27 000 PSÜÜHIKAHAIGET AASTAS: Aina rohkem noori murdub vanemate edusurve all

"Ma ei kõlba kuhugi, ma ei oska midagi, olen mõttetu, tühine – sellised ennast kahjustavad mõtted. Paraku pole need kellelegi võõrad. Vaimse tervise probleemid on suurenemas," nentis tegevusterapeut Irene Kadu. Üha tavalisemaks muutuvad sassis suhted lähedastega ja ületöötamine põhjustavad sõltuvusi, eraldumist elust ja sõpradest ning veidrusi – näiteks asjade põletamist või peitmist.

Pilt: Scanpix

27 000 PSÜÜHIKAHAIGET AASTAS: Aina rohkem noori murdub vanemate edusurve all

Kai Maran

"Ma ei kõlba kuhugi, ma ei oska midagi, olen mõttetu, tühine – sellised ennast kahjustavad mõtted. Paraku pole need kellelegi võõrad. Vaimse tervise probleemid on suurenemas," nentis tegevusterapeut Irene Kadu. Üha tavalisemaks muutuvad sassis suhted lähedastega ja ületöötamine põhjustavad sõltuvusi, eraldumist elust ja sõpradest ning veidrusi – näiteks asjade põletamist või peitmist.

Kadu sõnul võib tagasilöök vaimses tervises tulla näiliselt üsnagi järsku. "Küsimus on selles, palju inimene välja kannatab või talub. Ja alati on küsimus ka taustsüsteemis – kuidas keskkond reageerib."

Kadu ütles, et vaimse tervise langus ähvardab üha enam noori. "Noored inimesed, kes pärast kooli alustavad ülikooliõpinguid, lähevad samal ajal tööle, samal ajal kuhjuvad hoogsad sündmused isiklikus elus ja lisandub tugev seltsielu – nii võib psühhootiline haigestumine tulla üsna järsku," rääkis Kadu, kelle sõnul võivad  psühhoosile viitavad tundemärgid olla vägagi erinevad.

"Mõnikord võib inimene käituda väljakutsuvalt ja veidralt, või siis teise võimalusena endasse kapselduda ja päevapealt koduseks jääda. Ei käida enam väljas, sõbrad   enam ühendust ei saa. Inimesed sulguvad arvutimaailma. Noorte hulgas on seda väga palju."

Eluraskused kuhjuvad

Tihti viivad haigestumiseni kuhjunud elupöörded. "Näiteks hellitab noor väga suuri ootusi ja lootusi tulevase kooli suhtes, ja kui siis selgub, et ta siiski sinna õppima minna ei saa, on tagajärjeks depressiivne seisund," rääkis Kadu. "Juba omandatud ja kunagi väga soovitud eriala aga enam ei meeldigi nii väga. Nüüd on noor tujust ära ja meeleolulanguses. Kui muutusi saab korraga liiga palju ja tugivõrgustik pole tugev, saab suurte muutuste tuultes vaim räsitud. Kui takistusi ja üleelamisi saab liiga palju ja toetust on liiga vähe, siis pinge eskaleerub. Ja võib kaasa tuua kas tõsisema või kergema, pika- või lühiajalisema psüühikahäire."

Psühholoog ja pereterapeut Kaidi Halliku sõnul sõltubki vaimne stabiilsus suuresti suhetest lähedastega. "Inimesel on teatud hulk vajadusi, mis peavad olema rahuldatud selleks, et ta püsiks vaimselt ja füüsiliselt terve ja tasakaalus," ütles Hallik. "Lisaks põhivajadustele nagu näiteks söök, jook ja uni vajab inimene ka suhteid enda ümber. Eriti elutähtis on meile olla emotsionaalses ühenduses oma pereliikmetega – inimene on ju sotsiaalne loom."

Mõnest katkisest ja nõrgast perekonnast võib kasvada väga tugev inimene, samas näiliselt tugevast vägagi haavatav inimene.

Tavalise haigestumise kõrval teeb psüühikahäiretega toimetuleku keeruliseks just see, et lähedastel on raske neid ära tunda.
"Kõigil meil on ju erinevad isiksuslikud jooned ja kuidas eluraskused nendega kombineeruvad või võimenduvad, sõltub nii inimese orgaanikast kui ka keskkonna mõjust," lausus Kadu. "Mõnest katkisest ja nõrgast perekonnast võib kasvada väga tugev inimene, samas näiliselt tugevast vägagi haavatav inimene. Lähedastel ja sõpradel, kes inimesega igapäevaselt kokku puutuvad, on raske haiguse algust tabada."

