6. juuli on laulupeo puhul lipupäev

6. juuli on laulupeo puhul lipupäev (2)

Toimetaja: Toomas Raag

27. juuni 2019

Vabariigi Valitsus otsustas tänasel istungil kehtestada ühekordse lipupäeva 6. juulil 2019, et tähistada 150-aastast laulupeotraditsiooni. Korralduse kohaselt heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Peaminister Jüri Ratas kutsus ka kõiki eestimaalasi sel päeval sinimustvalgeid lippe heiskama.

“Sellega tähistame ja väärtustame 150-aastast laulupeo- ning 85-aastast tantsupeotraditsiooni. Ja lipupäevaks on laulu- ja tantsupeo rongkäigu ning laulupeo avakontserdi päev,” ütles Ratas. Siinkohal teen Vabariigi Valitsuse nimel üleskutse kõigile Eestimaa inimestele heisata Eesti lipud 6. juulil. Laulu- ja tantsupidu on meie jaoks tohutu tähtsusega sündmus, mis toob ühisele Eesti peole sadu tuhandeid inimesi nii siit Eestist kui ka kaugemalt.”

Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00, ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00.

Kommentaarid (2)

laulupeoline

27. juuni 2019 16:14

Näiteks 1880. aasta 12.- 13. juunil toimunud III üldlaulupeo ajal Tallinnas - Kadriorus, lehvis hoopis sinimustroheline lipp. http://et.wikipedia.org/wiki/Korporatsioon_Rotalia

Sobimatu Vasta

lisaja

27. juuni 2019 15:22

Eesti lipp võib lehvida ka peale päikeseloojangut, kui ta on pimedal ajal valgustatud. Eraõiguslikud juriidilised isikud ja eraisikud võivad lipu heisata ka "esimesel võimalusel". 2006. aasta lipuseadus annab Eesti lipule lisaks riigilipu staatusele ka rahvuslipu staatuse. See tähendab näiteks ka seda, et igaüks võib lipu heisata ka perekondlike sündmuste korral. Siis heisatakse lipp sündmuse alguses.

Sobimatu Vasta

1. Kommentaaride avaldamine ja vastutus.

Pealinna kommentaarikeskus on tehniline vahend, mis võimaldab kasutajatel avaldada oma kommentaare. Pealinn ei toimeta kommentaare. Kommentaari autor vastutab kommentaari sisu ning avaldamise eest. Tasub teadvustada, et Eesti kohtupraktikas on lahendeid, mille kohaselt kommentaari autor on saanud kommentaari sisu eest karistada.

2. Mis on halvad kommentaarid?

Pealinn keelab kirjutada kommentaare, mis ei vasta sisult hea tava reeglitele.
Need on kommentaarid, mis:

sisaldavad ähvardusi;
sisaldavad solvanguid;
õhutavad vaenule ja vägivallale;
sisaldavad üleskutseid ebaseaduslikele tegevustele;
sisaldavad isikuandmeid (isikukood, info isiku tervisliku seisundi kohta, kodune aadress, telefoninumber);
on kirjutatud teise isiku nime all;
sisaldavad teemaväliseid linke, spämmi ja reklaami;
on sisutud ja/või teemavälised;
sisaldavad ebatsensuursed väljendusi ja labasusi;
kutsuvad üles narkootikumide või relvade kasutamisele;
on kirjutatud võõrkeelsena või mitte ladina tähestikus.

Sellise sisuga kommentaarid eksivad hea tava reeglite vastu. Pealinnal on õigus sellised kommentaarid kustutada ja piirata nende autorite ligipääsu kommentaaride kirjutamisele. Inimestelt, kes rikuvad sihiteadlikult reegleid, võidakse võtta kommenteerimise võimalus.

3. Milline on hea kommentaar?
Hea kommentaar:

sisaldab lisainfot vastaval teemal
avaldab isiklikku arvamust koos põhjendusega
arvustab inimeste mõtteid, mitte isikuid endid
kommenteerib artikli tugevaid ja nõrku külgi
austab kommentaaride kirjutajaid ja lugejaid
on teravmeelne või huumorikas

4. Teata sobimatust kommentaarist. Notice-and-take-down.
Sobimatu kommentaari avastamisel palume sellest teavitada. Selleks on iga kommentaari küljes nupp “Teata sobimatust kommentaarist”. Pealinn lähtub kommentaaride jälgimisel notice-and-take-down printsiibist – kasutajat kutsutakse üles halvast kommentaarist teatama (notice), toimetus vaatab laekunud teateid ja reageerib vastavalt kommentaari kustutades (take-down) või heaks kiites. Toimetus jälgib laekuvaid teateid regulaarselt ja kõrvaldab reegleid eiravad kommentaarid esimesel võimalusel. Esmajärjekorras tegeletakse kasutajaid isiklikult puudutanud kommentaaridega.