Erki Nool: mingeid kahtlasi kokkuleppeid ei olnud

Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjoni esimeheks valito IRList välja astunud, kuid endiselt linnavolikogu IRLi fraktsiooni kuuluv olümpiavõitja Erki Nool. Mõneti üllatuslikult esitas linnavolikogu istungil tema kandidatuuri keskerakondlane Lauri Laats. "Seda, mida räägib eelmine revisjonikomisjoni esimees Hanno Matto, et Noolest saab mugavusrevisjonikomisjoni esimees, näitab aeg. Solvumise pärast ei ole mõtet lahmida," lausus Nool.

Pilt: Scanpix/ Tallinna linnavolikogu äsja valitud revisjonikomisjoni esimees Erki Nool tahab revisjonikomisjoni tööd jätkata sealt, kus see eelmisel esimehele pooleli jäi

Erki Nool: mingeid kahtlasi kokkuleppeid ei olnud

Urmas Kaldmaa

Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjoni esimeheks valito IRList välja astunud, kuid endiselt linnavolikogu IRLi fraktsiooni kuuluv olümpiavõitja Erki Nool. Mõneti üllatuslikult esitas linnavolikogu istungil tema kandidatuuri keskerakondlane Lauri Laats. "Seda, mida räägib eelmine revisjonikomisjoni esimees Hanno Matto, et Noolest saab mugavusrevisjonikomisjoni esimees, näitab aeg. Solvumise pärast ei ole mõtet lahmida," lausus Nool.

Kuidas läks nii, et Teist sai revisjonikomisjoni esimees? Kas oli mingeid eelnevaid kokkuleppeid?

Mind on seoses revisjonikomisjoni esimeheks valimisega hakatud üllatuslikult süüdistama kokkulepetes, aga revisjonikomisjoni esimehe koht kuulub traditsiooniliselt opositsioonile. Mina olen tõeline opositsionäär, ei ole ühegi erakonna liige, aga kuulun IRLi fraktsiooni. Tundus, et sotsiaaldemokraadid tahavad uuesti esitada oma seni ametis olnud kandidaati, kes ei oleks suure tõenäosusega linnavolikogus läbi läinud, ja siis Jaak Uudmäe (Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni liige) käiski välja minu kandidatuuri.

IRLi üks kandidaatidest oli ka Tarmo Kruusimäe. Asja hakati arutama, meie fraktsiooni esimees Madis Kübar käis kõik teised opositsioonierakondade fraktsioonid läbi ja ütles, et meie kandidaat on Nool. Minu hinnangul olid kõik minu kandidatuuriga nõus. Seejärel otsustas linnavolikogu revisjonikomisjoni uue esimehe valimised aga kaks nädalat edasi lükata. Tegin kirjaliku nõusoleku revisjonikomisjoni esimeheks kandideerida ära ja viisin selle volikogu sekretariaati, et kui mind peaks kandidaadiks esitatama, siis ma olen nõus. Nii lihtne see oligi. Mingit musta maagiat või salasobingut ei maksaks siit otsida. Ma ei olnud Keskerakonna kandidaat.

Ma ei tea, miks otsustati sotsiaaldemokraatide kandidaati (Hanno Mattot) veel kord opositsiooni poolt esitata. Võib-olla oli Reformierakonna fraktsioonil ja veel kellelgi idee venitada valimistega kuni suve lõpuni või ma ei tea kuhumaani? Võib-olla oli asi aga hoopis selles, et Jaak Uudmäe, kes pidi mind esitama, oli ära, nagu minagi? Jäin ootama, et IRL mind esitab, aga kuna ei esitanud, siis läks nii, nagu läks. Minu kandidatuuri esitas hoopis Lauri Laats või pigem loeti minu avaldus linnavolikogus lihtsalt ette.

Seda, mida räägib eelmine revisjonikomisjoni esimees Hanno Matto, et Noolest saab mugavusrevisjonikomisjoni esimees, näitab aeg. Solvumise pärast ei ole mõtet lahmida. Minu arvates oleks Mattol alles pooleteist aasta pärast põhjust öelda, kas ma olin mugavusesimees või ei olnud.

