AASTA LINNAKODANIK: Muusika muudab inimese paremaks

Tiitli andis volikogu Kalale just neljaköitelisena kavandatud suurteose "Tallinna ajalugu" tubliks peatoimetajaks olemise eest. Kaks köidet ajaloost on juba ilmunud ning ülejäänud kaks ilmuvad järgmisel aastal. Aasta linnakodanikku valinud komisjoni otsus oli üksmeelne ning Kala osutus valitust kokku 24 kandidaadi seast. Pealinn tegi ajaloolasega intervjuu.

Pilt: Erakogu

AASTA LINNAKODANIK: Muusika muudab inimese paremaks

Vesta Reest

Tiitli andis volikogu Kalale just neljaköitelisena kavandatud suurteose "Tallinna ajalugu" tubliks peatoimetajaks olemise eest. Kaks köidet ajaloost on juba ilmunud ning ülejäänud kaks ilmuvad järgmisel aastal. Aasta linnakodanikku valinud komisjoni otsus oli üksmeelne ning Kala osutus valitust kokku 24 kandidaadi seast. Pealinn tegi ajaloolasega intervjuu.

Mis inspireerib teid iga päev ajalooga tegelema?

Huvi põhjusi ei ole alati võimalik kirjeldada. Mind tõid ehk ajaloo juurde kokkupuuted vanavaraga lapsepõlves või juhuslikult maa seest leitud 18. sajandi münt, aga seletuseks seda kindlasti pidada ei saa. Huvi lihtsalt kas on või ei ole ja usun, et see on kõigi erialade puhul niimoodi.

Kui võrrelda Tallinnat ülejäänud keskaegsete Euroopa linnadega, siis mis teeb Tallinna eriliseks?

Keskaegse, nagu ka tänapäevase Euroopa linnad ei olnud ega ole ühetaolised, suuremaid sarnasusi võib otsida ühe piirkonna linnade puhul. Üks Tallinna omapärasid võrreldes mitme teise Läänemere piirkonna linnaga on olnud eliidi ja lihtrahva erinev etniline kuuluvus. Samas ei olnud see Tallinnale ainuomane, vaid analoogiline olukord valitses keskajal ka näiteks lääneslaavi aladele rajatud saksa linnades, kus elas palju vende või sorbe.

Millised olid suhted eestlaste ja sakslaste vahel, kuipalju oli pingeid ja võimuvõitlust?

Enne 19. sajandi lõpu – 20. sajandi alguse poliitilist võitlust Tallinna allikad eestlaste ja sakslaste vahelisest tõsisemast vastandumisest ei kõnele, kuigi argielus võis rahvuslikult pinnal tekkinud vastuolusid mõistagi ette tulla igal ajal. Kuna eestlasi ja sakslasi eristasid lisaks rahvuslikele ka ühiskondlikud barjäärid, ongi võimalikke rahvuslikke vastuolusid tagantjärele raske eristada sotsiaalsetest. Eestlased on läbi aegade Tallinnas tegutsenud linna majanduselu seisukohalt olulistel aladel (nt. kiviraidurid, voorimehed, kandjad) ja pigem ilmneb allikatest eeslaste ja sakslaste vaheline koostöö, mitte vastandumine.

Kuivõrd oli keskaegsete inimeste seas topeltmoraali, ehk leidub mõni näide?

Keskaegsed vaated kõlblusele ei ole kindlasti olemuslikult erinevad mõne teise ajajärgu omadest ja kõlblusprobleeme on raske käsitleda akadeemilise ajaloo-uurimise küsimusena. Tihti on raske öelda, kas allikad üldse võimaldavad mineviku inimeste tegude motiive õiglaselt hinnata. Näiteks tegid mitmed jõukad tallinlased suuri annetusi kirikutele ja seekidele, lootes, et see aitab neid hingeõnnistuse saavutamisel. Samas võis mii mõnigi annetaja olla ajanud ebaõiglast äri või teinud ligimesele muul viisil liiga.

Mõni sõna ehk keskaja inimese mõttemaailma iseloomustamiseks?

