700 vastust küsimustele koroonaviiruse ja eriolukorra kohta

Riigikantselei kommunikatsioonikeskuse küsimuste-vastuste infokogumik veebiaadressil kriis.ee sisaldab ligi 700 küsimust ja vastust eri valdkondade kohta. Infokogumik on mõeldud kõigile inimestele ja sealt saab vastuse eriolukorda, piiranguid, käitumisreegleid ja viirust puudutavatele kõikvõimalikele küsimustele alates enda hoidmisest kuni selleni, kas tohib eriolukorra ajal koerakutsikat üle piiri tuua, kuidas taotleda toetusi, nii reakodanikel kui ka ettevõtjatel jne. 

Pilt: Albert Truuväärt
Tervis Eesti

700 vastust küsimustele koroonaviiruse ja eriolukorra kohta

Toimetaja: Toomas Raag

Riigikantselei kommunikatsioonikeskuse küsimuste-vastuste infokogumik veebiaadressil kriis.ee sisaldab ligi 700 küsimust ja vastust eri valdkondade kohta. Infokogumik on mõeldud kõigile inimestele ja sealt saab vastuse eriolukorda, piiranguid, käitumisreegleid ja viirust puudutavatele kõikvõimalikele küsimustele alates enda hoidmisest kuni selleni, kas tohib eriolukorra ajal koerakutsikat üle piiri tuua, kuidas taotleda toetusi, nii reakodanikel kui ka ettevõtjatel jne. 

Pealinn avaldab infomaterjali lühendatud kujul. Kõik küsimused ja vastused on leitavad aadressil kriis.ee.

FOOKUSES: eriolukorra lisameetmed viiruse leviku tõkestamiseks Saaremaal ja Muhumaal

Saaremaal ja Muhumaal kehtivad alates 30. märtsist inimeste liikumisele lisapiirangud. Millistel põhjustel tohib seal nüüd kodust välja minna?

Saaremaal ja Muhumaal peavad kõik püsima kodus.

Kodust väljas tohib käia ainult vältimatutel, hädavajalikel juhtudel elukoha lähedal

  • toidupoes;
  • apteegis;
  • arsti juures;
  • postkontoris ja pakiautomaadi juures;
  • tööl, kui ei ole võimalik teha kodust kaugtööd;
  • lapsi lasteaeda viimas ja neid sealt koju toomas;
  • eakaid ja/või puudega inimesi ja teisi abivajajaid hooldamas (kasutades isikukaitsevahendeid);
  • lemmikloomaga jalutamas, teda loomaarsti juurde viimas ja sealt tagasi toomas;
  • sporti tegemas;
  • perega või kahekesi õues liikumas (nt jalutamas);
  • koduseid aia-, metsa- ja põllumajandustöid tegemas (sealhulgas võib sõita maakoju ja sealt tagasi);
  • kalastamas.

Väljas liikudes

  1. tuleb kanda kaasas isikut tõendavat dokumenti (ID-kaarti),
  2. ei tohi olla koos rohkem kui kaks inimest (välja arvatud pered ja avalike ülesannete täitjad),
  3. tuleb hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet.

Liikumispiirangu erand kehtib ka neile hädavajalike tööde tegijatele, kelle tööks vajalikud ohutusabinõud ja töö laad nõuavad rohkem kui kahe inimese samal ajal tegutsemist. Sellised töötajad on näiteks sidesüsteemide hooldajad.

Millised poed ja teenindusettevõtted Saaremaal ja Muhumaal jäävad avatuks pühapäevast, 29. märtsist?

Lahti jäävad

  • toidupoed (kui nad müüvad ka mingeid muid kaupu, võib neid edasi müüa, näiteks riided, kosmeetika, köögitarbed, pesuvahendid);
  • apteegid;
  • sideettevõtete müügikohad;
  • pangakontorid;
  • pakiautomaadid;
  • postkontorid;
  • kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid (ratastoolid, käimisraamid jms) ja meditsiinitarbeid;
  • optikapoed-prillipoed;
  • aianduspoed;
  • ehituspoed luugimüügiks ja laomüügiks, et tagada koduste tehnosüsteemide esmane toimimine (vaja tarvikuid osta, kui toru lekib jts). Ehituspoe müügisaal peab olema suletud.

Millised kauplused ja teenindusettevõtted peavad olema Saaremaal ja Muhumaal alates pühapäevast, 29. märtsist suletud?

Suletud peavad olema kõik kauplused, mis ei ole

  • toidupoed,
  • prilli- ja optikapoed,
  • aianduspoed,
  • ehituspoed (eritingimusel),
  • poed, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid (ratastoolid jms) ja meditsiinitarbeid.

Toidupoed on poed, mis müüvad toitu, sõltumata müügipinna suurusest. Toidupoed on ka eripoed, näiteks juustupoed ja karnid. Alkoholipood on seaduse mõistes samuti toidupood.

Ka turud tuleb sulgeda.

Kaupluste ja teenindusettevõtete töötajad ja omanikud võivad oma töökohas käia ja seal tööd teha, et tagada e-kaubanduse toimimine. Samuti võivad kohapeal käia töötajad ja omanikud näiteks loomapoodides, et seal asuvaid loomi toita.

Milliseid teenuseid on Saaremaal ja Muhumaal alates 29. märtsist keelatud osutada ja mis on lubatud?

Keelatud on osutada kõiki lähikontakti eeldavaid teenuseid, näiteks

  • ilukirurgiateenuseid;
  • ilu- ja isikuteenuseid (nt juuksuri-, maniküüri, pediküüri-, kosmeetiku-, tätoveerimis- ja solaariumiteenust);
  • massaaži naudingu otstarbel (raviotstarbel on lubatud).

Teenindusasutused, kus ei ole lähikontakti kliendi ja teenindaja vahel, võivad jääda avatuks. Järgida tuleb hügieenireegleid ja kui vähegi võimalik, teha kaugtööd.

Endiselt on lubatud osutada ka sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, supiköögiteenust, toiduabi, hoolekandeteenuseid, puudega lastele ja täiskasvanutele mõeldud teenuseid ning ravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid.

Kas inimesed võivad Saaremaal ja Muhumaal eripiirangute tingimustes käia restoranides, kohvikutes ja muudes söögikohtades?

Restoranides, kohvikutes ja muudes söögikohtades kohapeal süüa ja juua pakkuda ei tohi.

Toitu tohib müüa neis kohtades ööpäev läbi, aga üksnes siis, kui toit ostetakse kaasa või kuller viib selle koju kätte.

Kas raamatukogud jäävad Saaremaal ja Muhumaal avatuks?

Ei, kõik Saaremaa ja Muhumaa raamatukogud peavad külastajatele olema suletud.

Kui töötajatel ei ole võimalik teha kaugtööd, võivad nad kataloogida, kogusid korrastada jms raamatukogutööd teha kohapeal, järgides üldisi hügieeninõudeid.

Kas inimesed tohivad tööl käia, kui nad ei ole haiged?

Tööl tohib käia inimene,

  • kes ei ole haige ja
  • kellel ei ole kuidagi võimalik teha kaugtööd.

Kui vähegi võimalik, tuleb tööandjal anda ka tervetele töötajatele võimalus teha kaugtööd.

Miks oli vaja kehtestada Saaremaal ja Muhumaal lisapiirangud?

See oli vajalik eesmärgiga päästa tervis ja elud ning peatada viiruse levik.

