Vähene liikumine tõstab soolevähki haigestumise ohu kolmekordseks

Soolevähk on kasvajate seas tõusnud surma põhjustajana teisele kohale. "Kui teil ilmnevad kehvveresuse nähud, nõrkus, jõuetus, kõhulahtisus, kaalulangus, isu kadumine ja kõhuvalu, minge kohe arstile!" räägib Pealinnale antud intervjuus Ida-Tallinna keskhaigla gastroenteroloog Peeter Kõiva.

Pilt: Ida-Tallinna Keskhaigla

Vähene liikumine tõstab soolevähki haigestumise ohu kolmekordseks (1)

Kai Maran

Soolevähk on kasvajate seas tõusnud surma põhjustajana teisele kohale. "Kui teil ilmnevad kehvveresuse nähud, nõrkus, jõuetus, kõhulahtisus, kaalulangus, isu kadumine ja kõhuvalu, minge kohe arstile!" räägib Pealinnale antud intervjuus Ida-Tallinna keskhaigla gastroenteroloog Peeter Kõiva.

Eesti kuulub nende Euroopa riikide hulka, kus haigestumine soolevähki on tõusnud viimase 30-40 aasta jooksul kolmekordseks. Eesti vähihaigestumuse atlase andmetel haigestus soolevähki 1970. aastal 270 inimest, 2000. aastal juba 672 ja 2012. aastal üle 780 inimese. Ida-Tallinna keskhaigla gastroenteroloog Peeter Kõiva sõnul on jämesoolevähk tõusnud vähkide esinemissageduselt kolmandaks. Surmapõhjusena on jämesoole või pärasoole pahaloomuline kasvaja teisel kohal, sellise diagnoosi saab ligi tuhat nimest aastas. 96% juhtumitest on Kõiva sõnul tegemist soole limaskestal areneva kasvajaga.

Millised vaevused ja millal inimesele endale jämesoolevähi tekkest märku võivad anda? Mis vaevuste suhtes tuleks olla eriti tähelepanelik?

Algstaadiumites kasvaja kaebusi ei põhjusta. Edaspidi, kui kasvaja suureneb ja kasvab läbi sooleseina, põhjustab see verejooksu või soolevalendiku sulgust. Ilmnevad kehvveresuse nähud, nõrkus, jõuetus, seda enam füüsilisel koormusel. Samuti kõhulahtisus või ebaregulaarne sooletegevus, valulik või mittetäieliku roojamise tunne, kaalulangus, isu kadumine ja loomulikult ka kõhuvalu. Minge kohe arstile, kui need kaebused segavad teid öösiti või märkate roojal verd!

Kui kiiresti haigus võib areneda?

Kasvaja algstaadiumiks on adenoom, mis siis aja jooksul kasvab suuremaks. Seejärel ilmnevad vähirakud, mis hakkavad agressiivselt paljunema, kasvaja kasvab läbi sooleseina, ulatudes lümfi ja veresoonteni. Nende abil liigub algkohast kaugemale, tekitades kaugsiirdeid (metastaase) näiteks maksas. Adenoome tekib kolmandikul kuni pooltel inimestel, vähiks muutub kuni 10% adenoome. Õnneks võtab kogu see tsükkel aega 10-15 aastat ja seega on meil piisavalt aega, et leida kasvaja üles varajases staadiumis.

Kui sagedaseks on soolevähk muutunud?

Jämesoolevähk on vähkide esinemissageduselt kolmandal ja surmapõhjusena teisel kohal. Eestis diagnoositakse seda umbes tuhandel inimesel aastas ja esinemissagedus kasvab. Oht selle vähi suhtes on ühel mehel 22-st ja ühel naisel 24-st.

Mida inimene ise mao- ja sooltehaiguste ennetamisel ära teha saab? Millised on selle haiguse riskitegurid?

Jämesoolevähi riski suurendavad ülekaal, liigne alkoholi tarvitamine, mis tähendab meestel enam kui kaht jooki ja naistel üle ühe joogi päevas. Samuti vähene füüsiline koormus, punase liha liigtarvitamine – üle 500 g nädalas –, liigne soola tarvitamine ja suitsetamine. Ka mõnede haiguste, näiteks põletikulise soolehaiguse puhul on soolevähi risk kõrge.

Mislaadi toit ja jook aitab vähki ennetada?

Vähiriski vähendavad faktorid on piisavalt kiudainerikas toit, seda võiks olla 25 g päevas. Samuti köögiviljade tarvitamine, füüsiline aktiivsus ja viimastel uuringutel ka kohvi igapäevane tarvitamine. Ka mõned ravimid, näiteks aspiriin, vähendavad veidi soolevähi riski.

Kas ka geenidel võib olla oma roll haigestumise juures?

Kuni 35% juhtudest on tegemist päriliku eelsoodumusega ja 5%-l lausa perekondlike vähivormidega. Nendel juhtudel tekib vähk tavalisest tunduvalt varem. Seega tasub olla murelik ja minna arsti juurde nõu pidama, kui teie lähisugulastel on soolevähk diagnoositud enne 50. eluaastat.