Kesk- ja varauusaja ühiskonda iseloomustas eeskätt religioossus ja võrdlemisi jäik seisuslik korraldus. Igale üksikule inimesele tähendas see selget arusaama oma kohast ja ülesannetest kõigis eluvaldkondades alates perekonnast ja lõpetades suhetest valitsejaga. See ei tähenda, et neist arusaamadest ei oleks olnud kõrvalekaldumisi, aga kõigi üldisemal tasandil teadvustati enesele maailmakorra seaduspärasusi vast paremini kui tänapäeval.

Kuivõrd erinesid eestlaste ja sakslaste kombed?

Keskaja puhul ei ole asi mitte niivõrd või mitte ainult eestlaste ja sakslaste kommetes, kuivõrd eliidi ja lihtrahva kommetes. Rahvuslikke erisusi saab paremini välja tuua materiaalsest kultuurist, sest just selles osas on allikad kõnekamad kui kommete osas. Nii mainitakse keskaegse Tallinna dokumentides näiteks mittesaksa ehteid ja ehteseppi, talupojavaipu vms., mis oma materjalilt ja tegumoelt erinesid saksapärastest. Samas toimus eriti linnaoludes, kus eestlased-sakslased elasid külg-külje kõrval koos, ilmselt ka kommete segunemist, kuigi allikad ei ole piisavad selliste protsesside täpsemaks kirjeldamiseks. Nii näiteks kasutatakse alamsaksakeelsetes dokumentides hingedepäeva märkimiseks sageli eestikeelset sõna hinkepeve, mis võib viidata mingite selle päevaga seotud tavade ülevõtmisele eestlastelt.

Kuivõrd on dokumentides näha mõned rahvusvahelised probleemid, mis keskajal päevakorda kerkisid?

Tänapäeva mõistes rahvusvahelised probleemid kajastuvad Tallinna allikates kõige sagedamini seoses hansakaubandusega. Kui Hansa liit võttis nõuks kujundada oma seisukohti vene kaupmeestega kauplemise tingimuste või Skandinaavia monarhidega läbisaamise osas, pidi ka Tallinn vastavatest otsustest kinni pidama. Näiteks keelati suhete teravnemisel Vene poolega tänapäeva mõistes strateegiliste kaupade, nagu raua ja hobuste müük Venemaale.

Kui rääkida vanemast ajaloost, et mis on need linnaarhiivi tõelised aarded, mida te siin leidub, materjale ja dokumente?

Muidugi on välja kujunenud nii-öelda staardokumendid, mida on palju käsitletud ning mille fotosid on palju trükis avaldatud. Näiteks vanimad Lübecki õiguse koodeksid või mõned Taani kuningate ürikud.

Ajaloolase jaoks võib aga väga huvitavaks osutuda mõni dokument, mis esmapilgul ja eriti oma väljanägemise poolest üldsuse tähelepanu ei köida. See võib olla mustandileheke, kust selgub mõni oluline täiendus tähtsale küsimusele, teinekord aga ka pisidetail, mis on just uurija enda jaoks huvitav ja oluline. Mõni arhiivileid omandab tähtsuse ehk alles aastate pärast, selle olulisust on võimatu kohe ei märgata. Aga ka silmapaistvamate, kena vormistuse ja juriidilise kaaluga dokumentide puhul võib ette tulla, et traditsiooniline tõlgendus, mis neile sageli juba 19. sajandi uurimustes on antud, on nüüdseks muutunud.

Kas olete nende dokumentide hulgast leidnud uusi pärleid?

Uute leidude tähtsust ei ole alati lihtne selgitada, küll aga tasub mõnikord meelde tuletada vanu. Selliste seas on näiteks mustandileht, mis ei ole professionaalsetele ajaloolastele või filoloogidele tundmatu, küll aga võib uudsust pakkuda laiale lugejaskonnale. Tegu on eestikeelse truudusvandega uuele Saksa ordu Liivimaa meistrile Hermann von Brüggeneile. (aasta 1536- toim.) Muu hulgas sisaldab see ka vanimat Tallinna eestikeelse nime vanimat kirjapanekut, samas kui ladina- ja saksakeelsetes dokumentides tuntakse Tallinna üksnes Revali või Revelina. Kuigi eesti keele ajaloo seisukohalt on tegu erakordselt olulise dokumendiga, on tegu pelgalt omaaegse mustandilehega, mida ilmselt ei kavatsetud sihipäraselt säilitada. Sellised dokumendid ongi teinekord ajaloolastele suurimad maiuspalad.