Saaremaal on diagnoositud koroonajuhtumite arv (217) 28. märtsi hommiku seisuga peaaegu sama suur kui Tallinnas ja Harjumaal kokku (220). Nende kahe maakonna elanike arv aga erineb ligikaudu 20 korda. Seetõttu on vaja Saaremaad eraldi käsitleda.

Saaremaal on hooldekodus suur nakkuskolle. Nakatuma on hakanud ka elutähtsate teenuste osutajad, mis ohustab nende teenuste edasist pakkumist.

Seepärast otsustas valitsuskomisjon, et Saaremaal ja Muhumaal tuleb varem kehtestatud meetmed selgemini jõustada ja järelevalvet tugevamaks muuta.

Kuidas kontrollitakse liikumispiirangust kinnipidamist?

Liikumispiirangu järgimist kontrollib politsei.

Politsei patrullib tänavatel ja jälgib, et inimesed ei koguneks. Lisaks teavitavad politseinikud kõiki liikumispiirangust ja vajadusest püsida kodus nii palju kui võimalik.

Politsei kontrollib väljas liikujaid pisteliselt. Inimesed, kes rikuvad liikumispiirangu nõudeid, võetakse vastutusele.

Saaremaal hakkab peale seniste tööle veel 10 politseipatrulli.

Kui lisapiirangute kehtimise kahel esimesel päeval selgub, et politseil on vaja lisajõude, kaasatakse patrullimisse ka Kaitseliit ja Kaitsevägi.

Kui suur on karistus liikumispiirangu rikkumise eest?

Liikumispiirangu rikkumise eest on võimalik määrata sunniraha 2000 eurot.

Kui vaja, kasutab politsei inimese suhtes vahetut sundi. See tähendab, et politseinikul on õigus kasutada füüsilist jõudu, erivahendit vms näiteks juhul, kui nakatunu liigub avalikus kohas ringi.

Kuidas on võimalik karistada ettevõtjat, kes ei täida eriolukorra juhi kehtestatud piiranguid?

Ettevõtjale on võimalik määrata sunniraha kuni 9600 eurot, kui eriolukorra juhi antud korralduses ei ole märgitud teisiti.

  • Kõigepealt tehakse ettevõtjale ettekirjutus. Kui näiteks on avatud kauplus, mis ei tohiks olla avatud, kohustab politsei ettevõtjat kaupluse kindla aja jooksul sulgema.
  • Kui ettevõtja ei täida ettekirjutusega pandud kohustust, määratakse talle sunniraha.

Sunniraha eesmärk on tagada, et eriolukorra juhi korraldust täidetakse.

Millised on Kaitseliidu ja Kaitseväe õigused patrullimisel võrreldes politseiga?

Politsei toetamiseks kaasatud kaitseliitlastel ja kaitseväelastel on patrullimisel samasugused õigused nagu politseil. See tähendab, et neil on õigus korrarikkumise lõpetamiseks kasutada füüsilist jõudu, erivahendid või relvi. Kaitseliitlased toetavad politseiametnikke avaliku korra kaitsel ja selleks luuakse politseiametnikust ja kaitseliitlasest koosnevad patrullekipaažid.

Kas Saaremaal ja Muhumaal kehtestatud lisapiirangud toovad kaasa ka muutusi reeglites, mille järgi liigutakse Saaremaa ja mandri vahel?

Ei, Saaremaa ja mandri vahel liikumise reeglid ei muutu.

Kui kaua Saaremaale ja Muhumaale kehtestatud lisapiirangud kehtivad?

Kõik piirangud Saaremaal ja Muhumaal kehtivad seni, kuni neid ei ole muudetud.

Seda, kas piiranguid on vaja muuta, hinnatakse iga kahe nädala järel.

Kas valitsusel on kavas Saaremaad eraldi toetada, kuna piirangud on mõnevõrra tugevamad kui mujal Eestis?

Jah. Valitsus võtab arvesse, et piirangud mõjutavad Saaremaa majandust ja inimeste heaolu märkimisväärselt, ning tagab maakonnale suurema abi.

Kas Saaremaa ja Muhumaa nendes poodides, mida võib pidada nii ehitus- kui ka aianduspoeks, on lubatud aianduspool klientidele avatuks jätta?

Jah, kui aianduspool on ehituspoest eraldatav, siis tohib aianduskaupade väljapanek klientidele avatuks jääda.

Kinni tuleb pidada nõudest hoida teistega vähemalt 2 meetrit vahet ja liikuda üksi või ainult kahekesi.

Ehituskaupu tohib sellises poes müüa ainult n-ö luugist, st kliendid ei tohi ostuks kaupluse ruumidesse siseneda.

Kas on võimalik kehtestada mõne piirkonna kaitseks erimeetmeid, et inimesed mujalt sinna ei vooriks? Jutt on Peipsi-äärsest vanausuliste kogukonnast, kus on palju eakaid, kes kuuluvad riskirühma.

Üldjuhul otsustab selliste piirangute kehtestamise valitsus või eriolukorra juht, et tagada eriolukorra lahendamisel kogu riigis ühtne lähenemine.

Kohalikul omavalitsusel on siiski võimalik ka ise erimeetmeid kehtestada. Näiteks Viimsi Vallavalitsus on piiranud liikumist oma valla territooriumil asuvatele väikesaartele.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit on tõstatanud küsimuse, kuidas lahendatakse välistööjõu probleem, sest hooajalisi põllutöid ei saa edasi lükata, kuid nende tegijaid ei ole kusagilt võtta.

Eriolukorra ajal kehtivad välismaalastele (ühe erandiga) samad lühiajalise töötamise reeglid nagu enne eriolukorda.

Eriolukorra tõttu ei ole praegu võimalik välismaalastel lühiajaliseks töötamiseks Eestisse tulla.

Eestis viibivad välismaalased

Eestis seaduslikult juba viibiv välismaalane tohib siin töötada samadel tingimustel nagu enne eriolukorda.

Kui ta ei ole kasutanud ära maksimaalset lühiajalise töötamise aega, tohib ta jätkata Eestis töötamist juhul, kui seda soovib tema tööandja, kes registreerib Politsei- ja Piirivalveametis välismaalase lühiajalise töötamise.

Nii nagu ka enne eriolukorda ei saa tööandja välismaalase töötamist pärast maksimaalse tööaja täitumist pikendada.

Välismaalaste seaduse alusel tohib Eestis seaduslikult viibiv välismaalane siin töötada kuni 12 kuud 15 kuu jooksul, hooajatööde korral 9 kuud 12 kuu jooksul. Selle eeldus on, et tööandja soovib välismaalase tööle võtta ning registreerib tema lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis.

Eestisse sisenemise piirangute tõttu vaatab Politsei- ja Piirivalveamet eriolukorra ajal läbi ainult neid välismaalaste lühiajalise töötamise registreerimise taotlusi, mille tööandjad on esitanud praegu Eestis viibivate välismaalaste kohta. Seega praegu välismaal viibivate ja Eestisse tööle tulla soovivate välismaalaste lühiajalise töötamise taotlusi praegu ei menetleta.

Tööjõu leidmise võimalused

Eesti Töötukassa on valmis ettevõtete tööpakkumisi vahendama tööotsijatele Eestis: tööpakkumisi saab avaldada www.tootukassa.ee portaalis ja ajutise tööjõu leidmiseks sobib ka virtuaalmess toomess.ee/ajutinetookoht.