Ohumärgid on, kui inimese käitumine väga kummaliseks muutub, ta ei suuda enam üldse magada või on oma ööpäevarütmi täielikult ära vahetanud. "Minu jaoks on indikaator alati see, et ei soovita enam kellegagi suhelda. Käitumine muutub oluliselt," selgitas Kadu. "Näiteks inimene ei pese ennast enam ega hooli oma välimusest absoluutselt. Ainult magab hommikust õhtuni!"

Tihti ei saa pereliikmed arugi, et veider, ootamatu või kohati agressiivne käitumine on haigusest põhjustatud. "Mõnikord ütleb pere oma lähedasest lahti," rääkis Kadu.

"Just eile oli mul siin noor daam, kes elab ema juures, ja ta teatas: vaatasin, et emal on nii palju asju, viskasin osa välja! Ema tuli koju ja oli väga pahane – koli välja! Minagi oleksin väga pahane, kuid tähtis on omavahel rääkida ja püüda mõista, milles tegelikult asi. Kinnistunud arusaam õigest ja valest käitumisest alati ei aita. Kuid niipea, kui pere hakkab lähedast mõistma ja tema eripära aktsepteerima, saab aru, mis on haigusest tingitud, mis isiksusest ja lihtsalt halvast käitumisest, hakkavad asjad paremuse suunas minema. Tihti ongi tegu haiguse sümptomiga, miks inimene veidrusi korraldab, näiteks asjad ära viskab või peidab."

Halliku sõnul võib ülepinge põhjustada probleeme sõna otseses mõttes üle kere. "Ületöötamisest annavad sageli märku füüsilise tervise hädad, samuti vaimse tervise probleemid nagu kõrge ärevus, depressioon ja eri sõltuvused," selgitas psühholoog. "Kuna peresuhted on jäänud sel juhul sageli unarusse, siis väga tihti avalduvad probleemid ka ületöötaja pereliikmetel. Enamasti tullaksegi abi saama hoopis seoses raskustega partnersuhtes või lapse probleemide tõttu."

Pidev võrdlus eakaaslatega

Inimene ise arvab ju enamasti, et tal pole häda midagi. "Seisundikriitika hakkab kaduma – pole mu riietel häda midagi, milleks üldse peab pesema ja kuskil käima, milleks tööl peab käima? Sellise palgaga käivad tööl ainult lollid," rääkis Kadu. "Noored siin vahel ütlevad, et mingi 600 euro eest mina küll kuskile tööl ei lähe. Tihti on neil olnud hea haridustee, nad on olnud väga tublid ja edukad seal, aga ei arvesta siiski sellega, et tööle asumine ja juurde õppimine ei pruugi minna alati väga lihtsalt. Kui on tegemist psüühiliselt tundliku natuuriga, kes kõike väga südamesse võtab ja analüüsima hakkab, on veelgi keerulisem."

Psüühikahäireni võib Kadu sõnul viia ka enda pidev võrdlemine eakaaslastega. "Noorus on ju see aeg, kus end pidevalt kaaslastega võrreldakse," ütles Kadu. "Ja kui siis selgub, et ikkagi oma unistusi realiseerida ei saa ja ei leita ka sõpra, kes eluraskustes toetaks, võibki tekkida üksindustunne ja depressiivne seisund. Kui ikka kaaslane saab korraga nii tööl kui koolis käia ja mida kõike veel teha, siis miks mina ei saa? Mina pean ka ju saama! Tihti hakatakse siis ka narkootikume tarvitama. Enda turgutamiseks, lõõgastamiseks või tuju tõstmiseks."

Kanep pole siiski sugugi nii ohutu, et seda võõrriikide eeskujul julgelt legaliseerima asuda. "Kuigi selle üle on palju vaieldud, kuidas kanep inimestele mõjub, siis meie näeme siiski, et ta mõjutab nii mälu kui ka mõtlemist ja ajataju," ütles Kadu. "Inimesed muutuvad aeglaseks ja kaob mõtteteravus. Kanepi mõjul  võivad tekkida ka psühhoosid. Kui igale inimesele tehtaks geenitest, siis ju teaks, kas tal on soodumus skisofreenia vallandumiseks või ei. Seni aga on targem mitte riskeerida, sest paljudel võib just kanep haiguse vallandada."

