SAVISAAR: Noorte juhitud erakonnad on hakkama saanud vaid võimu võtmise, mitte juhtimisega

"No nähtavasti ei osata teisiti kui jõuga – mina püüan ikkagi tarkusega," lausub volikogu poolt ametisse nimetatud Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Pealinnale antud intervjuus. "Ilmselt teiste erakondade noorte hulgas heidetakse meie noortele ette, et miks nad pole Savisaarest jagu saanud, et nad on nii nõrgad ja vaesekesed. Samas pole noorte juhitud parteid täna suutnud veel midagi ära teha peale võimule tulemise. Neil pole ideid."

Pilt: Albert Truuväärt

SAVISAAR: Noorte juhitud erakonnad on hakkama saanud vaid võimu võtmise, mitte juhtimisega (5)

Maarja-Liis Arujärv

"No nähtavasti ei osata teisiti kui jõuga – mina püüan ikkagi tarkusega," lausub volikogu poolt ametisse nimetatud Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Pealinnale antud intervjuus. "Ilmselt teiste erakondade noorte hulgas heidetakse meie noortele ette, et miks nad pole Savisaarest jagu saanud, et nad on nii nõrgad ja vaesekesed. Samas pole noorte juhitud parteid täna suutnud veel midagi ära teha peale võimule tulemise. Neil pole ideid."

Sa oled oma elus nii palju võimuvõitlusi pidanud – mille poolest on tänane sõda sarnane või eriline? Mis on su sõnum hämmingus Keskerakonna valijatele, kes vaatavad pealt büroo ukselukkude vahetust?

Mina võitlen selle eest, et rahvas meid toetaks, minu konkurendid selle eest, et Reformierakonnaga head sõbrad olla ja võimule tulla.
Ega me toetajad nii suures hämmingus ei ole. Samasugune võitlus oli siis, kui Kadri Simson püüdis mind maha võtta, ja ka Jüri Ratas, ka temaga oli äge lööming. See on nii nagu Keskerakonnas ikka enne kongressi. Mis on teistmoodi kui varem – sellist mahavõtmise lainet ja soovi inimesest lahti saada pole ma varem Keskerakonnas näinud. No nähtavasti nad teisiti ei oska kui jõuga. Mina püüan tarkusega.

Reformierakonnas on samuti käimas suur sisesõda, aga seda ei peeta telekaamerate ees. Mis mujal erakondades tegelikult toimub?

Olukord kõigis neljas suuremas parteis on täna sarnane, Reformierakonnas pole Siim Kallas enam eesotsas, on Rõivas. Sotsidel on juba kolm esimeest vahetatud, Reiljani Rahvaliidus pandi omal ajal etteotsa üks noor poiss Karel Rüütli. Oleme ainuke partei, kus on jäänud keskealised juhtima. Aga teiste erakondade noorte hulgas heidetakse ilmselt meie noortele ette, et miks nad pole Savisaarest jagu saanud, et nad on nii nõrgad ja vaesekesed, ei ole suutnud asja ära teha. 

Kõik teised parteid, kus noored on tulnud võimule, siis midagi peale võimuletulemise enda pole nad suutnud midagi ära teha. Rõivast nimetatakse teatavasti Brežneviks. Aga kuidagi noorelt on ta saanud sellise nimetuse.
Minu sõnum meie valijatele on see – tuletage eelmisi kordi meelde. Kui palju pidas vastu Arengupartei ja need, kes on mu asemel tulnud – viis kuud ja toona tuli tagasivahetus. Millegipärast ma ei arva, et seekord läheb teisiti.

Sa väidad siis, et teiste erakondade juba võimul olevad noored ei ole suutnud Eestit juhtida – kui mitte arvestada n-ö huvitavaid ideid nagu Tsahkna ettepanekut, et me võiks kõik surmani töötada.

Jah, Eesti suurimaks probleemiks on see, et Eesti riiki praegu ei valitseta, seega neile ei saa ka midagi ette heita, sest nad ei tee mitte midagi.

Miks on vaja kongressi lausa iga aasta tagant korraldada, kui alles pea aasta eest – nagu Simson telesaates lausus – parim ju võitis?