Nõu ja abi saamiseks võib pöörduda oma maakonna tööandjate konsultandi poole, kelle kontaktid leiab töötukassa kodulehelt.

Miks ei ole riik varem rõhutanud, et tavainimene võiks teatud juhtumite puhul rahvarikkas kohas kanda maski?

Riigi soovitused sõltuvad sellest, milline on parasjagu olukord ja millised meetmed on sel ajal kõige otstarbekamad.

Haiguspuhangu arengus oleme jõudnud järku, mil üksikjuhtumitest on saanud paljud ja kohalikest nakatumiskolletest on viirus leidnud tee kõikjale. See tähendab, et ringi võib liikuda inimesi, kes ise ei tea, et on nakatunud koroonaviirusesse.

Sellepärast on vaja nüüd võtta kasutusele lisaks ka teisi kaitsemeetmeid, sh katta avalikus ruumis teiste inimestega koos olles oma nina ja suu.

Paraku ei jätku Eestis veel kaitsevahendeid, sh maske. Seepärast on tähtis jätta meditsiinilised maskid ja respiraatorid tervishoiu- ja sotsiaaltöötajatele ning hooldajatele, kes puutuvad otse kokku koroonaviirusesse nakatunutega.

Peamine on endiselt

  • jääda koju,
  • pesta käsi ja täita muid hügieenireegleid,
  • hoida väljas liikudes teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet,
  • liikuda väljas ainult üksi või kahekesi.

Pidagem meeles, et iga, ka väike võimalus oma käitumisega vähendada viiruse võimalikku levikut toob lähemale aja, mil meie kõigi elu saab taas käia tavaviisil.

Muudatused kaubanduskeskuste, poodide ja söögikohtade töös, 2-meetrine vahemaa inimeste vahel

Mis on inimeste liikumisele ning kaubanduskeskustele, poodidele ja söögikohtadele kehtestatud piirangute põhisisu?

Alates 25. märtsist

  • tuleb avalikes kohtades ja siseruumides (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet. Avalikud kohad on mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad jt;
  • võib avalikus kohas koos viibida kuni 2 inimest. Piirang ei kehti peredele ja neile, kes täidavad avalikke ülesandeid.

Alates 27. märtsist

  • jäävad kaubanduskeskustes avatuks vaid toidupoed, apteegid, sideettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid;
  • on kaubanduskeskuste söögikohtades lubatud vaid toitu kaasa müüa (välja arvatud siis, kui kaubanduskeskuse söögikohta pääseb tänavalt või parklast otse);
  • tuleb kõigi avatud poodide ja teeninduspunktide uste juurde panna desinfitseerimisvahendid;
  • tohivad söögikohad ja baarid olla avatud kuni kella 22ni (välja arvatud toidu kaasamüük ja kojuvedu);
  • on suletud meelelahutus- ja lõbustuskohad.

Piirangud vaadatakse üle kahe nädala pärast. Eriolukorra meetmete järgimine on iga inimese kohustus. Ainult nii kaitseme koroonaviiruse eest iseend ja oma lähedasi ning kõige haavatavamat osa Eesti elanikest: meie vanemat põlvkonda ja krooniliste haigustega inimesi. Küsimuste korral vaata kriis.ee või helista 1247.

Kuidas saavad oma tööd teha need, kelle töös on vaja korraga rohkem kui kahe inimese osalemist?

Kuidas saavad oma tööd teha näiteks ehitajad, sidekaablite vedajad, mobiilimastide hooldajad, torustikupaigaldajad ja teised, kes töötavad mitmekesi?

Piirangute eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja neid rakendatakse siis, kui seda on võimalik mõistlikult teha. Need inimesed, kes töötavad mitmekesi koos, saavad töötada, arvestades kõiki ohutusreegleid. Selline erand kehtib ka avalike ülesannete täitmise korral.

Töökohal tuleb kasutada desinfitseerimisvahendeidvälismaalt saabunutel tuleb jääda kaheks nädalaks koju ja hoolega oma tervist jälgida. Töötingimuste muutmisega peavad nõus olema töölepingu mõlemad pooled.

Kontoris töötades peab arvestama, et vahemaa kolleegiga oleks vähemalt 2 meetrit, oluline on tööruumi pidev tuulutamine, regulaarne puhastus. Koju tuleb saata kolleegid, kes on

  • haiged;
  • kuuluvad riskirühma;
  • kokku puutunud võimaliku nakatunuga.

Eriolukorra juhi korraldus ütleb, et keelatud on avalikus kohas viibida ja liikuda rohkem kui kahel isikul üheskoos, välja arvatud juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/pm2045k_1.pdf..

Mis saab suurettevõtetest, kas need pannakse seisma?

Eriolukorra lisameetmed

  • Suurettevõtted jätkavad tööd tavapäraselt, järgides Terviseameti soovitusi.
  • Töötajad peavad teineteisest olema soovitatavalt vähemalt 2 meetri kaugusel, välja arvatud siis, kui seda pole võimalik mõistlikult tagada.
  • Avalikus ruumis (mängu- ja spordiväljakul, rannas, promenaadil, tervise- ja matkarajal, siseruumis) tuleb teiste inimestega hoida vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud kodus ja siis, kui seda pole võimalik mõistlikult tagada.

Kuidas peaks oma töö ümber korraldama tootmisettevõte, kus on spetsiifikast tulenev vajadus, et inimesed on teatud olukorras üksteisele lähemal kui 2 meetrit, näiteks komplekteerimisel liigub toode käest kätte? On see lubatud?

Jah, kui töötajad järgivad hügieeninõudeid, kellelgi ei ole haigussümptomeid ja kui on võimalik kasutada desinfitseerimisvahendeid ning kaitsevahendeid (vastavalt tootmise erisustele nt kindad vms), siis ka eriolukorra juhi korraldus ütleb, et 2x2 reeglist on võimalik kõrvale kalduda, kui see ei ole mõistlikult korraldatav. Kui tootmisprotsessis ei ole see mõistlikult korraldatav, kohaldub erand. Lisaks on oluline tööruume regulaarselt õhutada ja puhastada.

Mis on kaubanduskeskus?

Kaubanduskeskustes kehtib üldine liikumispiirang.

Kaubanduskeskus on hoone, kus on koos vähemalt kolm kauplust või teenindusettevõtet ja kuhu saab siseneda ühise sissepääsu kaudu.

Piirang kehtestatakse, kuna mitme kaupluse ja teenindusettevõttega keskus loob võimalused viiruste levikuks.

Kas mõni kaubanduskeskuses asuv pood võib jääda avatuks?

Jah, avatuks võivad jääda kaubanduskeskuse poed või teenindusettevõtted, kui

  • neil on tänavalt eraldi sissepääs,
  • neisse pääseb ühisruume läbimata, näiteks otse parklast.

Avatuks võivad jääda ka kaubanduskeskuse juures asuvad toitlustusasutused, kuhu saab minna tänavalt.

Kui mitmekorruselise suletud ostukeskuse alumisel korrusel on vaid üks pood, mis ei ole toidupood, kas see tohib olla avatud?

Kaubanduskeskuse pood võib jääda avatuks, kui sellel on tänavalt eraldi sissepääs või kui poodi pääseb ühisruume läbimata, näiteks otse parklast.

Näide 1. Jah, kui kaubanduskeskus paneb kinni terve II korruse ja esimesel korrusel jääb lahti vaid üks pood, on tegemist poega, millel on õuest eraldi sissepääs, ja see pood võib lahti jääda.

