Näitus "Ekraani arheoloogia. Eesti näide" keskendub meediakunstile

Näitus "Ekraani arheoloogia. Eesti näide" on kunsti ja uute meediumide suhteid analüüsiv näituseprojekt, mis on seotud kolme kokkulangeva sündmusega – Eesti on 2017. aasta juulist Euroopa Liidu eesistujamaa, 2018. aastal saab Eesti Vabariik 100-aastaseks ja näituse toimumispaik Bozar avab 2017. aasta septembris spetsiaalselt meediakunstile keskenduva uue tiiva, nn BozarLabi.

Pilt: Scanpix

Näitus "Ekraani arheoloogia. Eesti näide" keskendub meediakunstile

Näitus "Ekraani arheoloogia. Eesti näide" on kunsti ja uute meediumide suhteid analüüsiv näituseprojekt, mis on seotud kolme kokkulangeva sündmusega – Eesti on 2017. aasta juulist Euroopa Liidu eesistujamaa, 2018. aastal saab Eesti Vabariik 100-aastaseks ja näituse toimumispaik Bozar avab 2017. aasta septembris spetsiaalselt meediakunstile keskenduva uue tiiva, nn BozarLabi.

Näituse ideelise tausta moodustab tõsiasi, et 1990. aastate algusest on osa Eesti kunstist järjepidevalt ja intensiivselt tegelenud uute tehnoloogiatega. See on kulgenud paralleelselt Eesti riigi arenguga – 1990. aastate algul valiti IT-tehnoloogia üheks prioriteediks ja käivitati ainulaadse e-riigi projekt, mis on nüüdseks pälvinud tähelepanu kogu maailmas. Teine tähtis märksõna Eesti 1990. aastate kunstis on paradigma vahetumine: Nõukogude Liidu ametliku reguleeritud ja rahastatud kunstivälja muutumine vabaks kunstikeskkonnaks, mis oli eriti avatud just uutele tehnoloogilistele arengusuundadele. 

Lähtuvalt näituse toimumispaigast – uuele meediale pühendatud BozarLabist – on Kumu kunstimuuseumi kuraator Eha Komissarov koostanud näituseprojekti, mis asetab dialoogi Nõukogude Eestis loodud esimesed ekraani fenomeniga tegelevad katsetused ja kuue noorema põlvkonna kunstnikku loomingu, mis ühel või teisel viisil seostub ekraani kui võimalusterohke, aga ka manipuleeritava keskkonnaga.

Näitusega "Ekraani arheoloogia. Eesti näide" kaasneb ajakirja Estonian Art erinumber, mis keskendub ekraanikunstile. Ekraanimeediumidesse kaasaegses kunstis aitavad süüvida Raivo Kelomees, Andres Lõo, Ragne Nukk, Nithikul Nimkulrat ja Eha Komissarov. Visuaalesseed esitavad Marge Monko ja Taavi Suisalu. Lisaks sisaldab ajakirja number artikleid disainist, raamatutest ja arhitektuurist. Eriliselt pööratakse tähelepanu Belgia-Eesti arhitektuurikoostööle ning septembris avatavale Tallinna Arhitektuuribiennaalile (TAB), millest kirjutavad Eve Arpo, Triin Männik ja Gregor Taul.
Näitust on kolme kuu vältel alates järgmise aasta 6. juulist võimalik vaadata ka Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis.

Osalevad kunstnikud: Paul Kuimet, Taavi Suisalu, Marge Monko, Sigrid Viir, Ivar Veermäe, Tõnis Vint, Yuri Sobolev, Katja Novitskova
Kuraator: Eha Komissarov
Koordinaator: Triin Tulgiste
Näituse kujundaja: Neeme Külm
Näituse tehniline teostus: Valge Kuup (Jaana Jüris, Neeme Külm, Villem Säre, Pärtel Eelmaa, Denes Farkas, Henri Viljarand)


Näituse toetaja: Riigikantselei, Eesti Suursaatkond Brüsselis

Näitus on Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ja EV100 rahvusvahelisest programmi osa.

Laadimine...Laadimine...