Läbipõlemist võib soodustada ka suutmatus vanemate eduprogrammi täita. "Inimesed käituvad juba lapsest peale kellegi soovide kohaselt," ütles Kadu. "Mõnikord on läbipõlemise põhjuseks see, kui juba maast-madalast ei järgita oma huvialasid, vaid vanemate pealesunnitud eduprogrammi iga hinna eest."

Kadu sõnul aitaks edukultuse asemel hingerahu saavutada hoopiski lihtsad asjad. "Kahjuks tundub, et vaimse tervise probleemid on suurenemas," ütles ta. "Me oleme liiga urbaniseerunud, liiga linnastunud. Sellised lihtsad asjad nagu loodus, maatöö ja eneseteostus lihtsates asjades on juba väga võõraks jäänud. Aga mis on tohutu vaimne maandus tegelikult. Tehakse küll saavutussporti, aga eneseteostus lihtsas füüsilises töös on inimestel tihti puudu."

Oluline on mitte liialdada

Oskust hoida tasakaalu eri elualade vahel rõhutab ka psühholoog Hallik. "Igapäevaellu peab inimesel mahtuma mõõdukal määral nii aega endale, oma tööle ja hobidele kui ka paarisuhtele ja lastele. Kui fookus nihkub liialt ühele valdkonnale, jäävad teised eluosad defitsiiti, mis lööb inimese vaimse tervise tasakaalust välja."

"Head peresuhted aitavad tervist ja stabiilsust tagasi tuua," kinnitas Kadu. "Peresuhetes peitub tervislik energia! Mina usun sügavalt, et heades toetavates suhetes peitub tohutu ressurss. Kui suhted kellegi abil uuesti toimima sada, võivad imeasjad sündida!"

Halliku sõnul on lisaks lähedastele suur roll vaimse tasakaalukuse säilimisel ka keskkonnal. "Mida pikemat aega mingi vajadus rahuldamata on, seda suuremate probleemidena see ennast reeglina näitab," lausus Hallik. "Ületöötamine on meie ühiskonnas paraku sotsiaalselt aktsepteeritud, mistõttu võib tervisliku piiri tõmbamine mõnes organisatsioonis tunduda lausa vastuvoolu ujumisena. Aina rohkem mõistavad siiski ka tööandjad, et parim töötaja on see, kes katsub hoida tööga piiri. Seda selleks, et inimene ise ja olulised suhted samuti elus pildile mahuks."

Tervisestatistika järgi tabavad vaimse tervise häireid inimesi aastate lõikes üsna stabiilselt – igal aastal diagnoositakse Eestis ligi 27 000 inimesel esmakordselt psüühikahäire. Ka psühhiaatri vastuvõtul käinute arv on aasta-aastalt üsna sama ehk  ligi 100 000 inimest.

"Meie keskuse klientide arv on aga aasta-aastalt kasvanud seetõttu, et me oleme ise pidevalt laienenud," ütles Tallinna vaimse tervise keskuse kommunikatsioonijuht Monika Rand. "Teenusekohti on juurde tulnud. 2016. ja 2017. aastal pakkusime teenuseid, nende seas rehabilitatsiooni- ja erihoolekandeteenuseid ligi 900 inimesele. Osale meie teenustest on ka järjekorrad, seega vajadus teenuste järele on kindlasti suurem, kui seda praegu pakkuda saame."

 

Psühhoosihaigeist paraneb täielikult kolmandik


• 30% inimestest ei kordu psühhoos kunagi. Teisel 30%-l võib haigus korduda pingeolukordade järel, on ju see haigus suuresti seotud just psüühilise pingetaluvusega. Kolmandal osal võib haigus paraku jääda krooniliseks. Kuid kroonilistki seisundit on võimalik ravimitega kontrolli all hoida ja elada täiesti tavalist normaalset rõõmurohket elu.


• Tallinna vaimse tervise keskuse teenustest annab ülevaate veebileht http://www.vaimnetervis.ee/  Laste vaimse tervise keskuse võimalustega saab tutvuda kodulehel http://www.lastehaigla.ee/psuhhiaatriakliinik.


• Psüühika- ja meeleoluhäiretega võib esmalt pöörduda perearstile. EMO-sse võib kiirustada patsiendile endale või teistele ohtlikuks muutunud häirete nagu näiteks ägeda psühhoosi põhjustatud luulude, meelepetete ja paranoia või enesetapukatse puhul.


• Eri kliinikute ja raviasutuste psühholoogile saab pöörduda ilma perearsti saatekirjata. Kliinilise psühholoogi vastuvõtule pöördumiseks on haigekassa poolse soodustuse saamiseks vaja perearsti saatekirja.

Laadimine...Laadimine...