Näide 2. Kui kaubandusekeskuses asuv pood piirata ümbritsevast vaheseinaga nii, et keskuses asuvasse poodi pääseb otse välisuksest, võib see pood lahti jääda, sest on loodud eraldi sissepääsuga pood.

Korralduses toodud piirangud ei kehti

  • toidukauplustele,
  • apteekidele,
  • kauplustele, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid vastava kaardi alusel,
  • pangakontoritele,
  • telekommunikatsiooniteenuste osutajatele,
  • pakiautomaatidele,
  • söögikohtadele, kus müüakse toitu ainult kaasa.

Eesmärk on piirata paljude inimeste koosviibimist, kuna see soodustab viiruse levikut.

Kas söögikohad, mis ei asu kaubanduskeskustes, võivad olla lahti?

Söögikohtades ja baarides, mis ei asu kaubanduskeskustes, saab kohapeal süüa kuni kella 22ni.

Pärast kella 22 on neis lubatud ainult kaasamüük või kullerteenus.

Söögikohad ja baarid, mis asuvad kaubanduskeskuse juures, kuid millele on ligipääs ka tänavalt, võivad olla avatud kella 22ni.

Kaubanduskeskustes asuvates söögikohtades ja baarides on lubatud ainult kaasamüük või kullerteenus.

Kas poed, mis ei asu kaubanduskeskustes, võivad olla lahti?

Jah, eraldi asuvad poed, näiteks ehituspoed, aianduspoed jt, võivad olla lahti.

Ka eraldi asuvad kaubanduspinnad võivad olla lahti. Saaremaa ja Muhumaa puhul on piiranguid rohkem, vt https://www.valitsus.ee/et/uudised/eriteade-saaremaa-ja-muhumaa-eriolukorra-taiendused.

Kas kaubanduskeskuses asuvas söögikohas võib kohapeal süüa?

Ei, kaubanduskeskuste söögikohtades võib toitu ainult kaasa müüa, kohapeal süüa ei või.

Restoranid, baarid ja kohvikud, mis asuvad küll kaubanduskeskuse juures, kuid millele on ligipääs ka tänavalt, võivad olla avatud kella 22ni (nagu eraldiasuvad toitlustusasutused).

Kas toidupoes võib edasi müüa ka muud kaupa, näiteks riideid, kosmeetikat, köögitarbeid, pesuvahendeid?

Jah, kõigi toodete müüki võib jätkata. Kaubanduskeskuste sulgemisega ei soovita piirata kaubavalikut, vaid vältida paljude inimeste kogunemist.

Kas saan minna kaubanduskeskuses apteeki, kui apteek on mitu korrust kõrgemal?

Saate minna. Toidupoodi, apteeki või teistesse avatud kohtadesse minemiseks hoitakse kaubanduskeskuste ühisruumid lahti.

Kas toidukullerid võivad söögikohtadest tellimusi koju viia ka pärast kella 22?

Jah, inimesed võivad toitu kaasa osta ja toidukullerid tellimusi koju viia ka pärast kella 22.

Kas pitsarestoranid võivad edasi töötada?

Pitsarestoranidele kehtivad toitlustusasutuste reeglid:

  • ostukeskustes on lubatud üksnes kaasamüük,
  • eraldi sissepääsuga restoran võib olla avatud kuni kella 22ni,
  • pärast kl 22 on lubatud vaid kaasamüük või kullerteenus.

Millised reeglid kehtivad kohvikutele, mis pakuvad vaid kohvi ja saiakesi?

Kohvikutele kehtivad toitlustusasutuste reeglid:

  • Ostukeskustes asuvates kohvikutes on lubatud vaid kaasamüük,
  • Väljaspool ostukeskusi võivad kohvikud olla lahti kella 22ni,
  • Pärast kl 22 on lubatud vaid kaasamüük või kullerteenus.

Kui poodi saab siseneda nii kaubanduskeskusest kui ka tänavalt, kas pood võib olla avatud kullerteenuse jaoks?

Kaubanduskeskuses asuv pood ja söögikoht saavad olla avatud siis, kui neisse on tänavalt või parklast eraldi sissepääs.

Uks, mis avaneb kaubanduskeskuse poole, tuleb hoida suletuna. Kuller siseneb eraldi sissepääsu kaudu.

Kas kaubanduskeskuste väiksemad poed, kus müüakse toitu (nt juustupood), võivad lahti jääda?

Toidukauplus on mistahes suuruses pood või müügilett, kus müüakse toidukaupa, näiteks Biomarket, Juustukuningad, Matsimoka jt. Need võivad kaubanduskeskustes lahti jääda.

Kuhu liigitub kaubanduskeskuses olev toidukoht, millel on eraldi sissepääs tänavalt või parklast? Kas see on toidukoht kaubanduskeskuses või kaubanduskeskusest väljaspool asuv toidukoht?

Toitlustusettevõtetele kehtivad samad nõuded, mis kauplustelegi. Kui toidukohal

  • on eraldi sissepääs otse tänavalt või
  • saab toidukohta võimalik siseneda keskuse üldkasutatavat ruumi läbimata (nt parklast), on tegemist kaubanduskeskusest eraldi oleva söögikohaga, mis võib olla avatud kuni kella 22-ni ja toitu võib tarbida kohapeal. Sealjuures peab tagama, et kliendid on üksteisest vähemalt 2 meetri kaugusel. Pärast kella 22 saab söögikoht olla avatud üksnes kaasamüügiks.

Kas lemmikloomapoed võivad kaubanduskeskustes lahti jääda?

Kaubanduskeskuses asuv loomapood võib jääda lahti, kui sinna pääseb eraldi sissepääsu kaudu tänavalt või parklast. Kui loomapoes on loomi, keda peab hooldama, võivad kaubanduskeskuses asuvas loomapoes käia omanikud ja poe töötajad.

Eraldi asuvad loomapoed võivad lahti jääda.

Loomatoidupood on ikkagi loomapood ega kuulu toidupoodide hulka sõltumata sellest, kas seal müüakse vaid krõbuskeid ja pasteeti, või ka loomi (hamstrid, jänesed jts). Loomaomanikel tuleks ostude tegemiseks leida pood, kus on eraldi sissepääs tänavalt, või tellida lemmikule toit e-poest.

Kas alkoholipood, mis on registreeritud toitlustusettevõttena, võib kaubanduskeskuses avatuks jääda? Seda hoolimata asjaolust, et eraldi sissepääsu sel ei ole?

Alkoholipood on seaduse mõttes toidupood ja võib olla avatud. Ka kaubanduskeskuses.

Kui keskuses on peale toidupoe ainult üks pood (nt lillepood), kas see võib lahti jääda?

Jah. Kui keskuses on alla kolme kaupluse/teeninduskoha, võib see üks pood lahti jääda.

Kas kaubanduskeskus võib kliendi WC-d sulgeda?

Ei või. Lahti peavad olema kaubanduskeskuste üldkasutatavad ruumid, mis on vajalikud, et minna • toidupoodi, • apteeki või • teistesse erandi alla kuuluvatesse kohtadesse. Terviseamet soovitab jätta avatuks ka WC-d. WC-ruume soovitatakse pesta ja desinfitseerida sagedamini. Võimaluse korral pange sinna kätepesujuhend. Palun tutvuge Terviseameti kodulehel juhendiga „Soovitused tõhusaks puhastamiseks ja desinfitseerimiseks“ (https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Juhendid/COVID-19/soovitused_tohusaks_puhastamiseks_ja_desinfitseerimiseks_taiendatud_18.03.2020.pdf).

