TIIT VÄHI: Tasuta ühistransport peaks laienema ka mujale Eestisse, tuhandeeurose miinimumpalga lausa peab ellu viima!

"Tallinnal on tekkinud lõpuks võimalus avada end merele, nihutada sinna ka linna süda – sellesse projekti kuulub ka Reidi tee väljaehitamine," leiab ekspeaminister Tiit Vähi, kelle sõnul on Tallinn rikas linn ja võiks nüüd tõesti ehitada välja aktiivse linnakeskuse – Riias tehti see ära juba enne esimest ilmasõda.

Pilt: Albert Truuväärt

TIIT VÄHI: Tasuta ühistransport peaks laienema ka mujale Eestisse, tuhandeeurose miinimumpalga lausa peab ellu viima! (5)

Virkko Lepassalu

"Tallinnal on tekkinud lõpuks võimalus avada end merele, nihutada sinna ka linna süda – sellesse projekti kuulub ka Reidi tee väljaehitamine," leiab ekspeaminister Tiit Vähi, kelle sõnul on Tallinn rikas linn ja võiks nüüd tõesti ehitada välja aktiivse linnakeskuse – Riias tehti see ära juba enne esimest ilmasõda.

Kuigi Tiit Vähi lahkumisest suurest poliitikast sai tänavu märtsis täis 20 aastat, leidub praeguseni nii poliitikuid kui ka poliitikahuvilisi, kes ohkavad, et just Vähi-sugust pragmaatilist ning kaine talupojamõistusega inimest oleks Eesti poliitikasse praegugi hädasti tarvis. Vähi on jäänud samas endale kindlaks: poliitikasse tagasi enam ei tule. Ometi on ta tänaseni see, kellelt ajakirjanikud pea iga suurema poliitilise või majandussündmuse kohta kommentaari küsivad. Vähit on nimetatud ka meheks, kellel on kõik olemas: kokkuhoidev perekond, hea tervis ning mastaapne äri Sillamäe sadama näol. Ta ütleb, et Tallinna puhul on targem usaldada linna edasi juhtima need, kes on seda usaldust seni õigustanud.

Teil on maja vanalinnas – kuidas paistab elu nn Bermuda kolmnurgas nüüd, kui linn on seal pidutsemist piiranud?

Juba umbes kümme aastat tagasi kolisin elama Viimsisse, sest Bermuda kolmnurgas oli toona võimatu perega elada. Suur-Karja 3 majas on nüüd Silmet Grupp ettevõtete bürood ja esimesel korrusel kohvik-restoran C’est la Vie.

Kuidas hindate erakondade kohalike valimiste kampaaniaid, mis suuremas osas paistavad rajanevat kellegi või millegi kinnipanekul?

Suhteliselt ideedevaene, vulgaarne ja nõme.

Miks kuuleb valimiskampaanias opositsiooni poolelt üsna vähe positiivseid ideid? Kas Tallinn pole piisavalt väärt pingutamist?

Ma usun, et Tallinn on viimase viieteistkümne aasta jooksul arenenud kiiresti ja saanud oma tööga paremini hakkama kui riik, mis on pikalt asunud stagnatsioonis. Aga ega opositsioon ei näe seda, mida ta näha ei taha. Kõik püüavad iga hinna eest pääseda piruka juurde.

Milliseid jõude soovitaksite valijal Tallinna puhul usaldada?

Ma pole lugenud ühegi erakonna programme. Usaldaksin neid, kes praegu võimul, sest Tallinn on arenenud euroopalikuks pealinnaks. Kuid ma elan Viimsis ja hääletan seal.

Milline näeks siiski välja Tiit Vähi valimisprogramm Tallinnas, kuigi olete öelnud, et poliitikasse enam ei kipu?

Ei tahaks spekuleerida, ent volikogu endise esimehena mõtisklen, et linna üheks puuduseks on see, et Tallinnal on puudunud seni nüüdisaegne aktiivne linna süda. Linnavalitsuse mõtted peaksid liikuma ajast ees.

Kui jälgida viimase aja arenguid ja projekte, on Tallinnal siiski tekkinud võimalus avada end lõpuks merele ja nihutada selles suunas ka linna südant. Praegu on aeg seda ellu viia, täpsemalt öeldes peaks asja ellu viima, mitte laskma sellel lihtsalt iseenesest juhtuda. Sellesse projekti kuuluks ka Reidi tee väljaehitamine, sest iga elus keha vajab veresooni.

