460 000 EESTLASELE TASUTA ÕIGUSABI: Riik toetab juriidilise abi andmist 760 tuhande euroga aastas

Uue süsteemi järgi saavad tasuta või turuhinnast soodsamat õigusabi kõik Eestis elavad inimesed, kelle brutosissetulek on kuni 1,5 keskmist kuupalka. "Rahvusvaheline kogemus näitab, et riigi toel saadav õigusabi on vajalik mitte üksnes vaesuses elava inimese jaoks," ütles Tallinna Ringkonnakohtu Villem Lapimaa. "Ka keskmise sissetulekuga inimese jaoks, kes muidu võib õigusabi kõrge hinna tõttu oma õiguste kaitsmisele käega lüüa, on see vajalik."

Pilt: Scanpix
Eesti

460 000 EESTLASELE TASUTA ÕIGUSABI: Riik toetab juriidilise abi andmist 760 tuhande euroga aastas

Urmas Kaldmaa

Uue süsteemi järgi saavad tasuta või turuhinnast soodsamat õigusabi kõik Eestis elavad inimesed, kelle brutosissetulek on kuni 1,5 keskmist kuupalka. "Rahvusvaheline kogemus näitab, et riigi toel saadav õigusabi on vajalik mitte üksnes vaesuses elava inimese jaoks," ütles Tallinna Ringkonnakohtu Villem Lapimaa. "Ka keskmise sissetulekuga inimese jaoks, kes muidu võib õigusabi kõrge hinna tõttu oma õiguste kaitsmisele käega lüüa, on see vajalik."

Nüüdseks on Eesti Õigusbüroo OÜ juristid andnud tasuta või turuhinnast oluliselt odavamat juriidilist abi juba üle poole aasta ja seda on saanud 5500 inimest. Büroo peajuristi Janno Pervi sõnul on nii mõnigi klient olnud üllatunud, et meie õigusteenuste turul pakutakse tasuta lõunaid ja tasemel õigusabi saavad endale lubada ka kõhna rahakotiga inimesed. Riik kavatseb tasuta õigusabi teenuse osutamiseks kulutada hinnanguliselt 760 000 eurot aastas.

"Abistajad" võeti pihtide vahele
 
Eesti Õigusbüroo senine kogemus on näidanud, et kõige rohkem vajavad inimesed juriidilist abi elatise nõudmisel, ühisvara jagamisel, võlgadega seotud probleemide lahendamisel ja töö kaotamisel. "Tullakse uurima, kas inkassonõuetel on ikka õiguslikku alust," rääkis Perv oma töö igapäevast. "Väga moodi on läinud usalduse kaotusega töölepingu erakorraline lõpetamine. Tööandjad kasutavad seda väga palju, aga tihti ei suudeta neid väiteid tõendada. Meie poole pöörduvad ka üksikemad, kes pole lapse isa kandnud sünnitunnistusele ja soovivad nüüd lapse põlvnemise tuvastamist, et saaks alaealisele lapsele elatist nõuda."

Peajurist Pervil tuleb meelde ka juhtum, kus "abistajad" viisid vene keelt kõneleva elatunud naise nii kaugele, et too kinkis oma korteri "abistajatele". Algul olid "abistajad" vanainimesele süüa teinud, tuba koristanud, aknaid pesnud ja igat moodi aidanud, kuid siis kui korter paistis käes olevat, enam nägu ei näidanud. Korteri kinkelepingus oli aga sees vanainimese hooldamise kohustus ja see andis juristidele võimaluse aidata vanainimesel oma õiguste eest seista. "Lepingu järgi pidid nad tooma vanainimesele toiduaineid ja ravimeid ning aitama arsti juures käia, kuid ei ole oma kohust täitnud," rääkis Perv. "Mina püüan seda kinkimise tehingut nüüd tagasi pöörata. Vanainimene ei olnud varem suutnud endale leida esindajat, kes tema asja ajaks. Selle 460 euro eest, mis tal õigusabi eest tuli maksta, ei oleks ta mõnest advokaadibüroost seda teenust ka iialgi saanud."

 
1,5 keskmist palka on piir
 
"Kui siiani pakkus riik tasuta õigusabi üksnes kuni miinimumpalka teenivatele inimestele," selgitas uut võimalust õigusabi saada justiitsminister Urmas Reinsalu, "siis uue süsteemi järgi saavad üldist õigusnõustamist tasuta või turutingimustest soodsamalt kõik Eestis elavad inimesed, kelle brutosissetulek on kuni 1,5 korda statistikaameti avaldatud keskmisest kuupalgast suurem. Palgastatistika järgi on selliseid inimesi meil praegu ligikaudu 460 000."

Tallinna Ringkonnakohtu esimehe Villem Lapimaa hinnangul on antud juhul tegemist olulise sammuga, mis muudab õigusnõustamise ja kaudselt ka õigusemõistmise Eesti inimesele kättesaadavamaks. "Rahvusvaheline kogemus näitab, et riigi toel saadav õigusabi on vajalik mitte üksnes vaesuses elava inimese jaoks," ütles Lapimaa. "Ka keskmise sissetulekuga inimese jaoks, kes muidu võib õigusabi kõrge hinna tõttu oma õiguste kaitsmisele käega lüüa, on see vajalik. Projekt aitab kaasa kohtute missioonile – kaitsta inimeste õigusi."

Peajurist Perv hoiatab, et eelpool öeldust ei maksa teha järeldust, et inimene ise ei peagi teenuse eest kunagi mitte midagi maksma. Esimesed 2 tundi juriidilist nõustamist on inimesele tõepoolest tasuta, kuid sellele järgneva aja eest tuleb maksta küll turuhinnast oluliselt vähem, kuid päris ilma siis enam ei saa. Tasuta ajale järgneva kolme tunni jooksul on tunnitasu 20 eurot ja seda järgmise 10 tunni jooksul 40 eurot.
 

Järjekord on lühike
 
Eesti Õigusbürool on praegu käsil ka üks väidetav rahvusvaheline lapserööv. Lapse ema on eestlane ja isa ameeriklane. Alaealine laps pendeldas seni Ameerika ja Eesti vahet, kuni ema ta Eestisse õppima jättis. Lapse isa kirjutas selle peale avalduse, nagu oleks toime pandud lapserööv. "Seda juhtumit arutatakse nüüd Pärnu maakohtus ja meie oleme ema esindajad," rääkis Perv. "Esimene istung on ära olnud ja kohus on avaldanud arvamust, et lapserööviga siiski tegemist ei ole." 

Peajurist Pervi sõnul neil järjekorrad pikad ei ole ja inimene saab abi suhteliselt kiiresti. "Praegu on nii, et kui abivajaja meile helistab, siis just samal päeval ta tavaliselt vastuvõtule ei pääse, aga 3-4 päeva jooksul küll," lubas Perv. "Tavaliselt tekivad meil järjekorrad pärast seda, kui kusagil on tehtud meie teenusele reklaami. Siis on olnud kuni kahenädalased järjekorrad."

Tallinnas takistab natukene tööd ka see, et õigusbüroo kontor on väike ja seal saavad korraga kliente nõustada vaid kolm juristi. Pervi sõnul plaanib nende õigusbüroo aga märtsis kolida suurematesse ruumidesse, kus saavad juba kuus juristi korraga tööd teha. Esindused on Eesti Õigusbürool aga üle Eesti kõigis tähtsamates linnades. Juristide taseme kohta ütles Perv, et kõigil nende juristidel on kõrgem juriidiline haridus ja arvestatav töökogemus.

Laadimine...Laadimine...