Kui kaubanduskeskus ehitab vaheseina, et poed eraldada, kas poed võivad jääda avatuks?

Kui kaubanduskeskus ehitab vaheseina ja kauplusesse või teenindusettevõttesse pääseb vaid väljast tänavalt, võib see pood jääda avatuks.

Kas toidupoed peavad tagama, et ka sisse- ja väljapääsude juures oleksid desinfitseerimisvahendid? Kust peaks kaupmees need võtma, kui neid pole saada?

Jah, toidupoodides peavad nii sisse- kui ka väljapääsude juures olema desinfitseerimisvahendid. Terviseamet soovitab pöörduda Vabariigi Valitsuse töörühma poole, kes tegeleb isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendite hankimisega. Töörühma juhib riigihalduse minister Jaak Aab.

Kas ja millised piirangud tulevad rehvivahetuskohtadele ja autotöökodadele?

Praegu ei ole plaanis piirata rehvivahetuskohtade ja autotöökodade tööd. Nendele kehtivad endiselt samad nõuded, mis teistele ettevõtetele. Inimeste arv teeninduse ruumides peab olema viidud miinimumini ja tagatud peab olema klientide piisav eraldatus.

Enne, kui hakatakse teenindama uut klienti, peavad ettevõtted

  • tagama piisava isikukaitsevahendite ja antiseptikute kasutamise, piisava puhastamise ja tuulutamise;
  • jälgima, et klientidel ja klienditeenindajatel ei oleks haigussümptomeid.

Maanteeamet teatas, et naastrehvide vahetamisega ei pea kiirustama, kuna aprillis on oodata muutlikku ilma ja temperatuur võib langeda miinuskraadideni. Suverehvidele üleminekuaeg on Eestis paindlik ja politsei aprillis kindlasti kellelegi naastrehvidega sõitmise eest trahvi ei tee.

Mis saab ehitus- ja aiapoodidest? Riidepoodidest ja raamatupoodidest, mis ei asu kaubanduskeskustes? Kas lähevad kinni või jäävad lahti?

Väljaspool kaubanduskeskusi asuvad poed jäävad avatuks. Kaubanduskeskuses asuv pood saab jääda avatuks, kui

  • poodi on tänavalt või parklast eraldi sissepääs ja
  • poodi pääsemiseks ei ole vaja läbida üldkasutatavaid ruume.

Kas ilusalongid, mis asuvad väljaspool kaubanduskeskusi, jäävad avatuks? Kuidas saab ilusalongi teenindaja täita 2 meetri distantsi nõuet?

Väljaspool kaubanduskeskusi asuvad ilusalongid võivad jääda avatuks, kui neis järgitakse Terviseameti soovitusi

  • kasutada isikukaitsevahendeid ja antiseptikuid;
  • puhastada pärast iga klienti ruum ja see tuulutada;
  • saata haigussümptomitega inimesed koju või arsti juurde;
  • piirata salongis viibivate inimeste arvu;
  • tagada klientide eraldatus.

Kas ehituspoed ja mööblipoed pannakse ka kinni?

Väljaspool kaubanduskeskusi asuvad poed jäävad avatuks. Kaubanduskeskuses asuv pood saab jääda avatuks, kui

  • poodi on tänavalt või parklast eraldi sissepääs ja
  • poodi pääsemiseks ei ole vaja läbida üldkasutatavaid ruume. Nii on tavaliselt paljude ehitus-, mööbli- ja aianduspoodide puhul.

Mismoodi antakse ärile teada, et see tuleb kinni panna? Näiteks, kust saab Nõmme turu juurikamüüja teada, et ta ei tohi reedest enam müügipunkti avada, juhul kui ta selle keelu alla käib?

Ettevõtjatega suheldakse erialaliitude kaudu. Erialaliidud on näiteks Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Väikeste ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon jts. Lisaks teavitatakse ettevõtjaid ka meedia vahendusel. Turu müügipindade rentnikke peab teavitama turu omanik.

Kes teeb järelevalvet kaubanduskeskuste osalise sulgemise üle?

Seda teeb valla- või linnavalitsus. Kaubandustegevuse seaduse § 21 lõike 3 alusel teeb riiklikku järelevalvet kaupleja tegevuskohale sätestatud nõuete täitmise üle oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus. Politsei- ja Piirivalveametile on saanud korralduse teha järelevalvet inimeste käitumise üle, kas nad järgivad piirangut hoida teise inimesega 2 meetrit vahemaad.

Kuidas jälgitakse piirangute täitmist?

Loodame, et inimesed mõistavad vajadust käituda vastutustundlikult. Väga tähtis on viiruse levik inimeselt inimesele tõkestada. Politseinikud koos partneritega patrullivad avalikes kohtades pidevalt. Kui nad näevad rikkumisi, juhivad nad inimeste tähelepanu praegu kehtivale korrale. Lisainfo nõuete kohta: [www.kriis.ee] https://www.kriis.ee/et/tase-igapaevaelu-eriolukorra-ajal.

Kuhu teada anda, kui näen piirangute rikkumist?

Kui keegi märkab, et piiranguid rikutakse, tuleb sellest teada anda

  • kohalikule omavalitsusele,
  • otse kohalikule politseile,
  • munitsipaalpolitseile,
  • turvaettevõttele või
  • helistada 112. Eelkõige on politsei ülesanne jutsuda inimesed korrale ja viidata praegu kehtivatele nõuetele. Kui korralekutsumine ei aita, on eraisikule võimalik määrata sunniraha 2000 eurot.

Mis saab kui pood, asutus või inimene kehtestatud piiranguid ei täida?

Kui keegi märkab, et piiranguid rikutakse, tuleb sellest teada anda

  • kohalikule omavalitsusele,
  • otse kohalikule politseile,
  • munitsipaalpolitseile,
  • turvaettevõttele või
  • helistada 112. Eelkõige on politsei ülesanne kutsuda inimesed korrale ja viidata praegu kehtivatele nõuetele. Kui korralekutsumine ei aita, on võimalik määrata sunniraha 2000 eurot.

Kui kaua kaubanduskeskusi ja vahemaa hoidmist puudutavad piirangud kehtivad?

Meetmed vaadatakse üle iga kahe nädala järel, et hinnata nende mõju viiruse leviku tõkestamisel.

Mis saab turgudest? Tuleb sulgeda või jäävad avatuks?

Liikumispiirangud turgudele ei laiene.

  • Müüjad peavad järgima Terviseameti nõudeid ja tagama piisava isikukaitsevahendite kasutamise ja piisava puhastamise. Samuti peab jälgima, et müüjal ja klientidel ei oleks haigussümptomeid.
  • Kliendid peavad üksteisega hoidma 2 meetrit vahet.

Kas need teenindusettevõtted, mis asuvad kaubanduskeskustes, saavad tööd jätkata?

Kaubanduskeskustes saavad tööd jätkata

  • toidupoed,
  • apteegid,
  • kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel (sh ka prilli- ja optikapoed),
  • pangakontorid,
  • telekommunikatsiooniettevõtete müügikohad,
  • postkontorid ja pakiautomaadid ning toitlustusasutused, kus ei toimu toidu kohapeal tarbimist, vaid üksnes toidu kaasamüük.