Olen ka nõus, et linnahalliga peaks midagi kapitaalset ette võtma: ei aita grafiti ega ka grafiti pesemine. Küsimus seisneb selles, mis seisundis see nn muinsuskaitse all olev monument praegu on. Samuti soovitaksin linnateatri valmis ehitada ning Vabaduse väljaku projekti lõpule viia. Raha selleks peaks rikkal Tallinnal jätkuma, ja kui ei jätkuks, võtaks laenu.

Nii et teeksite sama, mille suunas linnavalitsus liigub, ehk avaksite linna merele?

Mitmetel põhjustel, olgu siis esimene või teine ilmasõda, on jäänud Tallinnas aktiivne linnakeskus välja ehitamata. Linnakeskus on väga paljudes linnades, näiteks Riias, sest seal tehti see valmis enne esimest ilmasõda. Tallinn on rikas linn ja võiks selle nüüd tõesti ära teha. Linnakeskust ümbritseksid kultuurihooned, ärid-bürood, aga ka lihtsalt elamud.

Võtaksin linna avamise merele koos linnavalitsusega ise ette Sillamäel. Kultuurimaja juurest läheb alla treppidega Mere puiestee, see saab nüüd lähiajal korda. Järgmine projekt peaks olema mereäärne promenaad, kus praegu on nõukaaegsed garaažid. Need peaksid minema lammutamisele.

Kui oluline on linna arenguga seoses poliitiline stabiilsus?

Oluline on stabiilsus koos arenguga ehk stabiilne areng. Tallinn on selle viimasel viieteistkümnel aastal saavutanud.

Viimase aja üks üllatavamaid uudiseid oli üle ootuste suurest majanduskasvust. Mida arvate, kui püsiv see on ja millel rajaneb?

Eesti majandus ei kasvanud püsihindades viimase 10-12 aasta jooksul isegi mitte murdosa protsenti. Nüüd, 2017. a II kvartali kohta näitasid numbrid 5,6% kasvu. Tore, kuid see on viimase 12 aasta seni ainuke normaalse majanduskasvuga kvartal. Vaatame ära, mis teevad järgmised kvartalid ja aasta, ja siis hakkame järeldusi tegema.

Sest kui majanduskasvu pole, siis millest hakkab elanikkond paremini elama? Ja millest väheneb tung minna Soome, Rootsi ehitajaks või üldse Eestist ära? Muuseas, Hiina majandus kasvas kümme aastat järjest keskmiselt 10% aastas, nüüd viimased viis aastat 5-6%. Tänu sellele on Hiinast saanud tegija maailmas.

Kuhu või kuidas soovitaksite riigil investeerida nüüdsest loodetavasti enam teenitavat maksutulu?

Teede ja ühenduste loomise kõrval, sealhulgas maapiirkondade internetiühendus, peaksin kõige tähtsamaks investeerimist haridusse. Seejärel sotsiaalvaldkonda.

Kui rääkida riigist, siis minu arvates on riik ära unustanud nii Ida-Viru kui ka Kagu-Eesti. Tuleks investeerida nendesse piirkondadesse, sealsetesse ühendustesse ja teedesse: Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tallinn-Ikla. Samuti jätkata baasinvesteeringuid Ida-Viru tööstusparkidesse ja piirkondlikesse arengukeskustesse.

Kuidas hindate valitsuse maksupoliitilisi samme inimeste sissetulekute tõstmisel?

Olen toetanud ja toetan 500 euro tulumaksust vabastamist ning ka tasuta linnatransporti Tallinnas, miks mitte ka maakonnasisest tasuta transporti. Tasuta ühistransporti võiks laiendada teistesse linnadesse. Kuid ühistransport peaks olema inimeste jaoks igati mugav, sest kui see ei ole mugav, istutakse ikka autodesse. Me räägime Tallinna puhul trammiliinist Koplisse ja lennujaama, aga miks ei võiks rääkida ka trammiliinist Viimsisse?

Meie hulgast tänaseks lahkunud Ülo Pärnits rääkis vähemalt tuhandeeurosest miinimumpalgast, mis päästaks Eesti. Mida arvate?