Kui keegi tahaks eestikeelset vandeteksti sisaldavat dokumenti osta, siis mis võiks olla selle hind?

Ei sellel ega ka ühelgi teisel arhiividokumendil ei saa mõistagi olla hinda. Võõrsil korraldatavatele näitustele laenutatud arhivaalidele määratakse küll hind seoses kindlustusega, kuid see on kokkuleppeline suurus, mis ei hüvitaks kuidagi arhivaali kaotust. Kultuuriväärtuste, sealhulgas arhiividokumentide hinda rahaga mõõta ei saa, selles valdkonnas turumajanduse reeglid ei kehti.

Kui te näete mingil nii vanal dokumendil eesti keelt, kas see inspireerib teid asja edasi uurima?

Loomulikult oleks huvitav leida selliseid ülestähendusi veel, aga Tallinna Linnaarhiivi vanemad dokumendid on aegade jooksul siiski nii hästi korrastatud ja nii põhjalikult läbi uuritud, et sealt kahjuks vist enam midagi niisugust ei leia.

See, et eesti keelt Tallinna igapäevaelus kasutati, et kohalikud sakslased (sh. raekirjutaja) seda tihtipeale oskasid, ei ole üllatus. Üllatus on pigem, et isiklikuks lühiajaliseks kasutamiseks mõeldud leheke säilinud on.

Kui tihti arvab keegi, et on leidnud mingi äärmiselt tähtsa ja väärtusliku dokumendi?

Aastaid tagasi toodi meile küll paar omandisuhteid puudutavat dokumenti 17. ja 18. sajandist, need ei puudutanud aga Tallinna. Aegade jooksul on Eestis kindlasti väga palju dokumente kaotsi läinud ning pole võimatu, et mõni neist tulevikus siiski veel kusagil välja tuleb, suuri ja olulisi leida kardetavasti aga oodata ei ole. Küll aga on eesti ajalooteaduses kasutama dokumente kindlasti välismaa arhiivides.

Kui palju esineb võltsinguid?

Ehtsa dokumendiga sarnase võltsingu tegemine oli keeruline, kallis ja riskantne töö, mida kergekäeliselt ette ei võetud. Lisaks vormistati olulised dokumendid alati tunnistajate juuresolekul, mistõttu võltsingut oli kerge paljastada. Pigem leidubki neid seetõttu väga ammuste sündmuste kohta, nagu näiteks 11. ja 13. sajandisse dateeritud 16. sajandi võltsingud Tallinna Mihkli kloostri kohta (Rahvusarhiivis).

Milline periood Tallinna ajaloost on vähe kajastatud või väheuuritud?

Kõiki ajajärke võiks alati uurida põhjalikumalt, eriti palju uurimisvõimalusi pakub aga periood 17.–20. sajandini. Lihtsalt dokumentide hulk on niivõrd suur, et seda ei ole jõutud läbi töötada. Eriti võiks juhtida tähelepanu 20. sajandile. Kui 17. –19. sajandi puhul ollakse veel valmis selleks, et päevavalgele tuleb uusi olulisi asjaolusid, siis 20. sajand näib otsekui olevat tuttav ja selge. Selle aja sündmusi kajastavad lisaks arhiividokumentidele äärmiselt ulatuslikult ka ajakirjandus, memuaarid jms. Igapäevane linnaelu ja siinsete, teinekord ka väga oluliste inimeste tegevus kipub aga mõnikord jääma kuidagi tagaplaanile – see puudutab nii maailmasõdade vahelist kui ka nõukogude aega.

Mida te soovitaksite algajal ajaloohuvilisel, kes tahab Tallinna ajaloost rohkem teada, kindlasti tähele panna?