Kuidas peaks pood suutma tagada nõuet, et inimeste vahel peab olema 2 meetrit? Valitsuse otsuses on ähvardus, et pood suletakse, kui ta seda nõuet ei täida.

Loodame, et inimesed mõistavad vajadust käituda vastutustundlikult, et viiruse levik inimeselt inimesele tõkestada. Poe omanik saab jälgida poodi sisenevate inimeste arvu ja seda vajaduse korral piirata, lisaks on võimalik oma klientidele teha meeldetuletusi hoida 2 meetrit vahet.

Kas tanklatele kehtivad mingisugused lahtioleku- või müügipiirangud?

Tankla poeosa võib olla avatud 24/7, kuid kohvikuosa tuleb kell 22 kohapealseks tarbimiseks sulgeda, lubatud on vaid kaasaost ja kullervedu.

Kas kinnistele turuhoonetele laienevad kaubanduskeskustele kehtestatud piirangud? Kui jah, siis mis piirangutega tuleb arvestada?

Kui kinnises turuhoones müüakse üksnes toidukaupa, võib turuhoones kauplemist jätkata. Seda eeldusel, et kauplejad puhastavad kauplemispindasid piisavalt ja tagavad külastajatele desinfitseerimisvahendid. Turuhoones kehtib üldine piirang, et inimesed peavad hoidma 2 meetrit distantsi. Kui kinnises turuhoones on müügil ka riided, vastab turuhoone kaubanduskeskuse tunnustele (palju eri liiki kaupade müüjaid) ja turuhoone tuleb sulgeda.

Kuidas jäävad lahti postkontorid?

  • Kaubanduskeskustes asuvad postkontorid, kuhu saab siseneda kaubanduskeskusest, jäävad avatuks. Nii sisse- kui ka väljapääsu juures peavad olema desinfitseerimisvahendid.
  • Postkontorid, mis küll asuvad kaubanduskeskustes, kuid on muust kaubanduskeskusest eraldi sissepääsuga, töötavad tavalistel lahtiolekuaegadel, kui on tagatud kõik tervishoiunõuded.
  • Postkontorid, mis asuvad suuremate jaekettide pindadel (kuid mis pole kaubanduskeskus) jäävad avatuks.
  • Eraldi postkontorid jäävad avatuks tavalistel lahtiolekuaegadel.
  • Avatuks jäävad ka need postkontorid, mis asuvad kaubanduskeskustes ja mille saadetisi ei saa sama linna piires ümber suunata. See puudutab 16 kohalikku postkontorit, mis asuvad väiksemates kaubanduskeskustes üle Eesti. Avatuks jäävad Kambja postkontor, Elva postkontor, Lihula postkontor, Mustla postkontor, Sindi postkontor, Võhma postkontor, Kehra postkontor, Keila postkontor, Maardu postkontor, Paldiski postkontor, Jõhvi postkontor, Kohtla-Järve postkontor, Iidla postkontor, Tapa postkontor, Kunda postkontor ja Kohila postkontor.
  • Rohkem infot leiate Omniva kodulehelt.

Kas restoranidele on kirjeldatud täpsemad nõuded kauba üleandmisel klientidele? Kas on määratud mingi inimeste arv, kes võivad korraga näiteks restorani köögis töötada?

Järgida tuleb üldisi nõudeid tööandjatele – tagada tööpindade piisav puhastamine, jälgida töötajate tervist, võimaldada regulaarset kätepesu või käte desinfitseerimist, korraldada töö nii, et töötajad puutuksid kokku minimaalselt. Täpse juhendi leiad aadressilt [Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel.] (https://vet.agri.ee/sites/default/files/juhis_kauplustele_kaubanduskeskustele_ja_toitlustusettevotetele_26.03.2020.pdf).

Kas käte desinfitseerimiseks võib täitepudelis kasutada 80% viina?

Ei. Peale alkoholi muudavad desinfitseerimisvahendi tõhusaks mitu muud komponenti. Need aeglustavad toote aurustumist pinnalt või parandavad pinna märgumist, et kindlustada üheminutiline kontaktaeg. See on viirusevastaseks toimeks kindlasti vajalik – etanool üksi ei pruugi bakterit või viirust tappa, sest aurustub liiga kiiresti. Kasutades desinfitseerimisvahendina etanooli, võib haigustekitaja aktiivsust küll vähendada, kuid nii võib tekkida etanooli suhtes resistentne haigustekitaja. Seega, registreerimata ja kontrollimata desinfitseerimisvahenditel ei pruugi olla tegelikke desinfitseerivaid omadusi ja seetõttu pole kindel, et need taolise vahendi kasutajat kaitsevad.

Kas kauplustes on lubatud teha inventuuri, remonti või komplekteerida e-tellimusi? Seda ei teeks mitte kaubanduskeskuse valdaja, vaid üürnik ise, et e-kaubandus püsima jääks?

Võib. Kaubanduskeskuses olevasse kauplusesse on poe omanikel ja töötajatel lubatud minna, st nad saavad teha inventuuri, komplekteerida e-poe tellimusi jms.

Kas tänavakaubandus on lubatud? Kui jah, siis milliste piirangutega tuleb arvestada?

Tänavakaubandus on lubatud, kuid tuleb kinni pidada Terviseameti juhistest, st • tagada kõigi pindade piisav puhastamine; • piirata poes/leti ääres viibivate klientide arvu miinimumini; • tagada klientide eraldatus, et nad saaksid järgida nõuet pidada 2 meetrit vahemaad; • jälgida, et ei klientidel ega klienditeenindajatel poleks haigussümptomeid.

Kas suletud kaubanduskeskus võib keskuses poepinda rentivale ettevõtjale, kes sulges oma kaupluse, esitada järgmisel nädalal aprillikuu eest rendiarve? Kas on mõni juhis või seadusepügal, mis aitaks rendisuhet eriolukorras õiglaselt käsitleda?

Võlaõigusseadus kehtib ka eriolukorra ajal. Võlaõigusseaduse § 103 lõikes 1 sätestatud üldise reegli kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav.

Avaliku võimu kehtestatud piirangut saab pidada vääramatu jõu olukorraks ja sel juhul

  • ei ole rendileandjal õigus esitada kahju hüvitamise nõuet või
  • nõuda leppetrahvi või viivist.

Vastutuse küsimus võib olla korraldatud pooltevahelises lepingus. Samas kohaldub rendisuhtele ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõte. Soovitame läbi rääkida pinda rentiva ettevõtjaga.

Kas kauplused võivad praeguses olukorras teha e-poes müügikampaaniaid? Pakile järele minnes puutub inimene ju kokku teiste inimestega.

E-poodides on lubatud kampaaniaid teha, kuna e-poest ostmine ja pakiautomaadist kauba kättesaamine on inimesele palju ohutum kui ostukeskuse külastamine. Pakiautomaadi kasuks räägib ka fakt, et enamik neist asub õues, kus inimesi on vähe ja nakatumise risk on väiksem. Omniva näiteks puhastab pakiautomaatide puutetundlikke ekraane regulaarselt. Kuid pakiautomaate saab kasutada ka nii, et inimene ei pea ühiskasutatavate pindadega füüsiliselt üldse kokku puutuma:

  • pakiautomaadi ekraani on võimalik kasutada ka kinnastega ja
  • kõigis automaatides saab kauba eest tasuda kontaktivaba viipemaksega.

Samuti on e-poest kauba ostmisel sageli võimalik tellida kauba kojutoomine kontaktivabalt.