Tuhandeeurose miinimumpalga ideed on ellu viia lihtsam, kui tundub. Selle suisa peab ellu viima. Sest kui näiteks mina ei suuda konkurentsivõimelist palka pakkuda, minnakse Sillamäelt Tallinna, ja kui seal mõistlikku palka ei saa, siis Soome ja Rootsi. Kõrgemad palgad tulevad koos kõrgema tööviljakusega, mis omakorda tähendab IT-lahendusi, tootmise robotiseerimist või targemaid lahendusi, samuti töötajate koolitamist ja nii edasi. Tähtis ei ole brutopalk, vaid kui palju inimene kätte saab, seega on oluline riikliku maksuvaba miinimumi tõstmine, mis puudutaks näiteks kaupluste kassapidajaid jt, kelle brutopalka on raske tõsta.

Kui raske või kerge on praegu teil endal näiteks ettevõtetesse tööjõudu leida?

Väga ei kurda, kuid palk peab olema konkurentsivõimeline ja ka töötajate väljaõpe, täiendusõpe jne hästi korraldatud. Tööjõu puuduse probleem on Ida-Virumaale jõudmas paari aasta pärast.

Kuidas pidurdada Eestist väljarännet?

Peab turgutama majandust: võiks võtta ka laenu majanduse arengu kiirendamiseks. Tuleks maksta konkurentsivõimelist palka ja peab vähendama sõjahüsteeriat. Muidu tekivad lisaks majanduspõgenikele ka sõjahirmu põgenikud.

Kas mõnele ettevõtlusharule võiks teha maksusoodustusi?

Ma väga ei toeta maksusoodustusi. Teatud maksuerisused võiksid olla regionaalsetest vajadustest tulenevalt.

Kas tõesti kunagi võivad veel tagasi tulla ajad, mil saame rääkida Eestist kui transiitriigist?

Pean seda seisukohta, et Eestil pole transiiti tarvis, hästi rumalaks. Eestis on kaupade vahendamisega äri aetud 700 aastat, transiidirahaga on üles ehitatud ka Tallinna vanalinn. Ainuke, mis on püsiv, on geograafia ja meie asukoht. Kindlasti liiguvad ida-lääne, lääne-ida suunas ka päriskaubad ja teenused. Kindlasti tulevad transiidi paremad ajad tagasi.

Mida arvate lävendisüsteemi mõttest gümnaasiumite puhul: et need, kes saavad keskmiseks hindeks alla 4,7, suunatakse kohustuslikus korras kutsekooli.

Ma ei ole selle valdkonna spetsialist, kuid ma ei usu, et käskude, keeldude, lävendipakkudega saab head tulemust. Praegu on riigiaparaat inimestega üle paisutatud, uued bürokraadid toodavad uusi vajadusi uute bürokraatide järele. Kui ilusas ja hubaselt möbleeritud kontoris saab väheintensiivse töö eest head palka, miks õppida siis kutsekoolis treialiks? Ma arvan, et tööjõuturg ja tööjõunõudlus on paigast ära, kuid samas peab arvestama, et ehkki töö iseloom ajaga muutub, on kindlasti vaja haridust ja haritust.

Olete ka viidanud, et Eesti heaolu tagaks USA ja Venemaa sõprus – kas on seda sõprust kunagi üldse silmapiiril näha?

Ma ei näe USA ja Venemaa vahel silmapiiril mingeid sõpruse märke ja ma pole seda sõprust kunagi prognoosinud ega lootnud. Kahjuks on USA ja Venemaa jätkuvalt konkureerivad geopoliitilised keskused. Ma olen lootnud, et maailma jõu-tsentrid nagu USA, Venemaa, Hiina omavad vastutustunnet, ei tärista üksteise suunas relvi, otsivad koos lahendusi sõjakollete likvideerimiseks nii Lähis-Idas, Ukrainas kui ka Korea poolsaarel, otsivad lahendusi, et kolmas ilmasõda jääks tulemata. Olen veendunud, et dialoog nende riikide vahel hoiaks ära järgmised sõjad. Kahjuks käib oma huvide ajamine, võidurelvastumine ja külm sõda täiel rindel.