Kas olete juba jõudnud ka plaani pidada, millest revisjonikomisjoni esimehe tööd alustada?

Aus vastus on, et hetkel veel ei ole. Kõigepealt tuleb vaadata, mis on kirjas linnavolikogu tänavuse aasta tegevuskavas. Priidu Pärna (linnavolikogu IRLi fraktsiooni ja revisjonikomisjoni liige) esitab järgmisel revisjonikomisjoni istungil ülevaate Ühistupanga Asutamise Sihtasutuse kohta. See on ka ühiskonnale huvipakkuv teema. Kõik, mis on ette võetud, tuleb lõpuni viia ja järgmiseks aastaks teeme uued kavad. Mul endal ka on mõned mõtted. Tahan teha järelpärimise, et miks teatud spordirahastamistega on läinud, nagu on läinud.

Minu meelest on revisjonikomisjoni kõige tähtsam ülesanne jälgida, et kõik tehtavad asjad jääksid seaduse piiridesse. Revisjonikomisjoni ülesanne on tuua välja ka sellised asjad, mis on justkui seaduslikud, aga näivad mitteseaduslikud. Kitsaskohad ja probleemsed asjad tuleb välja tuua. Nii lihtne või keeruline see töö on. Korrektne oleks revisjonikomisjoni üks opositsiooni liige juurde tuua, sest Lauri Laats oli algul sotsiaaldemokraatide mees ja jäi (pärast üleminekut Keskerakonna fraktsiooni) revisjonikomisjoni edasi. Nüüd on opositsiooni ja koalitsiooni tasakaal natukene paigast ära. Kindlasti ma teen linnavolikogule ettepaneku kutsuda üks opositsiooni liige revisjonikomisjoni juurde.

Kuidas panna tavalisi inimesi rohkem sportima?

Tavalist inimest on võimalik panna sportima näiteks nii, et ettevõtted ostavad oma töötajatele ujulapääsmed või organiseerivad neile treeninggruppe. Kõige tähtsam on aga spordiga tegelemiseks vajalike tingimuste olemasolu. Küllap siis inimesed ka tulevad. Täiskasvanute sporditegemise pärast ma nii väga ei muretsekski. Isiklikult muretsen palju rohkem selle pärast, et lapsed end liigutaksid.

Ühiskond peaks oluliselt rohkem sellele keskenduma. Lapsed liiguvad kahjuks aasta aastalt vähem, selline on tendents. Koolide spordi- ja korvpallisaalid peaksid olema kella seitsmeni või kaheksani õhtul õpilaste käsutuses, alles pärast seda võiks saale välja rentida täiskasvanutele korv- või võrkpalli mängimiseks. Siis me suudaksime oluliselt paremini ja lihtsamini haarata trenni selliseid lapsi, kes lihtsalt ei käi trennis või kelle jaoks on see liiga kulukas. Lapsed peaksid oma liikumisvajaduse kooli juures kätte saama. Õpetajad saaksid teha koolis mingeid treeningrühmi ja neile makstaks selle eest ka lisatasu.

Kui me tõeliselt tahame panna lapsi liikuma, siis me peaksime kõike seda tegema. Tallinna linnal on see potentsiaal olemas.

Kas IRList lahkumise põhjuseks oli ka IRLi spordipoliitika?

Mitte otseselt.

IRLi reiting on viimasel ajal väga madalale langenud. Kas sama asi võib juhtuda ka sotsiaaldemokraatidega?

Ma ei tahaks ennustamisega tegeleda. Valimisteni on aega ja ei tasuks reitinguid üle dramatiseerida. Valimistel teevad tulemust ikkagi need erakonnad, millel on üleriigiline tugev struktuur. Reitingud muidugi midagi mõjutavad, aga suuremat katastroofi on raske ette näha. Tänu üleriigilise struktuuri olemasolule on suured erakonnad ikkagi suhteliselt stabiilsed.

Laadimine...Laadimine...