50 AASTAT KEELEÕPETAJANA: Meil on imekaunis amet!

"Tuleb jääda ausaks, rahulikuks ja püüda näha lapses ka head poolt. Igas lapses on headus olemas," ütles 50 aastat emakeeleõpetajana töötanud Saima Sagur.

Pilt: Albert Truuväärt
Haridus

50 AASTAT KEELEÕPETAJANA: Meil on imekaunis amet!

Juuli Nemvalts

"Tuleb jääda ausaks, rahulikuks ja püüda näha lapses ka head poolt. Igas lapses on headus olemas," ütles 50 aastat emakeeleõpetajana töötanud Saima Sagur.

Nädala eest tunnustasid linnapea Mihhail Kõlvart ja volikogu esimees Tiit Terik eesti keele aasta puhul kauaaegseid eesti keele õpetajaid.
Kokku on linnas suisa viis õpetajat, kellel staaži 50 aastat. Need on Saima Sagur Pelgulinna gümnaasiumist, Elle Veigel Kadrioru Saksa gümnaasiumist, Helmi Kelle Kristiine gümnaasiumist, Henn Rajalo Mustjõe gümnaasiumist ja Valentina Dikovitš 53. keskkoolist.

Arnod varjavad ennast

"See ei ole kerge ega tulus, küll aga imekaunis amet. Tagasiside aegade tagant oma õpilastelt on see, mis annab jõudu jätkata," lausus Helmi Kelle. "Tänagi siin vestlesin ühe oma algusaegade õpilasega ajast, mil 1969. aastal alles tööle läksin. Kui vilistlaste päeval tuleb sind kallistama ja tänama 300-400 endist õpilast, siis tunned ennast nagu muinasjutus."

Saguri sõnul on teda aidanud koolis püsida saarlase jonn ja toredad lapsed.

Veigeli sõnul on ka tänapäeval jäänud Tootsid koolis ikka Tootsideks: "Eks nad võtavad muud käitumist ka juurde, nad on kaasaegsed. Toots peab ju ajaga kaasas käima, Lutsul on nii ette nähtud."

Sagur lisas, et krutskitegijad päris Tootsideks ei ole jäänud. "Toots tegi rohkem asju vallatusest, tänapäeva lastel tuleb vahetevahel õelus või kurjus sisse," ütles õpetaja. "Aga loodan, et ehk saab õpetaja oma suhtumisega õeluse vastu. Tuleb jääda ausaks, rahulikuks ja püüda näha lapses ka head poolt. Igas lapses on headus olemas."

Kelle sõnul on koolides virtuaalmaailma Toots kindlasti olemas. "Kindlasti on ka Arnosid olemas, kuid nad varjavad ennast. Alles siis, kui kirjandeid loed, saad teada, kes on Arno. Õpilased ei julge eriti Arnod olla, aga hingelt ikka on," rääkis õpetaja.

Viimase viiekümne aastaga on keel palju muutunud, lisandunud on rohkelt slängi ja võõrsõnu. "Ka lapsed on väga palju muutunud, nad oskavad hästi inglise keelt ja eesti keel jääb selle varju," nentis Veigel. "Tänapäeva lapsed lähevad lihtsalt eluga kaasa."

Vaba nädalavahetust pole

Kelle tunnistas, et kohati on koolis eesti keel vaeslapse osas. "Tunde on ka gümnaasiumis ainult kaks korda nädalas," tähendas ta. "Olen alates 1997. aastast riigieksami kirjandeid parandanud ja noorte õigekiri teeb murelikuks. Muidugi on neid koole ja klasse, kus õigekiri on tasemel, aga leidub väga viletsaid ja sellest on väga kahju. Keelt oleks vaja õppida väikestes gruppides, mitte 30 õpilasega korraga. Õpilaste tase ei ole võrdne."

Küsimusele, kas ka nüüd valiks ta veel eesti keele õpetaja ameti, vastas Sagur naerdes, et raske öelda. "Eesti keele õpetaja töö on väga raske," tõdes ta. "Kui mõni teine aineõpetaja nädalavahetusel puhkab, siis eesti keele õpetajal ei ole nädalavahetusi, kus poleks tööd või stressi, et töö on tegemata."

Veigel kinnitas, et tema hakkaks ikka otsast peale ja valiks sama õpetajaameti. "Mulle väga meeldib minu töö," tunnistas ta.

Kõlvart meenutas oma tervitussõnavõtus, et sada aastat tagasi sai eesti keelest riigikeel. "150 aastat tagasi toimus aga eestlaste esimene laulupidu. Eesti keel ja eesti kultuur on Eesti riigi vundament," rääkis Kõlvart. "Me kõik oleme eesti keele ja kultuuri kandjad. Aga alati on inimesi, kes võtavad suurema vastutuse. Just täna on siia kutsutud inimesed, kellel on suurem vastutus, et eesti keel oleks täie tervise juures. Ja nad on võtnud selle vastutuse vabatahtlikult. Täna ongi meil võimalus tänada eesti keele õpetajaid selle suure töö ja vastutuse eest."

Linnavolikogu esimees Tiit Terik ütles, et kõikvõimalikud mängud ja harjutused on teinud eesti keele õpetamise ja õppimise mänguliseks ja huvitavaks. Ta tänas õpetajaid selle eest, et nad  uusi meetodeid edukalt kasutavad.

Laadimine...Laadimine...