Haige inimene kindlasti ei tohiks oma pakile järele minna. Vajaduse korral saab paki hoiutähtaeg pikendada, kuni inimene on terveks saanud. Lisaks tuleb järgida 2 + 2 reeglit: avalikus kohas tohib koos liikuda kuni 2 inimest ja teiste inimestega tuleb hoida vähemalt 2 meetrit vahet.

Kas pandeemia ajal peaks poodides tegema üksnes kaardimakseid, vältimaks viiruse levikut sularaha kaudu?

Inimestel on juba praegu soovitatud kasutada eelkõige viipemakset (ajutiselt on viipemakse limiit 50 eurot) või tasuda pangakaardiga tavalisel moel.

Kas tätoveerija tohib tööd jätkata?

Saare- ja Muhumaal ei tohi. Mandri-Eestis on see lubatud, eeldusel, et enne iga uue kliendiga tegelemist tagatakse piisav isikukaitsevahendite ja antiseptikute kasutamine ning piisav puhastamine ja tuulutamine. Ühtlasi peab ettevõtja jälgima, et kliendil ega ka klienditeenindajal ei oleks haigussümptomeid. Inimeste arv teeninduse ruumides peab olema viidud miinimumini ja tagatud peab olema klientide piisav eraldatus.

Kas müügiesindajatel on lubatud käia ka praegu mööda poode (sh toidupoode), kus nad puutuvad kokku nii töötajate kui ka ostjatega? Nad liiguvad kogu Eestis ja võivad sedasi viirust edasi kanda.

Kui müügiesindajal ei ole võimalik kaugtööd teha või praegu ringisõitmist piirata, tuleb tööd tehes järgida kõiki hügieenireegleid: kasutada isikukaitsevahendeid ja desovahendeid ning hoida nii kaupluse külastajate kui ka töötajatega 2 m distantsi. Kui müügiesindajal tekivad haigussümptomid, tuleb tal kindlasti jääda koju.

Eriolukord

Miks on Eestis eriolukord ja mida see tähendab?

  1. märtsil 2020 kuulutas valitsus esimest korda taasiseseisvunud Eestis välja eriolukorra ning moodustas komisjoni, et tõkestada koroonaviiruse levikut ja lahendada rahvatervise ning majanduse probleeme.

Eriolukord kuulutatakse välja juhul, kui:

  • tegemist on nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorraga,
  • vaja on rakendada eriolukorra juhtimiskorraldust ja meetmeid.

Valitsuse eesmärk:

  • tõkestada COVID-19 edasist levikut Eestisse,
  • tõkestada COVID-19 levikut Eestis,
  • tagada tervishoiusüsteemi toimetulek COVID-19 tõrje ja raviga,
  • vältida paanika teket ühiskonnas ja tõsta inimeste teadlikkust COVID-19 leviku tõkestamisel ja ravil,
  • tagada inimeste toimetulek COVID-19 tulenevate kaudsete mõjudega,
  • tagada Eesti majanduse võimalikult normaalne toimimine.

Millised meetmeid eriolukorras kasutatakse?

Eriolukord võimaldab kasutada järgmisi meetmeid:

  • kehtestada viibimise keeld ja muud liikumispiirangud. Inimesi saab kohustada eriolukorra piirkonnast lahkuma;
  • avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamise piirangud eriolukorra piirkonnas;
  • kui riigieelarve muutmise või lisaeelarve algatamise põhjus on eriolukord, siis ei kehti riigieelarve seaduses toodud ajalised piirangud riigieelarve seaduse muutmise ja lisaeelarve eelnõu algatamise kohta;
  • kulude katmiseks saab kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid.

Selleks, et tõkestada viiruse levikut, on oluline järgida valitsuse ja teiste ametkondade korraldusi.

Valitsus otsustas keelata avalikud kogunemised ja viia koolid kaugõppele, kehtestas sanitaarkontrolli piiridel ning sulges kultuuri- ja spordiasutused 1. maini 2020.

Alates 25. märtsist tuleb avalikes kohtades ja siseruumides (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet. Avalikud kohad on mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad jms.

Avalikus kohas võib koos viibida kuni 2 inimest. Piirang ei kehti peredele ja avalike ülesannete täitjatele.

Alates 27. märtsist on eriolukorra juhi korraldusel suletud kaubanduskeskusedAvatuks jäävad seal toidupoed, apteegid, telekommunikatsiooni ettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid vastava kaardi alusel.

Kaubanduskeskuste söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük.

Teistes poodides tuleb liikuda kas üksi või kahekesi ning hoida vähemalt 2 meetrit vahet. Sisse- ja väljapääsude juurde tuleb panna desinfitseerimisvahendid. Poed peavad seda tagama.

Söögikohad ja baarid tuleb õhtul kell 22 sulgeda, toidu kaasamüük ja kojuvedu võib pärast kl 22 jätkuda.

Suletud on ka meelelahutuskohad (näiteks keegel, piljard, vesipiibukohvikud, bowling, täiskasvanute klubid).

Kust ma leian teavet eriolukorraga kaasnevate muudatuste kohta?

Põhiteavet leiad siit korduma kippuvate küsimuste lehelt, mida luuakse eri ametite koostöös ja mis uueneb iga päev.

Siin lehel suhtleb Sinuga ka vestlusrobot Suve, kellelt saad eriolukorraga seotud küsimusi küsida. Suve räägib praegu eesti ja inglise keeles. Peagi hakkab ta ka vene keeles suhtlema. Suve põhineb tehisintellektil ja teda on õpetatud korduma kippuvate küsimuste põhjal.

Vestlusroboti idee sai teoks tänu Eesti iduettevõtluskogukonna, Garage48 ja Accelerate Estonia häkatonile "Hack the Crisis".

Häirekeskuse infotelefon 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247) jagab teavet koroonaviiruse leviku ja eriolukorra kohta.

Telefon töötab ööpäev läbi kolmes keeles (eesti, vene, inglise) ja on helistajatele tasuta. Sellelt numbrilt ei saa meditsiinialast konsultatsiooni.

Tervisenõu küsige numbrilt 1220, kus kõnele vastavad meditsiiniväljaõppega inimesed.

Miks on vaja viirust tõkestada?

Viiruse levik on keeruline nähtus, mis mõjutab tugevalt Eesti elu. Sellega tegelemine nõuab suurt tähelepanu.

Meil tuleb hoida inimeste tervist ja leevendada majandusraskusi.

Peame käituma vastutustundlikult ja kaitsma iseend ja oma lähedasi. Eriti peame kaitsma eakaid, nõrgema tervise ja krooniliste haigustega inimesi, kellele viirus võib olla kõige ohtlikum.

Valitsus tänab kõiki inimesi, asutusi ja organisatsioone, kes juhiseid täidavad ning riigile ja oma lähedastele abi pakuvad.

Valitsus töötab välja lahendusi, et kaugtöö ja asutuste ajutise sulgemise mõju majandusele oleks võimalikult väike.

Millega tegeleb 12. märtsil loodud valitsuskomisjon?

  1. märtsil moodustas valitsus komisjoni koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ning rahvatervise ja majandusprobleemide lahendamiseks.

Komisjoni eesmärk:

  • tagada viiruse levikuga seotud olukordade lahendamine,
  • korraldada riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste koostööd,
  • koordineerida ressursside kasutamist.

Komisjonil on õigus anda täidesaatva riigivõimu asutustele ülesandeid ning saada neilt teavet ülesannete täitmise kohta.