Eks nad kibelevad ja kartsid, et ma saan kongressi ajaks liiga tugevaks. (Tavaliselt peetakse kongressi iga kahe aasta tagant, tavapärane olnuks see alles 2017 lõpus – toim). Teiseks, nad tahavad hirmsasti Rõivasega kokku leppida, aga öeldi, et saate kokku leppida heal juhul siis, kui olete ise Keskerakonnas võimul. Eks nad püüavad seda nõudmist täna rahuldada. 
Ega minagi ei saa sellest aru, miks kongressi on vaja just praegu  teha. Aga üks minu asetäitja tõstis selle küsimuse üles ja ma leidsin, et kui nad seda nii väga nõuavad, mis seal siis ikka.

Tegelikult oleks muidugi kongressi targem korraldada pärast 2017. a valimisi, siis kui on näha, kuidas on valimistega hakkama saadud ja kes neil valimistel edukad on. Aga ma mõtlesin, et see on ka demokraatia, kui üks aseesimees seda nõuab. Eks me siis viimegi selle kongressi läbi, ma usun, et see kongress tuleb ikkagi edukas.

Mida aga ma ei oodanud? Ma ei oodanud seda, et selle kongressi eel puhkeb niisugune kodusõda, kus hakatakse inimesi ei millegi pärast ametist maha võtma, nagu see oli peasekretär Oudekki Loonega ja Urmi Reindega, Kutseri ja mõningate teistega. See on vale ja ma arvan, et inimesed kongressil annavad sellele ka vastava hinnangu.

Reformierakond on Kristen Michali ja Taavi Rõivase suu läbi juba andnud mõista, et Keskerakonna puhul vaid juhivahetusest ei piisa, ja on esitanud ka rida teisi nõudmisi, pidanud probleemiks korruptsiooni, lepingut Venemaa esiparteiga jne.

Ja mida aeg edasi, seda rohkem neid tingimusi tuleb. Ma tahaks näha seda garantiikirja, mis ütleb, et millalgi saadakse kindlalt valitsusse, ma arvan, et neid nõudmisi tuleb üha juurde. Ma arvan, et kogu see meie idee astmelisest tulumaksust, neist kõigist meie põhimõtetest öeldakse aegamööda siis lahti.

Korruptsiooni teemal pole aga nelja sidruni erakonnal üldse õigust sõna võtta, kõik Jüri Mõisa jutud, kuidas Tallinna Sadamast kolmikliidule miljoneid raha pumbati, Eesti Raudtee juhilt Burckhardtilt miljoni euro küsimine Reformierakonna poolt jne. 
Reformierakond oleks ise väga õnnelik, kui neil endil oleks selline leping Venemaa juhtiva erakonnaga, see on olemas paljudel suurtel parteide üle maailma. Kui meie selle Ain Seppiku ja Mailis Repsiga alla kirjutasime, siis oleks mõni päev hiljem olnud, siis oleks selle ära teinud ka toonane Res Publica.

Praegu ei ole ikka teada, kes täpselt on see uus pretendent Keskerakonna esimehe kohale. Mida sina arvad?

Ma arvan, et see on Mailis Reps. Sest nii Simson kui ka Ratas on saanud juba korra lüüa ja tahetakse, et tuleks kolmas tegelane, kellel veel lüüasaamist selja taga pole.

Aga osa erakonna liikmetest ütleb selgelt, et las noored lõpuks proovivad kätt erakonna juhtimisel, kui õnnestuvad, on kõik hästi, kui kukuvad läbi, siis kutsuvad sind vajadusel appi.

15 000 liikmega erakonnas nii ei saa, et las proovivad ja et vaatame, mis juhtub. Inimene peab ennast ikkagi tõestama. Ei ole Kadri Simson saanud Pärnus võimu oma kätte, kuigi on seda mitu korda lubanud, ei saanud Mailisest presidenti ega Ratasest olümpiakomitee presidenti. Nüüd püüavad minu arvel end tõestada.

Miks vastasleer ei taha, et kõik Keskerakonna liikmed saaksid otsustada, kes on erakonna juht? Kas nad kardavad oma erakonna liikmeid?