Kuna jämesoolevähk areneb välja rohkem kui kümne aastaga, siis mis aitab kaasa haiguse varasele diagnoosimisele?

Algstaadiumis on kasvaja tuvastatav kas peitevere testi või soole endoskoopilise uuringu koloskoopia abil. Sellel põhineb ka sõeluuring lootuses leida kasvaja varakult, mil ta on ka endoskoopiliselt või siis kirurgiliselt eemaldatav. Eestis alustati sõeluuringut 2016. aastal. Kui teie sünniaasta on 1955-1957, siis pöörduge sel aastal, või kui teie sünniaasta on 1954, 1956 või 1958, järgmisel aastal perearstile. Paluge jämesoole sõeluuringu raames peitevere testi. See saadetakse laborisse ja kui väljaheites on leitud veri, siis tuleb teostada koloskoopia. Tallinnas teevad seda mitmed haiglad, sealhulgas Ida-Tallinna keskhaigla.

Kui tõhusad sellised eeluuringud on?

Koloskoopiat pole vaja karta. Viimastel aastatel kasutusele võetud uuringumetoodikaga on uuring enamasti valutu. Loomulikult on uuringut võimalik teostada ka narkoosis, või siis manustatakse valuvastaseid ravimeid uuringu ajal või selle eel. Leitud polüübid eemaldatakse enamasti kohe, seejärel saadetakse need uuringule tuvastamaks, kas leidub neis ka vähirakke. Lõplik raviplaan selgub peale polüübi mikroskoopilist uuringut. Veel kord – ärge kartke uuringut, vaid suunake kogu tähelepanu soole ettevalmistamisele uuringuks. Sest mida paremini on jämesool ette valmistatud, seda täpsema tulemuse annab koloskoopia. Korduvate peitevere testidega on võimalik tuvastada kuni 90% jämesoolevähkidest ja vähendada suremust jämesoolevähki kuni 60%.

Mis saab siis, kui diagnoos ikka kinnitab, et inimesel on kasvaja?

Kui on tegemist veel healoomulise haigusstaadiumiga, lepitakse kokku korduvad järeluuringud – enamasti kolme kuni viie aasta möödudes. Juhul kui on tegemist juba vähiga, teostatakse täiendavad uuringud. Näiteks kompuutertomograafia ja magnetresonantstomograafia, et tuvastada, kas esineb kaugsiirdeid. Seejärel suunatakse patsient kas operatsioonile või on tarvilik keemiaravi.

Teadus areneb kiiresti, milliseid uusi ravi- ja operatsioonivõtteid on viimastel aastatel kasutusele võetud?

Operatsioonimeetodid on viimasel ajal muutunud, sageli õnnestub kasvaja eemaldada laparoskoopiliselt, mis võimaldab kiiremat lõikusjärgset taastumist. Kauglevikuga haigusvormide puhul võimaldab nüüdisaegne keemiaravi aga käsitleda seda haigust juba pigem kroonilise haigusena. Eestis on igapäevases kasutuses kõik vajalikud ravi- ja diagnostikavõimalused ja ka arstide oskused. Seega – kui esineb kaebusi või sünniaasta on vastav sõeluuringu läbimiseks, tuleks pöörduda kohe perearstile. Mida varem saame diagnoosida selle vähi, seda paremad on ravitulemused. Kui sõeluuringu peitevere test on positiivne, saab sõeluuringu koloskoopiale registreeruda telefonil 620 7077.

 

TOITUMISNÕUSTAJA: Liigne sool tekitab ülekaalu

"Sool on organismile sama oluline kui vesi," ütles toitumisnõustaja Ene Mägi. "Küsimus on selles, millist soola ja millistes kogustes tarbida, et see tervisele ohutu oleks."

Soola liigtarbimine võib suurendada vererõhku, vähiriski ja söögiisu, millega kaasneb kaalutõus. "Oht seisneb liigses naatriumis, mida me soolaga saame," selgitas Mägi. "Samas on naatrium vajalik vee hulga reguleerimiseks kudedes, vererõhu mõjutamiseks, happe tasakaalu säilitamisel organismis, närviimpulsside edasikandmisel. Seega peame oskama soola valida ja kogusega arvestada. Siit ka lihtne järeldus: mida väiksem on naatriumisisaldus soolas ehk mida vähem soola tarbime, seda parem meie tervisele."

Toidu valmistamisel tuleks kasutada värskeid toiduaineid, töötlemata kala või liha. "Lisa vähem soola, auruta köögiviljad ilma soolata, kastmed valmista mahlast, õlist või maitsestamata jogurtist," õpetas Mägi. "Toite on hea maitsestada ürtide, vürtside ja sidrunimahlaga, lisada küüslauku, sibulat, ingverit. Paremad soolad on meresool ja roosisool, mis sisaldavad vähem naatriumi ja rohkem teisi mineraalaineid. Jämesoola müüakse puhastamata kujul, kus on säilinud kõik kasulikud ja kahjulikud looduslikud ühendid. Valge lauasool ei ole tervislik valik. Lisa sool vahetult enne toidu valmimist. Kui toit valmib kaua, siis soola maitse väheneb, aga naatrium jääb."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...