Kes kuuluvad valitsuskomisjoni?

Komisjoni tegevust juhib peaminister.

Komisjoni liikmed on: justiitsminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, siseminister, sotsiaalminister, välisminister, haridus- ja teadusminister, kaitseminister ning riigisekretär. Vajaduse korral kaasab komisjon oma töösse lisaliikmeid.

Senine töörühm, mida juhtis sotsiaalminister, andis töö üle valitsuskomisjoni abistavale meeskonnale, kuhu kuuluvad ministeeriumite ja ametite esindajad.

Millal ja kui sageli valitsuskomisjon koos käib?

Valitsuskomisjon kohtub kolm korda nädalas: esmaspäeval, kolmapäeval ja neljapäeval.

Neljapäeviti pärast valitsuse istungit toimub komisjoni laiendatud koosolek ning sellest võtavad osa kõik valitsuse liikmed.

Mida teeb valitsuskomisjoni juurde moodustatud teadusnõukoda?

Eriolukorra valitsuskomisjon kutsus 20. märtsil kokku teadusnõukoja, mis kogub ja analüüsib valitsuskomisjoni jaoks eksperdiinfot.

Teadusnõukoda hindab muu hulgas seda, kuidas kehtivad piirangud viiruse levikut tõkestavad ja tõrjuvad.

COVID-19 tõrje teadusnõukoja juht on Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar.

Nõukoja liikmed on:

  • Tervise Arengu Instituudi teadussekretär Kristi Rüütel,
  • Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst ja Tartu Ülikooli kirurgiliste haiguste professor Peep Talving,
  • Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla,
  • Tartu Ülikooli rakendusviroloogia uurija-professor Andres Merits.

Kas rahandusministri majandustöörühm jätkab tööd? Millised meetmed kasutusele võetakse?

Rahandusminister Martin Helme majandustöörühm jätkab tööd.

Töörühma kuuluvad peale rahandusministri ka majandus- ja taristuminister Taavi Aas, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu ning Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik. Töörühmas osalevad eksperdid majandus- ja kommunikatsiooni- ning rahandusministeeriumist, Riigikantseleist ja Eesti Pangast.

Tööhõive teemal võtab töörühmast osa sotsiaalminister Tanel Kiik.

Riik valmistab ette majandusmeetmeid, millega toetada raskustes ettevõtteid. Lühiajalise meetmete paketi kohta saad lugeda rubriigist „Majandus, ettevõtlus“.

Kust saab kohaliku omavalitsuse esindaja kõige värskemat infot valitsuste otsuste rakendamise kohta?

Kohalikud omavalitsused saavad infot vabariigi valitsuse otsuste ja nende rakendamise kohta regionaalsetest kriisikomisjonidest. Samuti on info kohaliku omavalitsusega seotud erinevate teemade kohta saadaval rahandusministeeriumi veebilehel: https://www.rahandusministeerium.ee/et/koroonaviiruse-korduma-kippuvad-kusimused .

Kuidas tuleb pidada eriolukorras linna- ja vallavolikogu ning linna- ja vallavalitsuse istungeid?

Inimeste tervise kaitseks on valitsus keelanud eriolukorras korraldada avalikke kogunemisi, koosolekuid ja üritusi.

Seetõttu soovitame ka linnavolikogu ja -valitsuse istungite, volikogu komisjonide istungite või muude kohalike omavalitsuste töövormide puhul vältida eriolukorra ajal vahetuid kohtumisi.

Soovitame kohalikel omavalitsustel rakendada istungite pidamisel elektroonilisi töövorme, samuti kaaluda kaugtöö võimalust.

Kohalik omavalitsus võib oma töö korraldamiseks teha otsuse

  • pidada volikogu ja valitsuse istungeid elektrooniliselt,
  • kuulutada volikogu istung kinniseks,
  • jätta volikogu istungid ära, kui see on võimalik.

Samas tuleb tagada, et valla- või linnaeelarve võetaks eelarveaasta kolme esimese kuu jooksul vastu ja et volikogu jääb tegutsemisvõimeliseks.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (KOKS) ei piirata volikogu istungite pidamist elektrooniliselt, kas infosüsteemi VOLIS, Skype’i või mõne muu rakenduse kaudu.

KOKSi järgi peavad volikogu istungid olema avalikud. Elektroonilise istungi pidamisel saab avalikustamise nõude täita ka sellega, kui osalised on pildi ja häälega tuvastatavad (nt Skype’is) ning istungit kantakse reaalajas üle.

Volikogul on õigus kuulutada istungi arutelu kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui küsimusega seotud andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Sel juhul avalikku ülekannet istungist tegema ei pea.

Volikogu istungite täpsem kord nähakse ette iga volikogu töökorraga. Erandkorras saab volikogu istungit elektrooniliselt pidada ka ilma volikogu töökorrast tuleneva volituseta.

Lisainfot leiad omavalitsuste portaalist: [omavalitsus.fin.ee/korduma-kippuvad-kusimused-kovide-tookorraldus-eriolukorras/].

Küsi täpsemat infot KOKSi rakendamise kohta eriolukorras meiliaadressil repo@fin.ee.

Kuidas menetleda eriolukorras kohalike omavalitsuste planeeringuid?

Eriolukorras planeeringute menetlemise kohta leiab teavet portaalist planeerimine.ee.

Kus saab tutvuda eriolukorda puudutavate õigusaktidega? Kas need on saadaval ka vene ja inglise keeles?

Eriolukorda käsitlevad õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja avalehel, kust leiab kõik õigusaktid otselinkidena.

Vabariigi Valitsuse aktid ja eriolukorra juhi korraldused avaldatakse kohe, kui need on riigikantseleist esitatud, muudatuste korral ajakohases ja kehtivas sõnastuses.

Uuemate aktide juures on märge „Uus“. Igast uuest eriolukorda käsitlevast õigusaktist antakse teada ka Riigi Teataja Facebooki lehel.

Kõik õigusaktid tõlgitakse vene ja inglise keelde. Venekeelseid õigusakte saab lugeda lehelt Чрезвычайное положение ja ingliskeelseid lehelt Emergency Situation.

Nii eestikeelseid akte kui ka tõlkeid uuendatakse pidevalt. Muudatused avaldatakse terviktekstina uues sõnastuses.

Lisainfot saab küsida e-posti aadressil ert@riigiteataja.ee.

Kas valitsus valmistub piirama inimõigusi ja sõnavabadust?

Valitsus ei valmistu piirama inimõigusi ja sõnavabadust.

Eesti kaitseb ka eriolukorras inimeste põhiõigusi ja tagab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ette nähtud õigused.

Ühtlasi täidab valitsus korrektselt oma teavitamiskohustusi.

Vabariigi valitsus kuulutas 12. märtsil seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse leviku laienemisega Eestis välja eriolukorra, mis kehtib 1. maini 2020.

Sellega seoses on Eestis piiratud liikumist riigis ja üle riigipiiri, muudetud hariduse andmise korda ja kohtukorraldust, seatud suhtluspiiranguid jne.

Tegemist on olukorraga, mis vastab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 15 nimetatud hädaolukorrale, mistõttu Eesti teavitas 20. märtsil Euroopa Nõukogu astutud sammudest. Samuti teavitati sellest, et Eesti jätkab rahvusvaheliste inimõiguste, sealhulgas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni täitmist.

Laadimine...Laadimine...