Meil on 15 000 liiget. Peasekretär Oudekki Loone ettepanek oli, et teeme registreerimise. Kõik kes registreerivad ja tahavad osa võtta kongressist, ka saavad selle õiguse. Ma kujutan ette, et 7000-8000 inimest peaks ikka niiviisi tulema, kes kongressist tahavad osa võtta. Simsoni leer on praeguse kongressi planeeritud Paidesse ja sellest võtab osa kuskil 1000-1200 inimest, mis on muidugi armetult vähe võrreldes 15 000-ga, kes Keskerakonda kuuluvad. Nii et see on õige – muidugi seda arvu peaks oluliselt suurendama. Sellepärast me tahtsimegi kongressi läbi viia Tallinnas, sest siin on suuremad ja laiemad võimalused suure kongressi läbiviimiseks, olgu see siis Saku suurhallis või Tondiraba jäähallis. Igal juhul oleks inimestel paremad võimalused kohale tulla.

Mis kompromisse sinuga on otsitud, mida arvad nn auesimehe kohast?

Mulle ei ole midagi pakutud ja ma ei suhtuks sellesse ka väga tõsiselt. Nii Rüütel kui ka Kallas on oma erakonnas auesimehed, mida see aga tähendab, sellest ma küll ei ole aru saanud. See on tiitel, mis ei maksa mitte midagi.
Kogu see kolmikjõuk püüab aga arendada asja nii, et enne kongressi saaks minust lahti, et ma mingite auametite eest enne tagasi astuks. Vaevalt et see juhtub.

Simson lausub, et kõik töötavad selle nimel, et kõik pärast kongressi hästi läbi saaks... ja et sa toetaks neid valimistel oma panusega ka pärast mahavõtmist. 

Selle kohta võiks öelda hahaa. Kui võetakse kergekäeliselt maha inimesi, kes on Keskerakonna heaks nii palju teinud, Urmi Reinde on vist enam kui 15 aastat Keskerakonna heaks tööd teinud. Alustada sellest, et võtta maha meie väikese lehekese väike peatoimetaja, kes on tegelikult suur inimene, see on ikka alatu küll. Ma saan aru, et tahetakse veel inimesi välja vahetada, aga täna on pidur peale pandud, et enne kongressi näidata, et nad on ikkagi head inimesed, mida nad tegelikult ei ole. Kompromisside jutt – miks siis Urmi Reinde või Oudekki Loone puhul kompromissi ei tehtud jne.

Mis siis mantlipärijate pretendentidel puudu jääb?

Neil ei ole ideid ja nad ei oska neid ka ellu viia. Nad oskavad maha võtta või maha kangutada. Mina tegelen aga täna sellise asjaga nagu kodanikupalk, mida katsetatakse Soomes ja ka mujal riikides. Ma mõtlen, kuidas pärast suuri valimisi seda Eestis rakendada. Samuti maksupoliitikas tuleb minna rohkem Läti teed ja muutuda ettevõtjasõbralikumaks. Samamoodi kavandavad nad astmelist tulumaksu. Mul on palju ideid, mida ellu viia. Nemad ei viitsi, neile tundub, et on vaja Reformiga sõber olla. 

Mis siis ikkagi juhtus presidendivalimistel, kelle hääled Keskerakonnast läksid Kallasele esimeses voorus?

Peeter Ernits räägib seda, et ta läks reformierakondlastega juttu rääkima ning nii Jüri kui Kadri olid seal juba ees. Reformierakonnast öeldi Ernitsale otse, et Kadri ja Jüri annavad oma hääle Kallasele. Mis selle asja juures kurb on – meie juures ütlesid nad, et parem paneme tühjad sedelid või siis olid vait. Nad ei öelnud sõnagagi, et kavatsevad juba esimeses voorus Kallasele hääle anda.

Mis on tänase kodusõja juures olnud kõige räigemad sõnavõtud? Kuidas need avaldused peaksid kodurahule ja teatepulga üleandmisele kaasa aitama?

Muidugi Mailis Reps, aga ta ongi lapsesuu. (Reps lausus, et Savisaar pole poliitikas enam mitte keegi – toim.) Ega ma temaga isegi ei pahanda. Selle noore seltskonna viga on kokkuvõttes see, et nad liiga palju intrigeerivad ja kujutavad ette, et poliitika ongi intriig. Poliitika on ikkagi meie valijate huvide realiseerimine – Keskerakond pole viimane aasta mitte midagi suurt ära teinud, sest on jagunud energiat vaid intriigide jaoks.

Mis sa uuest presidendist Kersti Kaljulaidist arvad?