Ma ei looda sõprust USA ja Venemaa vahel, kuid tahaksin loota, et Euroopa Liit ja Eesti selle koosseisus ei eskaleeriks sõjahüsteeriat uuel külma sõja rindejoonel, mis kulgeb mööda Narva jõge. Eesti võiks oma naabri Venemaaga otsida dialoogi, nagu seda teeb näiteks Soome. Mulle tundub, et paljud Eesti peavoolupoliitikud tunnevad pingete eskaleerumisest lausa rõõmu, arvestamata, et NATO-Vene sõja puhul jääb siia, kus praegu on Eesti, porine lomp. Ja arvestamata, et vastavalt informatsioonile ajakirjanduses olid eelmise külma sõja ajal ka Eestile sihitud NATO tuumapommid. Nende pommide päästikule ei vajutanud keegi. Tänu sellele oleme elus.

Tallinna külastas hiljuti esinduslik Shanghai delegatsioon, kes tegi juttu meist kui Euroopa-Hiina kaubatee Siiditee ühest väravast. Mida sellest perspektiivist arvate?

See on väga tõsine projekt. Ma olen ka ise olnud mõned aastad tagasi ühel konverentsil Hiinas, pidanud kõne ainukese saadikuna Euroopa Liidust.

Eesti on aga väike riik EL-is ja teisel pool asub Euraasia Liit. Arvan, et Siiditee on suur võimalus, kui võtta eeskujuks Singapuri poliitika ja mudel. Hiljuti käisin Valgevenes ja külastasin ka projekti Velikij Kamen – Suur Kivi.

See on Valgevene-Hiina ühisprojekt, mis asub 25 km kaugusel Minskist, kus umbes sajale ruutkilomeetrile kavandatakse tööstus- ja logistikaettevõtteid ning elamuid. Töö käib 8,5 ruutkilomeetril, kus infrastruktuuri on investeeritud kolme aasta jooksul umbes 50 mln dollarit. Usun, et sellel projektil on suur tulevik, kuid ka Sillamäe on väga oluline, sest sealne sadam on Eesti-Vene ühisettevõte, mis asub EL-i ja Vene piirist 25 km kaugusel ja kus 13 aasta jooksul on investeeritud infrastruktuuri ja terminalidesse 500 mln eurot. Usun, et Sillamäe projektil on veel suurem tulevik, sest siin on ka sadam ja siia võiks tulla mitu Eesti Nokiat.

Koostööst Hiinaga on ainult võita?

Ma ei tunneta siin konkurentsi Tallinna ja Sillamäe sadamate vahel, sest kaupa jätkub kõigile. Tallinna sadam on eelkõige reisisadam, tema osa kaubasadamana jääb üha väiksemaks, olles rohkem põhja-lõunasuunaline. Kui Rail Baltic valmis ehitatakse, siis kaupade Euroopasse liigutamine Muuga kaudu on kindlasti Tallinna sadama tulevik. Meie, Sillamäe sadama tulevikuks on ikkagi ida-lääne, lääne-ida suund. Selles mõttes oleme soodsamas kohas kui Tallinna sadam.

Milline näeb Tallinn välja näiteks kümne aasta pärast? On meil siin kinnitumas näiteks Araabia väärtused, kompenseerimaks rahvastikukadu?

Tahaksin loota, et Tallinn ja Eesti jäävad kümne aasta jooksul ikka eestlaste asualaks. Loodan, et Araabia kevad, kus suvi jäi vahele, jõuab pärast pikka talve ka kunagi suveni, nii et araablased saavad elada oma kodumaal neli aastaaega järjest – ja nii aastasadu.

 

Tiit Vähi ihkab reisida Aafrikasse

Saksa kantsler Angela Merkel soovivat reisida USA-s Kaljumäestikus ja Venemaal Transsiberi raudteel. Kuhu teie tahaksite reisida?

"Viimased 20 aastat, kui ma pole olnud enam poliitilistel kohtadel, on mul olnud võimalus rohkem tegeleda perega, oma lastega," ütles Tiit Vähi. "Samuti poja ja tütre peredega ehk lastelastega. Nad on käinud terve maailma läbi, aga pole käinud Peterburis. Seoses sellega tahaksin kindlasti oma lastelastega, kellest kaks on seitsmesed ja üks üheksa-aastane, minna lähiajal mõneks päevaks Peterburi. Nad on küll jõudnud Singapuri ja Hong-Kongi ning sõitnud läbi terve Euroopa, kuid pole käinud Eesti piirist 170 km kaugusel Peterburis. Tahan seda paika näidata kui Eestile lähimat suurlinna ja olulist kultuurikeskust. Ja kuigi olen palju reisinud, pole ma jõudnud Aafrikasse, aga võtan selle sõidu kindlasti ette."

5 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...