kraan jooksma jäänud. Kätepesuks pole tarvis kraani pahinaga lahti keerata, piisab ka poole peale keeramisest. On mugavam pesta ja vett kulub samuti poole vähem! Õue minnes peaks järele vaatama, kas tuled on ikka kustutatud. Sooja kampsuni päeval keerame kütte madalamaks ja räägime, kust energia tuleb ja kuidas seda kokku hoida. Selle asemel, et olla T-särgi väel hästi soojas toas. Väga lihtsad võtted, aga selgitavad asja olemust hästi. Ka algkoolis töötavad need meetodid hästi. Suuremad lapsed juba arvutavad ja võrdlevad kuude kaupa kooli tegelikku vee-, kütte- ja elektrikulu. Otsitakse põhjusi, millal ja miks kulud suurenevad ja otsitakse viise nende vähendamiseks.


Korraldate ka teemaõhtuid, mis järgmisena plaanis on?


Detsembrikuisel seminaril räägime ohtlikest ainetest vees ja kui suur tähtsus on sellel, missugused ained meie kraanikaussidest alla lähevad. Osa neist muidugi puhastatakse välja, kuid osa jõuab täiesti puutumatult välja merre. Näiteks ravimid, teatud kosmeetilised ained või puhastusvahendid, mida ei osata välja püüda või läheks nende püüdmine liiga kalliks. Need jõuavad merre ja mõjutavad sedasama elurikkust.


Millega ohtlikke puhastusaineid asendada, et merereostus oleks väiksem?


On väga tõhusaid vahendeid, mis teevad täpselt sama hästi puhtaks, kuid saastavad loodust oluliselt vähem. Näiteks sooda, sidrun ja äädikas. Tasub vanu võtteid uuesti meelde tuletada. Muidugi tuleb alati vahet teha, milleks mida kasutada. Loomulikult on aeg-ajalt vaja teha suurpuhastust ja siis tuleb ehk kasutada ka kangemaid puhastusvahendeid. Igapäevaselt aga pole küll vaja kõige kangemat keemiat kraanikaussi valada!


Talv on tulekul. Kuidas suhtuda lindude toitmisse aedades?


Lindude talvine toitmine on väga oluline, kuid toidumajad peavad olema ehitatud sel viisil, mis ei laseks lindudel toidu peal kõndida. Muidu on toidumajast rohkem kahju kui kasu, kui linnud oma väljaheidetega toidu mustaks teevad ja nii haigusi levitavad. Soovitavad on automaattoite tüüpi linnumajad – sellised, kus lind saab välimiselt toetuspinnalt varvastega kinni hoida ja seest nokaga toitu võtta, aga ei saa oma tagumist poolt toidu peale keerata.


Kui palju lapsi on haaratud Rohelise kooli mõtteviisiga?


Roheline kool on ülemaailmne programm, millest võtab osa 67 maad ja umbes 53 000 haridusasutust. See on tohutu hulk! Kokku on programmis kaksteist keskkonnateemat, millest siis koolid ja lasteaiad valivad endale igal aastal kolm teemat, millega põhjalikumalt tegeleda. Eestis ongi kõige populaarsemaks saanud elurikkuse teema, kuid mitte ainult. Õpime ka säästma ja tervist hoidma. Jälgime, kui palju kulub vett, kui palju elektrit, palju kulub kütet ja kuidas neid kulusid kokku hoida. Tervise nimel püüame rohkem liikuda, et autosõite oleks vähem. Kui laps teab, et keskkond on oluline, teeb ta hiljem kõik selleks, et loodusvarasid säästa.


Kui kõrgelt te ise Rohelise kooli kasutegurit hindate?


Loodusharidus on meil juba traditsiooniline ja looduse tundmist on siiani väga väärtustatud.


Praegu aga tundub, et üles on kasvanud selline vanemate põlvkond, kes ise väga hästi taimi ja loomi ei tunne ega oska neid ka lastele õpetada. Seepärast on sellist programmi praegu väga vaja. Mul on hea meel, et osaliste arv üha kasvab. Programm kuulub Taani organisatsioonile nimega Foundation Environment Education, mille liige on Eesti looduskaitse selts ja kes siinmail haldabki Rohelise kooli programmi. Praegu 110 kooli ja lasteaeda üle Eesti, sealhulgas 71 Harjumaalt. On mõistetav, et kõige rohkem haridusasutusi – 59 – osaleb Tallinnast, kus programm 2016. aastal alguse sai. Umbes 70% neist on lasteaiad. Huvitav on see, et meil on liitunud rohkem lasteaedu kui koole.

 

 

 

Tee siilile talvepesa!


Magamiskasti ehituseks on parim vana laud (vineer ei sobi). Uue laua võiks mulla või saviga üle hõõruda. Pesa suurus peaks olema vähemalt 40x40x40 cm, et pesamaterjali mahuks palju sisse.


Kast on põhjata ja kaldkatusega, millel vilt või muu soojustus, kindlasti on vaja õhuauke. Sissepääsuks sobib 15x10 cm toru, et kiskja siili kätte ei saaks. Tunnel hoiab ka tuulte eest. Magamiskast paigutatakse rahulikku õuenurka pisut kõrgemasse kohta, et lumesulamisvesi sisse ei pääseks. Kasti põhja pannakse kruusa, selle peale umbes 5 cm kiht mulda või turvast. Mulla peale võib sammalt panna. Talvepesa täidetakse hõredalt kuivade lehtede ja kõrtega (vaher sobib hästi). Õlgi ei soovitata panna, sest need murduvad. Pesa juurde tuuakse veel lehti, et siil saaks need ise sisse panna.

Laadimine...Laadimine...