Kes teab, äkki saab temast veel asjagi. Ma ootaks ära, mida ta tegema hakkab. Kindlasti on ta parem kui see Jüri Luik. Tegelikult käib selle presidendivalimiste käigus võitlus poliitikute ja bürokraatide vahel, et kes peale jääb. Sellel tüdrukul on šanssi mõlemaks. Presidendivalimiste kõige nõrgem koht oli aga see, et meile peeti loenguid, et tuleb ühtemoodi mõelda ja hääletada. Meid suruti ühtemoodi mõtlema – see oli sarnane sellega, kui Ameerikat suruti pärast kaksiktornide langemist sõtta Iraagiga, siis räägiti kah, et mõtleme ühtemoodi. Teate, kui paljud ameerika poliitikud praegu kahetsevad, et miks riik kisti sõtta, mille tulemuseks oli ebastabiilsus Lähis-Idas. Tuleb julgeda mõnikord ka öelda ei. 

Mis puutub Kersti Kaljulaidi, siis ma olen temaga nii mõnedki seiklused läbi elanud.
Kallase puhul juhtus aga see, et ta enda partei ei tahtnud, et ta saaks presidendiks, sest nad leidsid, et Kallas on liiga iseseisev, neil oli vaja nukukest. Aga ma väidan, et ka praegune president ei ole mitte see nukuke.
Teate, kui palju parteitegelasi on mulle kinnitanud, et tuleb minna otsevalimistele, et rahvas saaks presidenti valida. Aga kui see aeg kätte jõuab, siis nad on jõudnud alati oma lubadused ära unustada või nad on selleks ajaks ümber kasvatatud.

Kui sina enam erakonda ei juhi, siis millised saavad olema Tallinna valimistulemused? Kas on oht,  et Keskerakond läheb valimistele kahe eri nimekirjaga?

See võimalus muidugi on, aga ma ei ütleks, et see on väga tark võimalus. Reformierakonnal juhtuski praegu niimoodi, et neil oli kaks presidendikandidaati ja kumbki nendest kandidaatidest ei saanud presidendiks, kuigi nad väga soovisid seda. Kahtlemata selline jõudude killustatus vähendab võimalusi ka partei jaoks, kes osaleb valimistel. Ma soovin Keskerakonnale ainult head, aga saab loota, et see saab ka nii valimistel olema.

Kuidas linnajuhtimisega lood on, mida arvata abilinnapeade avaldusest, et nad erakonna võimuvõitlusse ei sekku?

Mul oli äsja kohtumine rahvaga ja nad tuletasid meelde kõiki asju, mida nad hindavad ja mida me oleme mu linnapeaks oleku ajal ära teinud: tasuta transport, üürimajad, eakate toetus jne. Vahetult enne kui kapo minu koju tuli rüüstama, lükkasin käima ka linnahalli kordategemise ja Tallinna superhaigla rajamise. Jah, kõik ammu loodud asjad kas veel toimivad või töötatakse nende kallal edasi. See on aga sama, mis öeldakse ka Kesknädala puhul, et näe, Urmi on läinud, aga lehel pole midagi viga. Aga ka seal on veel Urmi asjad sees, tegelikult elatakse vana inertsi peal. 

Mis puutub avaldusse – ilmselt on see tänases Eestis ainuke linnavalitsus, mis ütleb, et nemad poliitikaga ei tegele. Kahtlemata selle jutuga toetavad nad kaudselt Simsonit.

Tegelikult peab linnas hoidma seda joont, et oleme ka järgmistel valimistel edukad, mitte et me püüame iga hinna eest kuskile koalitsiooni saada. Ma ei usu, et meid võetakse kunagi üldse kuskile koalitsiooni siis, kui me oleme nõrgad.

Mis seisus on kapo kahtlustus? Kas suure pauguga alanud lugu näib taanduvat tõesti vaid Hiiu staadioni avamisürituse plakatile ja kumminuiale, mille omamise eest said samuti lõpuks kahtlustuse? 

Pärast seda, kui minu sõbra Raimond Kaljulaidi kohta öeldi, et ta on kriminaalkuriteos kahtlustatav ja seda koos minuga, siis eelmine nädal teatati kapost, et ta on tegelikult süütu poiss. Ma arvan, et minuga läheb varsti samamoodi.

5 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...