Võib-olla see kõlab natuke kentsakalt, aga mõnes mõttes võiks selleks olla olme ja laiemas mõttes igapäevaelu uurimine, sest seda valdkonda on algajal natuke lihtsam mõista. See tekitab inimliku kontakti ainesega ja aitab võib-olla sedapidi sisse elada tõsisematesse teemadesse vastu. Tutvudes näiteks andmetega 18. sajandi inimese riietuse, toidulaua ja kodusisustusega võib hakata huvi pakkuma ka nende inimeste osa poliitilises ajaloos, rahvastikuprotsessid, majandusajalugu jm. Samas on iga algaja siiski erinev: mõnele sobib esiti lihtsam ja arusaadavam, teisele pakub adrenaliini ja teotahet just raskemini käsitletav teema.

Mis teid ennast Tallinna ajaloo juures kõige rohkem köidab?

Tallinlased kui inimesed, nende maailmavaade, nende omavahelised suhted. Nende suhete välised vormid on aja jooksul palju muutunud: 13. sajandi tallinlane ei ole samasugune nagu 17. sajandil.

Kuidas inimeste mõttemaailma uurida?

Tavaliselt on arvukalt säilinud õigusliku ja majandusliku sisuga dokumendid, hoopis teine küsimus on aga inimeste mõttemaailm. Näiteks kui 1520. aastatel jõudis Tallinna reformatsioon, toimusid muutused kirikuelus väliselt justkui väga kiiresti, tegelikkuses pidi uute tõekspidamiste omaksvõtt võtma aga kaua aega. Ka lähiajaloo puhul on olnud võimalik näha, et mõne muutuse omaksvõtt nõuab vähemalt põlvkonna ning minevikus ei saanud see olla teisiti. Nii oleks huvitav piiluda dokumentides kajastuva pealispinna alla ja mõnel juhul on see võimalik, aga lihtne see ei ole.

Kuidas pealispinna alla tungida?

Tallinna reformatsiooniajaloos on hästi tuntud evangeelne jutlustaja Sacharias Hase, üks esimesi Tallinna reformatsioonijutlustajatest. Tema nimi ilmub raedokumentidesse 1524. aastal. ja jääb mulje, et tegu oli veendunud reformaatoriga. Kui aga linnaarhiivi varasalves veidi ringi vaadata, siis selgub, et on säilinud neli temale kuulunud trükiraamatut: katoliiklikud jutlusetekstid, millest leiab Hase omakäelisi märkusi. Mõned neist kõnelevad veidi tema elukäigust enne Tallinna saabumist. Nii saame teada, et ta on pidanud katoliikliku jutlustaja ametit mitmes Saksa linnas.

Kui Hase hakkas Tallinnas reformatsioonimeelseid jutlusi pidama, hoidis ta need raamatud alles. Võib arvata, et tema veendumused muutusid mitte järsult, vaid pikema aja jooksul. Populaarses ajalookirjanduses mõnikord kirjeldatud kiired muutused mõttemaailmas ei tarvitsenud tegelikkuses alati nii kiired ollagi.

Mida me võime teie sulest järgmiseks oodata?

Mind huvitab jätkuvalt usu- ja laiemalt vaimuelu ajalugu, sealhulgas haritud inimestest maha jäänud dokumendid.

Millega vabal ajal tegelete?

Õhtuseks lugemiseks ma erialakirjandust ei tarvita. Mind huvitab väga ilukirjandus, kirjaniku lähenemisviis oma ainesele, aja jooksul kirjutamisstiilides toimunud muutused. Ma loen hea meelega nii vanemat kui ka uuemat kirjandust. Samuti köidab mind klassiklaine muusika, tunnen muusikute töö, nende ande pühendumuse vastu suurt aukartust. Muusika teeb inimest kindlasti paremaks kui ajalugu.

Milliseid aardeid saaksid tavakodanikud teie arhiivi oma silmaga imetlema tulla?

Linnaarhiivi väike püsiekspositsioon tutvustab valikut silmapaistvatest õigus-, kaubandus- ja kirikuajaloo dokumentidest 13.–19. sajandini, samuti eesti keele kirjalikke mälestisi 16.–17. sajandist. Päris iseseisvalt neid aardeid siiski vaadata ei saa, vaid üksnes eelnevalt kokku lepitud ekskursiooni käigus.

Laadimine...Laadimine...